Kuidas netis maksad? Vasta


Füüsikaline- ja kolloidkeemia (0)

5 Hindamata
 
Füüsikaline keemia
Füüsikaliseks keemiaks nimetatakse teadusharu, mille uurimisobjektiks on aine ehitus ja keemiliste
protsesside kulgemise üldised füüsikalised seaduspärasused. (adsorptsioon, aurustumine, sulamine,
difusioon, elektrolüüs jne)
Termodünaamika
Termodünaamika uurib ainult makrosüsteeme, mitte üksikuid molekule või nende osi.
Termodünaamika on teadus energia muundumistest. Termodünaamiline süsteem ­ süsteem, mida saab
ümbritsevast keskkonnast eraldada ja eksperimentalselt uurida.
Termodünaamika ajalugu
Õpetus termiliste protsesside soojusefektidest ja tööst. Klassikaline termodünaamika tekkis 19.sajandi
keskel. Tänapäeval uurimisobjekt: erinevate energiavormide vastastikused üleminekud mitmesugustes
füüsikaliste ja keemilistes protsessides.
Süsteemid ja ümbritsev keskkond
Süsteemide jaotus teda väliskeskkonnaga siduvate protsesside järgi:
­ avatud - toimub nii energia- kui ka ainevahetus ümbritseva keskkonnaga
­ suletud - puudub ainevahetus ümbrusega, aga võib toimuda energiaülekanne kas töö (mehaaniline
toime) või soojusena (termiline toime).
­ isoleeritud - puudub nii energia- kui ka ainevahetus. Väliskeskkonnaga pole ei mehhaanilist
ega soojuslikku kontakti.
Süsteemide jaotus omaduste järgi eri ruumipunktides:
- homogeenne - mille omadused on tema kõigis osades ühesugused või muutuvad ühest kohast teise
üleminekul pidevalt
- heterogeenne - koosneb mitmest erisuguste omadustega osast ­ faasist
Süsteemide jaotus soojusvahetuse järgi:
- diatermiline ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga võimalik
- adiabaatne ­ soojusvahetus väliskeskkonnaga puudub
Olekuparameetrid
Olekuparameetrid on mõõdetavad suurused: temperatuur (T) rõhk (P) ruumala (V) ainehulk (n)
Parameetrite omavaheline sõltuvus kijutab endast ideaalgaasi olekuvõrrand: pV=m/M *RT; pV=nRT
kus R on gaasi universaalkonstant, mis kehtib ühe mooli gaasi korral (8,314 J/K mol)
Ideaalgaas on paljudest korrapäratus soojusliikumises olevatest aatomitest või molekulidest koosnev
süsteem, mille osakeste vahel puudub vastasikune toime ja omaruumala.
Protsessid (kui mingis protsessis kolmest olekuparameetrist jääb üks muutumatuks, siis on tegemist
isoprotsessiga)
P=konst - isobaarilised protsessid atmosfääri rõhul lahtises nõus kulgevad reaktsioonid
V=konts ­ isokoorilised protsessid hermeetiliselt suletud jäigaseinalises aparatuuris toimuvad
protsessid
T=konts ­ isotermilised protsessid
Adiabaatilised protsessid ­ ei toimu soojusvahetust ümbrusega (q = 0) muutuvad:T, P, V
Protsesside liigid soojusvahetuse suuna järgi
Eksotermiline protsess ­ soojus eraldub
Endotermiline protsess ­ soojus neeldub
Adiabaatiline protsess ­ puudub soojusvahetus
Olekufunktsioonid
Olekufunktsioonid on arvutavad suurused. Süsteemi olekufunktsioonideks on sellised süsteemi olekut
iseloomustavad suurused, mis ei sõltu oleku saavutamise viisist. Olekufunktsioone tähistatakse suurte
tähtedega (siseenergia U, entalpia H, entroopia S, Gibbsi energia G)
Protsessifunktsioon
süsteemis toimuvat protsessi iseloomustav suurus, mis sõltub protsessi läbiviimise viisist (nt. töö w,
95% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsikaline- ja kolloidkeemia #1 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #2 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #3 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #4 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #5 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #6 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #7 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #8 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #9 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #10 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #11 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #12 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #13 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #14 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #15 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #16 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #17 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #18 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #19 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #20 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #21 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #22 Füüsikaline- ja kolloidkeemia #23
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Sten673 Õppematerjali autor

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks on Hessi seadus hea ?
  • Millised keemilised reaktsioonid toimuvad iseeneslikult ?
  • Kui kiiresti toimub reaktsioon ?
  • Kuidas keemilised reaktsioonid toimuvad ?
  • Miks tekib mitsell ?
  • Miks ei vajunud nõel kausi põhja ?

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

19
docx
937
pdf
1072
pdf
70
pdf
990
pdf
528
doc
343
pdf
34
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto