Füüsika spikker (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.  astronoomiline  ühik – Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit  parsek  -  see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 
3,09 *  1016  m  valgusaasta  – Kaugus, mille valgus läbib  vaakumis  ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km
2. Galaktikate liigitus – a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi  galaktikaid  (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid ( galaktika  keskel asub tihe tuum, millest 
väljub kaks tähtedest ja  gaasidest  koosnevat  spiraalharu ), ebaregulaarsed  galaktikad
Linnutee - nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie  kodugalaktika )
3. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid – 1) Päike oli enne olemas ja  planeedid  tekkisid Päikese ainesest (katastroofihüpotees). 2) Päike ja planeedid on ühtse päritoluga st. arenesid koos 
ühtsest pilvest (nebuulast). (Nebulaarhüpotees).
4. Päikesesüsteemi planeedid: Merkuur,  Veenus , Maa,  MarsJupiterSaturnUraanNeptuun  ja  Pluuto . Meie päikesesüsteemi üheksat planeeti saab liigitada mitmel viisil. Avastamise ajaloo 
järgi: 1) Klassikalised planeedid: Merkuur, Veenus, Marss, Jupiter, Saturn. 2)Kaasaegsed planeedid: Uraan, Neptuun, Pluuto. Koostise järgi: 1)Maa-tüüpi ehk  kiviplaneedid : Merkuur, 
Veenus, Maa, Mars. Koosnevad peamiselt kivimitest ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt, neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi.  
2)Jupiteri-tüüpi ehs gaasplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Koosnevad peamiselt vesinikust ja heeliumist, on väikese tihedusega, pöörlevad kiiresti, neid ümbritseb paks atmosfäär, 
ei ole tahket pinda, neil on rõngad ja palju kaaslasi. Suuruse järgi: 1) Väikesed: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Pluuto. Nende planeetide  diameeter  on väiksem kui  13000  km. 2) 
Hiidplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. Kauguse järgi päikesest: Lähisplaneedid: Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Asuvad 
seespool asteroidide vööd. Kaugplaneedid: Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Asuvad väljaspool asteroidide vööd. Asendi järgi maa orbiidi suhtes: Siseplaneedid: Veenus ja 
Merkuur. Nende  orbiit  on seespool maa orbiiti, neil on Maalt vaadeldavad muutuvad faasid nagu meie kaaslasel Kuul. Välisplaneedid: Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. 
Nende orbiit on väljaspool Maa orbiiti.
5.  Asteroidid  on väikekehad, mis tiirlevad Jupiteri ja marsi orbiitide vahel. Kujult on nad enamasti ebakorrapärased. Tekkimine: Tänapäeval peetakse tõenäoliseks, et tekkiva Jupiteri häiriva 
mõju tõttu seal planetesimaalid (kehad, mille edasisel koondumisel moodistusid planeedid) planeeti ei moodustanudki, vaid omavaheliste põrkumiste tõttu lagunesid asteroidideks ja 
meteoriitideks.  Komeedid : väikekehad, mille omapäraks on nähtava heleda saba tekkimine Päikesele lähedale jõudmisel. Koosnevad peamiselt veest ja vähesel määral süsinikust, 
hapnikust ja teistest elementidest. Tuum, pea, saba.
Meteoorid on  eredad  välgatused öises taevas, mida me kutsume “langevateks tähtedeks”.  Meteoor  pole tegelikult muud, kui Universumist Maa atmosfääri sattunud lendkivi. Maa 
atmosfääri  sattudes  süttivad nad põlema, sest hõõrdejõud, mida atmosfääri gaasid tekkitavad on suur. Kui taevakivid põlevad atmosfääris lõpuni kutsume neid meteoorideks.
6.  Kepleri  planeetide liikumise kolm seadust: a) Planeedi liikumistee (orbiit) on  ellips , mille  fookuses  on Päike. b)Planeedi raadiusvektor (lõik Päikesest planeedini katab võrdsetes 
ajavahemikes võrdsed  pindaladc) Planeetide tiirlemisperioodide  ruudud  suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid.
7. Päikesemass  koosneb praegusel ajal 75% vesinikust ja 25% heeliumist, kõik ülejäänud metallid moodustavad ainult 0,1%. See koostis muutub aja jooksul aeglaselt, kuna vesinukku 
muundatakse Päikese tuumas ümber 
79% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika spikker #1 Füüsika spikker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kuki123 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • Galaktikate liigitus
  • Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid
  • Päikesesüsteemi planeedid
  • Asteroidid
  • Meteoorid
  • Kepleri planeetide liikumise kolm seadust: a)
  • Päikesemass
  • Wieni nihkeseadus
  • Spektri liigid
  • Molekulaarne hajumine
  • Bougueri seadus
  • Insolatsioon
  • Maa kiirgusbilanss
  • Atmosfääri koostis
  • Atmosfääri
  • Atmosfääri vertikaalne struktuur
  • Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende põhjused
  • Atmosfääri üldine tsirkulatsioon
  • Maakera veevarud
  • Aurumine
  • Õhuniiskuse karakteristikud
  • Pilvede tekkimine
  • Kiudpilved(Cirrus)
  • Kiudrünkpilved(Cirrocumulus)
  • Kiudkihtpilved(Cirrostratos)
  • Kõrgrünkpilved(Altocumulus)
  • Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki
  • Kihtrünkpilved(Stratocumulus)
  • Kihtpilved(Stratus)
  • Kihtsajupilved
  • Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki
  • Maa pöörlemine sarnaneb vurri liikumisega
  • Maa kuju
  • Coriolise jõud
  • Maa pöörlemistelje suuna muutused
  • Seismilised lained
  • Maa kihiline ehitus
  • Maavärinad
  • Radioaktiivsus
  • Maa magnetväli

Teemad

  • parsek
  • valgusaasta
  • Päikesesüsteemi planeedid
  • Tekkimine
  • Komeedid
  • Spektri liigid
  • Insolatsioon
  • Maa kiirgusbilanss
  • Atmosfääri koostis
  • Atmosfääri üldine tsirkulatsioon
  • põhiliiki
  • Kiudpilved(Cirrus)
  • Kiudrünkpilved(Cirrocumulus)
  • Kiudkihtpilved(Cirrostratos)
  • Keskmise kihi piires eraldatakse 2 põhiliiki
  • Kõrgrünkpilved(Altocumulus)
  • Kõrgkihtpilved(Altostratos)
  • Alumise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki
  • Kihtrünkpilved(Stratocumulus)
  • Kihtpilved(Stratus)
  • Kihtsajupilved
  • Rünkpilved(Cumulus)
  • Rünksajupilved(Cumulonimbus)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

2
doc
Keskkonnafüüsika arvestuse spikker
49
pdf
Keskkonnafüüsika kordamisküsimuste vastused
4
doc
Keskkonnafüüsika kodamisküsimuste vastused
12
docx
Keskkonnafüüsika eksami konspekt
24
doc
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 2014 sügis
105
doc
Füüsika konspekt
11
doc
Füüsika eksam
10
odt
Füüsika mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !