Füüsika teemade konspekt (8)

4 HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Kinemaatika

1 rad on kesknurk , mis toetub raadiuse pikkusele kaarele.
1Hz on selline sagedus, mille korral keha sooritab ühes sekundis ühe pöörde (täisvõnke).
Amplituud – maksimaalne hälve.
Hälve – kaugus tasakaaluasendist ajahetkel t.
Hetkkiirus e kiirus antud trajektoori lõigus võrdub seda punkti sisaldava (küllalt väikesele) trajektoori lõigule vastava nihke ja selleks nihkeks kulunud ajavahemiku suhtega.
Joonkiirus v on võrdne nurkkiiruse ja pöörlemisraadiuse korrutisega.
Keha kiiruseks nim vektoriaalset suurust, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega.
Kehade vabalangemiseks nim kehade langemist vaakumis .
Keskmine kiirus näitab, millise nihke sooritab keha keskmiselt ühes ajaühikus.
Keskmiseks kiirenduseks nim kiiruse muutu ajaühikus. Ühikuks on 1m/s2, st ühes sekundis muutub keha kiirus 1m/s võrra. Kiirendus näitab keha kiiruse muutumist ajaühikus.
Koordinaat on arv, mis näitab keha kaugust koordinaadistiku alguspunktist .
Kulgliikumiseks nim mehaanilist liikumist, mille korral iga kehas tõmmatud sirge jääb iseendaga paralleelseks.
Mehaaniliseks liikumiseks nim keha asendi muutumist ruumis aja jooksul taustkeha suhtes.
Mitteühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim sellist meh liikumist, mille korral keha ei soorita võrdsetes ajavahemikes võrdseid nihkeid.
Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta tema asukohaga vaadeldaval ajahetkel teel. Nihe on vektoriaalne suurus.
Nurkkiiruseks  nim pöördenurga muutu ühes ajaühikus.
Perioodiks T nim ajavahemikku, mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täistiiru.
Pöördenurgaks  nim nurka, mille moodustab ringjoone keskpunktist ringjoonel liikuvale kehale (punktmassile) tõmmatud raadius aja jooksul.
Punktmassiks nim keha, mille mõõtmeid võib jätta antud liikumistingimustes arvestamata. Punktmass on idealiseeritud punkt.
Ringjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral trajektooriks on ringjoon .
Sageduseks f nim perioodi pöördväärtust.
Skalaar on üheainsa arvuga täielikult iseloomustatav suurus.
Taustkehaks nim tingimisi liikumatut keha, mille suhtes uuritava keha liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem koosneb 1) taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) aja mõõtmisviisist.
Teepikkuseks nim trajektoori pikkust, mille keha läbib antud ajavahemiku jooksul.
Trajektooriks nim joont, mida mööda keha liigub.
Ühtlaseks ringjooneliseks liikumiseks nim sellist ringjoonelist liikumist, kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaared .
Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, kus keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked .
Ühtlaselt muutuvaks sirgjooneliseks liikumiseks nim liikumist, mille korral keha kiirus muutub mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdse suuruse võrra.
Vektor on matemaatiline suurus, mida iseloomustavad:
1.       siht
2.       suund sellel sihil.
3.       reaalarvuline väärtus – arvväärtus e moodul e vektori pikkus.
Vektori projektsioon sirgel võrdub vektori alg- ja lõpppunkti koordinaatide vahega. (skalaarne suurus)

Dünaamika ja staatika

1N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s2.
Archimedese seadus – kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
Elastsusjõud tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale.
Gravitatsiooniseadus – kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga ; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2
Hooke ’i seadus – elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga.  
Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
Impulsi jäävuse seadus – suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu vastastikmõju tulemusel.
Impulss on keha liikumisolekut iseloomustav suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega.
Inertsiaalne taustsüsteem on taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Inertsiks nim ühtlase sirgjoonelise liikumise või paigaloleku säilimise nähtust teiste kehade mõju puudumisel vaadeldavale kehale.
Inertsuseks nim keha omadust, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks kulub teatud aeg.
Jõu õlaks nim ristlõigu pikkust pöörlemisteljelt jõu mõju sirgeni.
Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju intensiivsust ning võrdub keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Jõumomendiks nim jõu mooduli ja õla pikkuse korrutist; ühik: 1N*m
Kaaluta olek – olek, kus kehale mõjub ainult gravitatsioonijõud.
Keha kaaluks nim jõudu, millega keha mõjub alusele või riputusvahendile.
Mass on keha inertsust iseloomustav suurus, mis võrdub vastastikmõjus oleva massietaloni kiirenduse ja selle keha kiirenduse suhtega.
Newtoni I seadus – iga keha säilitab paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise oleku, kuni ja kuivõrd kehale mõjuv jõud seda olekut ei muuda.
Newtoni II seadus – kiirendus, millega keha liigub, on võrdeline kehale mõjuva resultantjõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus – jõud, millega kehad teineteist mõjutavad, on vastassuunalised, nende moodulid on võrdsed.
Pascali seadus – kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Raskusjõuks nim jõudu, millega Maa tõmbab kehi enda poole.
Resultantjõuks nim jõudu, mille mõju kehale on sama, mis mitme jõu koosmõju.
Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega; rõhumisjõud pinnaühiku kohta.
Rõhk vedelikes -
Suletud süsteemiks nim vastastikmõjus olevate kehade kogumit, mida ei mõjuta teised kehad.
Tasakaalustavaks jõuks nim resultantjõuga arvuliselt võrdset vastassuunalist jõudu.
Toereaktsiooniks nim kehale mõjuva toetuspinna või riputusvahendi elastsusjõudu.

Töö ja energia

1 J on töö, mida teeb jõud 1N, kui selle rakenduspunkt nihkub liikumise suunas 1m võrra.
1W on võimsus, mille korral tehakse ühes sekundis 1J tööd .
Energiaks nim keha võimet teha tööd.
Kin energia võrdub jõu tööga, mis tuleb teha, et panna liikuma paigal olev keha.
Mehaaniline töö on energialiikide muundumist iseloomustav suurus, võrdub jõu- ja nihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega. Energialiikide muundumist iseloomustav suurus.
Mehaaniliseks koguenergiaks nim süsteemi kin ja pot energia summat.Meh enegia jäävuse seadus – kui suletud süsteemis mõjuvad ainult gravitatsiooni- ja elastsusjõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia jääv.
Pascali seadus – kinnises anumas olevale liikumatu vedeliku pinnale või gaasile avaldatav rõhk antakse ilma muutusteta edasi igas suunas.
Pot energiaks nim energiat, mis on kehal olemas tema asendi tõttu teise keha suhtes. A=mgh
Rõhk on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu mõju pinnale. Võrdub pinnale mõjuva jõu ja pinna pindala jagatisega. (Rõhumisjõud pinnaühiku kohta).
Võimsus on energialiikide muundumise kiirust iseloomustav suurus, mis võrdub töö ja selle sooritamiseks kulunud aja suhtega. Näitab, kui suur on ajaühikus tehtud töö.

Molekulaarfüüsika alused

Aatommass – aatommassiühikutes (u) väljendatud aatomi mass. 1u = 1,66*10-27kg
Avogadro seadus – mis tahes gaaside ruumalad on võrdsel temp ja rõhul võrdsed, normaaltingimustel 1 mooli ruumala on . (Eri gaaside võrdsetes ruumalades on võrdsel rõhul
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika teemade konspekt #1 Füüsika teemade konspekt #2 Füüsika teemade konspekt #3 Füüsika teemade konspekt #4 Füüsika teemade konspekt #5 Füüsika teemade konspekt #6 Füüsika teemade konspekt #7 Füüsika teemade konspekt #8 Füüsika teemade konspekt #9 Füüsika teemade konspekt #10 Füüsika teemade konspekt #11 Füüsika teemade konspekt #12 Füüsika teemade konspekt #13 Füüsika teemade konspekt #14 Füüsika teemade konspekt #15 Füüsika teemade konspekt #16 Füüsika teemade konspekt #17 Füüsika teemade konspekt #18 Füüsika teemade konspekt #19 Füüsika teemade konspekt #20 Füüsika teemade konspekt #21 Füüsika teemade konspekt #22 Füüsika teemade konspekt #23 Füüsika teemade konspekt #24 Füüsika teemade konspekt #25 Füüsika teemade konspekt #26 Füüsika teemade konspekt #27 Füüsika teemade konspekt #28
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 28 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 503 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pisiliinu Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Kinemaatika
Dünaamika ja staatika
Töö ja energia
Molekulaarfüüsika alused
Termodünaamika alused
Aine ehituse alused ja faasisiirded
Elektrostaatika
Alalisvool
Magnetism
Elektromagnetism
Laineoptika
Valguse ja aine vastastikmõju
Kvantoptika
Ühikute definitsioonid
Tähed ja tähesüsteemid
Päikesesüsteem
Tähistaevas
Tuumafüüsika
Tahkiste struktuur
Aatomfüüsika

eraldi selgitatud , valemid , mõisted

Mõisted

Sisukord

  • Kinemaatika
  • Dünaamika ja staatika
  • Töö ja energia
  • Molekulaarfüüsika alused
  • Termodünaamika alused
  • Aine ehituse alused ja faasisiirded
  • Elektrostaatika
  • Alalisvool
  • Magnetism
  • Elektromagnetism
  • Laineoptika
  • Valguse ja aine vastastikmõju
  • Kvantoptika
  • Aatomfüüsika
  • Tahkiste struktuur
  • Tuumafüüsika
  • Tähistaevas
  • Päikesesüsteem
  • Tähed ja tähesüsteemid
  • Ühikute definitsioonid
  • Ühikute tuletuskäigud

Teemad

  • boliidiks
  • radiant

Kommentaarid (8)

merku15 profiilipilt
merku15: Kvantoptika kohta pole pm mitte midagi, ainult paar mõistet ja kaks valemit.
19:00 03-11-2011
krisssss profiilipilt
krisssss: kasulik! väga põhjalik.
13:39 18-03-2010
Fantome profiilipilt
Fantome: põhjalik ja kasulik !
23:46 04-11-2009


Sarnased materjalid

18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
105
doc
Füüsika konspekt
11
doc
Füüsika konspekt
7
doc
Füüsika valemid
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
29
doc
Füüsika kokkuvõttev konspekt
13
doc
Mehhaaniline liikumine





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !