Füüsikaline üldkonspekt 1 (0)

Sarnased õppematerjalid

18

pdf

Üldine keemia põhimoisted I

AK + B → AB + K A + B → AB – summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor – aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs – katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs – nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs – süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon – aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: ∆G = 0; v1 = v2 .  k1 → k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . ← k  2 k 2 [A][B]

Üldine keemia

9

pdf

Termodünaamika alused

AK + B AB + K A + B AB ­ summaarne reaktsioon. Negatiivne katalüsaator ehk inhibiitor ­ aeglustab reaktsiooni. Autokatalüüs ­ katalüsaator tekib reaktsiooni käigus ühe saadusena. Homogeenne katalüüs ­ nii reageerivad ained kui katalüsaator on samas faasis; heterogeenne katalüüs ­ süsteemis on mitu faasi; protsess toimub katalüsaatori pinnal. Adsorptsioon ­ aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale: a) füüsikaline adsorptsioon, b) kemosorptsioon. 5. Keemiline tasakaal Pöörduvate reaktsioonide korral tasakaaluolekus: G = 0; v1 = v2 . k1 k1 [ D][E ] Tasakaalukonstant: reaktsioon A + B D + E, K= = . k 2 k 2 [A][B]

Keemia alused

44

doc

Füüsikaline keemia

arv on optimaalne. ATP süntees on seostatud reaktsioon, mis toimub glükoosi oksüdatsioonil vabaneva energia arvel. II LAHUSED 1. üldseisukohad: 70% inimorganismist on vesi, mis pole puhtal kujul vaid kujutab endast lahust. Seal on lahustunud mitmesugused elektrolüüdid, madalamolekulaarsed orgaanilised ühendid (suhkrud), kõrgmolekulaarsed ühendid, gaasid (O2, N2, CO2). Tänapäeval vaadeldakse lahuseid kui molaarseid ja ioonilisi segusid, kus komponentide vahel esineb keemiline või füüsikaline vastastikune toime. Seisundilt on nad mehaanilise segu ja keemilise ühendi vahepeal. Väga lahjasid (mitteelektrolüüdi) lahuseid võime vaadelda kui mehaanilist segu. Kontsentreeritumates lahustes peame arvestama keemilise toimega lahusti ja lahustunud aine vahel (lahustumis- ja ruumalaefekt). 2. ideaalsed, lõpmata lahjad ja reaalsed lahused: Neid lahuse omadusi, mis on määratud ainult lahustunud aine kontsentratsiooniga ega sõltu

Füüsikaline keemia

22

doc

Keemia alused Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element – teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom – koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul – koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon – koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass – aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass – molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass – keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass – ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass – ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine – keemiline aine, milles

Keemia

11

doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Keemiline element ­ teatud kindel aatomite liik, mida iseloomustab tuumalaeng. Aatom ­ koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Molekul ­ koosneb mitmest aatomituumast (samasugustest või erinevatest) ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Ioon ­ koosneb ühest või mitmest aatomituumast ja elektronist, omab pos (katioon) või neg (anioon) laengut. 2. Aatomi mass ­ aatomi mass grammides. Näiteks 10-24 g Ühik: g Molekuli mass ­ molekuli mass grammides. Ühik : g Aatommass ­ keemilise elemendi või selle isotoobi ühe aatomi mass aatommassiühikutes (amü). Molekulmass ­ ühe molekuli mass aatommassiühikutes (amü) ehk süsinikuühikutes (sü). Molaarmass ­ ühe mooli aine mass grammides. Ühiks: g/mol 3. Aine - *üks aine esinemisvormidest; *kõik, millel on olemas mass ja mis võtab enda alla mingi osa ruumist; *koosneb aatomites, molekulidest või ioonidest. Lihtaine ­ keemiline aine, milles esinevad

Keemia alused ii

53

odt

TTÜ YKI0150 Eksam

Kordamisküsimused 2021/2022 õppeaastal sügissemester YKI0150 Üldine keemia Legend ,,Keemia alused” Õpiku tekst on selline :P 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria– kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Aine– mateeria eksisteerimise vorm/on mateeria vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik) 2. Aine massi jäävuse seadus. ,,Reaktsioonist osa võtvate ainete mass on konstantne. Reaktsiooni astuvate ainete masside summa on võrdne reaktsioonil tekkinud ainete masside summaga.” – 1748, M. Lomonossov 3. Energia jäävuse seadus. ,,Energia ei kao ega hävi ega teki iseenesest, vaid üksikud energialiigid võivad muunduda teisteks ekvivalentses suuruses. – 1760 ,,Aine mass ja selles sialduv energia on omavahel seotud” – Einstein 1905, ΔE=Δm*c²E=Δm*c²ΔE=Δm*c²m*c² Süsteemi kogumass, mis koosneb ainemassist ja süs

Üldine keemia

62

doc

Keemia ja teaduslik meetod

1) orienteeruma Mendelejeevi tabelis leidmaks elementide iseloomulikke näitajaid, s.h. elektronkonfiguratsioone ja elektronegatiivsusi, 2) teadma keemiliste sidemete põhitüüpe ja neid määrata keemilistes ühendites, 3) määrata elementide oksüdatsiooniastmeid ühendites, 4) oskama nimetada lihtsamaid anorgaanilisi ühendeid. 5) kirjutada ühendite punktstruktuure. Loeng 5-6 Aine makroolekud 1) Tahkised, vedelikud ja gaasid. Aine füüsikaline e. agregaatolek (faas) on nn. makroomadus, mis on omane suurele hulgale osakestele (näit. üks mool ca 6 korda 1023 osakest). Füüsikalisi olekuid iseloomustavad erinevad füüsikalised omadused ja erinev potensiaalse ja kineetilise energia suhe. Esimene on tingitud molekulide vastastikmõjudest, viimane liikumisest. Agregaatolekuid on kolm: tahke,vedelik ja gaas. Kineetiline molekulaarne teooria seletab nende olekute tüüpilisi omadusi. Olek sõltub tõmbejõududest aine osakeste (ioonide,

Üldkeemia

34

pdf

Üldkeemia

kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4. Millega tegeleb keemia ja mis on keemia harud (iseloomustage neid)? Keemia on teadus ainetest ja nende muundumisprotsessidest, mille käigus ühed ained muunduvad teisteks keemiliste sidemete ümberjaotumise ning elektronkatete ümberformeerumise tõttu. Keemia harud: Füüsikaline keemia ­ keemia üldised põhialused. Orgaaniline keemia ­ süsinikuühendite reaktsioonid ja omadused. Anorgaaniline keemia ­ kõigi ülejäänud elementide ühendite reaktsioonid ja omadused. Analüütiline keemia ­ objektide keemilise koostise määramine. Biokeemia ­ bioloogiliselt oluliste ainete, protsesside ja reaktsioonide uurimine. Teoreetiline keemia ­ ainete struktuuri ja omaduste uurimine matemaatiliste mudelite kaudu.

Üldkeemia

Kommentaarid (0)