Füüsika spikker (0)

O1. Variant 1. Laengute vastastikune mõju, columbi seadus - Jõud, millega üks punktlaeng mõjub teisele on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga . Ühenimeliste laengute korral on jõud positiivne(tõukuvad) ja erinimeliste laengute korral on jõud negatiivne(tõmbuvad). 2) Kondensaator - Kondensaatoriks nim. teineteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus C=q/ fii1-fii2. Kondeka mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondeka ühelt juhilt teisele, et muuta potensiaalide vahet ühe ühiku võrra. Laetud juhi energia võrdub laadimisel kulutatud tööga dA=fii*dq. Kondensaatori energia w=Cu2/2. 3) Elektrolüüs - Elektrolüüti läbiva vooluga kaasneb elektrolüüdi koostisosade eraldumine elektroodidel, see on elektrolüüs.(FARADY)1 seadus: elektroodil eraldunud aine hulk on võrdeline elektolüüti läbinud laenguga. m=kq k- elektrokeemiline ekvivalent 2seadus: kõikide ainete elektrokeemiline ekvivalent on võrdeline ainete keemiliste ekvivalendidega. k=A/Fz A-aatomi mass, F- faraday arv, z-aine valents .
4)Ideaalse gaasi võrrand–on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetrid, kui see gaas on tasakaaluolekus. pV=m/μRTkusp on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk, T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikontakt (=8.3145 J/mol/K).
2. Variant1. Elektrivälja tugevus- Laengud mõjustavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi : tekitab seal elektrivälja. Elektrivälja iseloomustavat suurust E nim. elektrivälja tugevuseks antud punktis. 2. Elektrivool - Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f = q E.See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas) seda nim. elektrivooluks . Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega . Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenguga. I = dq/dt Voolutugevuse ühikuks on amper (A). Voolutihedus on antud kohas vooluga risti asuvat pindalaühikut läbiv voolutugevus. j=dI/dS ; j = e n v, kus e - laengukandjate laeng, n - laengukandjate arv, v - laengukandjate suunatud liikumise kiirus. 3. Amperi seadus, magnetväli vaakumis - Paigalseisva laengu korral magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk e. elektrivooluga. Magnetväljapõhiomadus: ta mõjutab välja asetatud liikuvaid laenguid e. elektrivoolu jõuga. Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle vastuvõtja. Amperi: juhile mõjuv jõud on võrdeline voolutugevusega ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetvälja suhtes ja magnetvälja tugevusest. F=k1Bilsinα.4. Molekulaarkineetiline teooriavõrrand - avaldis , mis seob gaasi molekulide kineetilise energia gaasi rõhu ja ruumalaga.
3. Variant 1. Senjettelektrikud - Senjettelektrik on eri liiki dielektrik , mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. 2. Biort savarti laplace seadus - Mis tahes voolu magnetväli on arvutatav selle voolu elementide poolt põhjustatud magnetvälja tugevuste summana. Vooluelementide väljatugevus: dB=k2IdL sinα*1/r2 α on nurk vooluelemendi vektori IDL ja sellelt välja punkti viiva raadiusvektori r vahel ning dB vektori suund on risti mõlema vektoriga. 3. Vahelduvvoolu ahelas eralduv võimsus-võimsuse hetkväärtus on pinge ja voolu hetkväärtuste korrutis. Praktilist huvi pakub ajas keskmistatudP(t) väärtus, mille tähistame lihtsalt P. P=0,5UmImcosφ. Voolu efektiivväärtus I=Im/2 Pinge efektiivväärtus U=Um/2 Eelpool toodust võime kirjutada, et P=UIcosφ. Võimsuse valemis cosφ nim. võimsusteguriks. 4. Ülekandenähtused - Difusioon (massi kandumine ) - pinnast läbikantav aine mass on võrdeline tiheduse gradiendiga, pindalaga ja ajaga , ning sõltub aine omadustest mida võtab arvesse difusioonitegur. Dif.tegur on võrdeline temperatuuri astmes 3/2 ja pöördvõrdeline rõhuga. Soojusjuhtivus (molekulide kineetilise energia kandumine) - mingist pinnast läbikantav soojushulk on võrdeline temperatuuri gradiendiga, pindalaga, ajaga, ning sõltub aine omadusest, mida arvestab soojusjuhtivustegur . Soojusjuhtivustegur on võrdeline ruutjuurega temperatuurist.Sisehõõrdumine (liikumishulga kandumine)-sisehõõdrejõud, mis mõjub kahe gaasi kihi eralduspinnal on võrdeline nende kiiruste gradiendiga, eralduspinnaga ning sõltub gaasi omadustest, mida arvestab sisehõõrdetegur e. dünaamiline viskoossus . Sisehõõrde nagu soojusjuhtivustegur kasvab temperatuuri tõstes võrdeliselt ruutjuurega temperatuurist ning on rõhust sõltumatu.
4. Variant 1. Piesoelektriline effekt - Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nim. piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus (oom) R=ƿl/S l-juhi pikkus, S-ristlõikepindala, ƿ-elektriline eritakistus . 3. Magneetikud. Ferromagnetism - Aine magnetilisi omadusi iseloomustatakse magnetilise vastu võtlikusega. Magneetikud jaotatakse sõltuvalt x - st vastavalt: Diamagneetikud / Paramagneetikud / Ferromagneetikud . Erilise magneetikute klassi moodustavad ained, mis on võimelised magneetuma isegi välise magnetvälja puudumisel. Kõige levinuma esindaja raua järgi nim. neid ferromagneetikud. Ferromagneetikute magnetilised omadused on tingitud elektronide oma magnetmomentidest. 4. Termodünaamika I seadus - Süsteemile antud soojushulk läheb süsteemi siseenergia juurde kasvuks ning töö tegemiseks süsteemi välisjõudude vastu. Q=U2-U1+A, kus Q - soojushulk, U - siseenergia, A - töö välisjõudude vastu, Soojushulga (Q), ühikuks on dzaul (J).
5. Variant 1. Elektrimahtuvus - Laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laenguga. fii-q. Võrdeteguriks on 1/C fii=q/C e. C=q/fii. Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta potensiaali ühe ühiku võrra. 1C/v=1F( farad ). 2. Kirhoffi seadused- 1.seadus - Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga. 2.seadus - Kinnises kontuuris võrdub emj. Algebraline summa pinge langudega algebralise summaga . 3. Pooljuhtventiil e. diood - Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk- ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht e.pn siire . n- pooljuhid (elektronjuhtivus) p-pooljuhid (aukjuhtivus). 4. Soojusmasina kasutegur. Carno't ringprotsess -Soojusmasina kasutegur = A/Q1=(Q1- Q2)/Q1. Carnot ' tsükkel (ringprotsess) koosneb kahest isotermist ja kahest adiabaadist. Carnot' tsüklil töötava soojusmasina korral paisub töötav aine algul isotermiliselt, võttes soojendilt soojushulga Q1. Carnot' soojusmasina kasutegur(müü)= (T1- T2) / T1, kus T1ja T2 on vastavalt soojendi ja jahuti temperatuurid.
6. Varinat 1. Elektromotoor jõud - Suurust, mis on võrdne positiivse ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga nim. emj. E=A/q (V). 2. Vooluallika kasutegur - Elektriahel koosneb tarbijast, ühendusjuhtmetest ja vooluallikast.I=epsil/Ro+R Ro- vooluallika sisetakistus , R-koormuse takistus, epsil-emj. ŋ=Pk/P=U/E=R/Ro+R P-vooluallika koguvõimsus Pk-vooluallika kasulik võimsus Ro- vooluallika sisetakistus R-koormuse takistus. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika koguvõimsusesse määrab vooluallika kasuteguri . Maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R/r=1 kasutegur on siis 50% 3. Reaktiivtakistused - Kui eeldada, et kondensaatoris R ~ 0, siis vastavalt ohmi seadusele tekib takistus, mida nimetatakse mahtuvuslikuks reaktiivtakistuseks ja tähistatakse XC=1/wC. 4. Isoprotsessid - protsess mille käigus üks olekuparameetritest ei muutu. Isoprotsesse on: isobaariline , isohooriline, isotermiline. Isotermiline protsess on protsess, kus konstantsel temperatuuril (t°) on antud gaasihulga ruumala (V) pöördvõrdeline rõhuga (p). Isobaariline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 °C võrra suureneb iga gaasi ruumala 1/273 võrra selle gaasi ruumalalt temperatuuril 0 °C. Isokooriline protsess on protsess, kus temperatuuri tõusmisel 1 °C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temperatuuril 0 °C.