Päike ja kuu paistavad neist läbi. Kiudkihtpilved kujutavad endast valget või kergelt sinakat katet astronoomiline ühik Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit taevavõlvil. P ja K on hästi nähtavad, nende ümber on enamasti halo. Sademeid kilomeetrit annavad need pilved väga madala õhutemp korral Ida-Siberis.Kõrgrünkpilved on parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks valged, helehallid või sinakas hallid, esinevad lainelise kihina või kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m pilvetompudena. P ja K paistavad enamikul juhtudel neist läbi, kuid varju ei anna. valgusaasta Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14
Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 20. Õhuniiskuse karakteristikud. Õhuniiskuse karakteristikud absoluutne niiskus, suhteline niiskus, eriniiskus, veeauru osarõhk,kastepunkt 21. Pilvede tekkimine. Pilvede klassifikatsioon. Pilvede kujunemisprotsessid 1. Termiline konvektsioon 2. Õhu tõus frontaalpindadel 3. Õhu laineline liikumine Pilvede hulk osa taevast, mis on kaetud pilvedega pallid, 1 pall pilved katavad 1/10 taevalaotusest 1. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. 2.Teistsugused pilved tekivad siis, kui soe ja niiske õhu front kohtub külma õhumassiga. Soe õhk kerkib jaheda õhu kohale ning hakkab seal jahenema. Kahe teineteisest radikaalselt erineva õhumassi piiril võivad tekkida katkematud pilveribad.
olevale pinnaühikule langev kiirgusvoog 10. Molekulaarne ja aerosoolne hajumine. V: Atmosfäär on päikesekiirguse jaoks hägune keskkond. Hägusus (sumedus) on eelkõige seotud mitmesuguste lisandite (aerosoolide) olemasoluga atmosfääris. Ilma aerosoolideta atmosfäär hajutab samuti päikesekiirgust. Seejuures on hajutavateks elementideks molekulaarsed kompleksid. Aerosoolne hajumine -hajutavad osakesed suured (tänu sellele on pilved valged) Molekulaarne hajumine –hajutavad osakesed väikesed (hajumine molekulide kompleksidel) 11. Kiirguse nõrgenemine atmosfääris. Atmosfääri massiarv. Bougueri seadus. V: (Atmosfääri läbimisel toimub oluline päikesekiirguse spektraalse koostise muutumine. See on seotud kiirguse neelamisega atmosfääri koostises olevate gaaside poolt) Harilikult arvestatakse neeldumist ja hajumist koos käsitledes seda kui päikesekiirguse voo nõrgenemist.
11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E
Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi
1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult s
Kõik kommentaarid