Näiteks dünamomeeter näitab jõu suurust vedru pikenemise kaudu. Teiseks võib jõu suurust arvutada tuntud massiga kehale antava kiirenduse kaudu. · Kiirenduse ja jõu vahekord kiirendus on põhjustatud jõu poolt, mitte vastupidi. ä · Newtoni I seadus (e inertsiseadus): Kui kehale mõjuvate jõudude summa on null, siis keha on paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt. · Taustsüsteemiks nimetame taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. · Taustsüsteeme, kus kehtin Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Maad võib ligikaudu lugeda inertsiaalseks taustsüsteemiks. 4. · Gravitatsioonijõud on siis, kui kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline masside korrutisega ja pöördvõrdeline kauguse ruuduga. kus m1 ja m2 on kehade massid, r nendevaheline kaugus ja G gravitatsioonikonstant.
Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE Kulgliikumine ehk translatoorne liikumine on jäiga keha mehaaniline liikumine, mille korral keha kõikide punktide trajektoorid on igal hetkel samasihilised ja tervikuna ühesuguse kujuga. Üldjuhul on kulgliikumine täielikult kirjeldatud, kui keha on antud kohavektori sõltuvus ajast. Erijuhud: ühtlane sirgjooneline
Mehaanika F10EKKÜ.T I osa 1. Mida nimetatakse mehaanikaks? Mehaanikaks nimetatakse füüsika osa, mis uurib kehade liikumisega seotud probleeme. 2. Mida nimetatakse kinemaatikaks? Kinemaatikaks nimetatakse mehaanika osa, mis uurib kehade mehaanilist käitumist, arvestamata teiste kehade mõju temale. 3. Milline liikumine on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes teatud aja jooksul. 4. Milles seisneb mehaanika põhiülesanne? Mehaanika põhiülesandeks on määrata liikuva keha asukoht mistahes ajahetkel mistahes
rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. Rõhu tähiseks on p (ld pressûra 'rõhk') Kokkuvõte, küsimused • Rõhumisjõud-Rõhumisjõuks nimetatakse jõudu, millega üks keha mõjutab teist risti kokkupuutepinnaga. • Toereaktsioon-Toereaktsiooniks nimetatakse rõhuvale kehale toetuspinnaga risti mõjuvat vastujõudu. • Rõhk-Rõhuks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne rõhumisjõu F ja pindala S jagatisega. • Selgita, mille poolest erinevad mõisted kaal, rõhumisjõud ja toereaktsioon. • India elevandi mass on 5 tonni ja tema jalataldade kogupindala 0,2 m2. Meie metsades elutseva metssea mass võib ulatuda 150 kilogrammini ja tema sõrapõhjade kogupindala on 200 cm2. Kumb loomadest avaldab maapinnale suuremat rõhku? Hõõrdejõud • Hõõrdejõuks nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. • Nähtust, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal, nimetatakse seisuhõõrdumiseks.
Liikumise suhtelisus erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui keha liigub, siis ei saa teepikkus olla 0. Tähis Nihe kaugus keha algus ja lõppasukohast, mis mõõdetakse mööda sirgjoont. Nihe on keha algasukohast lõppasukohta suunatud vektor. Tähis: s Taustsüsteem koosneb: 1 Taustkeha, 2 Taustkehaga seotud koordinaadistik, mõõtühikud ja mõõtesuunad 3 Aja mõõtmise süsteem(ühikud, alghetk) Kehade vastastikmõju tulemusena muutub kas keha kiirus, liikumise suund või keha kuju. Vastastikmõjus peavad osalema alati kaks keha. Gravitatsiooniline vastastikmõju avaldub massi omavate kehade vastastikuses tõmbumises. Raskusjõud on gravitatsiooni üks ilming. Ta on universaalne ja talle alluvad kõik kehad, isegi valguskiirde ja raadiolained
Inertsiaalne taustsüst.- taustsüst., kus kehtib N.1. Seadus. Interf. Min.-kui lained on vastandfaasis, siis on liitlaine amplituud minimaalne. Interferentsi max.- kui lained on liituvad samas faasis, on liitlaine amplituud maksimaalne. Ja suunatud vastupidiselt def. Suunale.Fe=k x Joonkiirus- ringjoonel liikumise kiirus. Jõud- vastastikmõju mõõt. Kaaluta olek- e kaalutu, kui keha langeb vabalt, siis a=g. Käiguvahe- sellega on määratud lainete liitumise tulemus. Keha kaal- seotud raskusjõuga, on võrdne jõuga, millega keha rõhub alusele või venitab riputusvahendit Maa külgetõmbe tõttu. Keskmine kiirus- kogu tee ja kogu aja suhe. Kesktõmbekiirendus- kiirendus, mis on suunatud pöörlemiskeskpunkti poole. Kiirendus - kiiruse muut ajaühikus. Kineetiline energia- liikuva keha energia. Koherentsus- muutumatu faasi vahega toimuv võnkumine. Kulgliikumine- keha selline liikumine, mil keha kõik punktid liiguvad mööda ühesuguseid jooni.
fookuskauguseks. Kumerläätsel loetakse fookuskaugus positiivseks, nõgusläätsel negatiivseks. Footon on valguse kvant (osake), millel puudub seisumass ja mille energia on määratud seosega E = hf, kus h on konstant (Plancki konstant) ja f vastava valguslaine sagedus. Fotoefekt seisneb metallist elektronide väljalöömises valguse abil. See tõestas katseliselt footonite olemasolu. Füüsika eesmärgiks on välja selgitada looduseseadusi ja tõlkida need inimesele arusaadavasse keelde nn. füüsika keele abil. Füüsika keel on spetsiifiline keel, mis tugineb tavakeelele, kuid millele on omased erilised tunnused: terminite ühetähenduslikkus, füüsikaliste lausete kirjutamine eriterminite abil, objektide või mõistete vaheliste suhete kajastamine. Selleks kasutatakse kindla tähendusega märkide süsteemi ja märkide kombineerimise reeglistikku. Füüsika on loodusteadus, mis täppisteaduslike meetoditega uurib mateeria põhivormide liikumist ja vastastikmõjusid
s.o. kaootiliselt. Vedelikes ja tahketes kehades ei saa molekulid vabalt liikuda, sest nad paiknevad üksteise lähedal ja mõjutavad üksteist. Tahkes kehas võnguvad kristallvõres paiknevad molekulid tasakaaluasendi ümber, mis on praktiliselt paigal. Ka vedelikes võnguvad molekulid tasakaaluasendi ümber, aga tasakaaluasendid võivad üksteise suhtes liikuda. Sellest tekib vedelike voolavus. 7 ELEKTROMAGNETISM Elektromagnetism on elektromagnetvälja füüsika. Elektromagnetväli on väli, mis avaldab mõju elektrilaenguga osakestele ja mis on omakorda mõjutatud nendest osakestest ja nende liikumisest. Muutuv magnetväli tekitab elektrivälja (see nn. elektromagnetilise induktsiooni nähtus on elektrigeneraatorite, induktsioonmootorite jatrafode tööpõhimõtte alus). Sarnaselt, muutuv elektriväli tekitab magnetvälja. Sellise elektri- ja magnetvälja vastastikuse
Kõik kommentaarid