Facebook Like

Füüsika spikerdus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
SI ühiku –rahvusvaheliselt kehtestatud kohustuslikud füüsikaliste ja keemiliste suuruste ühikud.SIpõhiühikud: Meeter (l; m) – pikkuse ühik. Kilogramm (m; kg) – massi ühik.Sekund (t; s) – aja ühik. Amper (I; A) – elektrivoolutugevuse ühik. Kelvin (T; K) – temperatuuri ühik. Mool (υ; mol) ainehulga ühik. Kandela (Iv; cd) – valgustugevuse ühik. 1kWh – 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg – 1 mm elavhõbeda
sammast = 133,3 Pa.
1.Skaalarid ja vektorid
Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus ( moodul ) ja suund , nimetatakse vektoriks.
Näiteks: kiirus , jõud , moment jne.
Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v͞ .
1. Vektori korrutamine skaalariga.
av͞= av͞
2. Vektorite liitmine .
v͞= v1 + v2
3.Vektorite skalaarne korrutamine.
Kahe vektori skalaarkorrutiseks nimetatakse skalaari , mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nendevahelise nurga koosinuse korrutisega.
( v1 v2 ) = v1· v2 = v1 v2 cosα , kusjuures v1· v2 = v2· v1
4. Vektorite vektoriaalne korrutamine.
Kahe vektori vektorkorrutis on vektor , mille moodul on võrdne vektorite moodulite ja nendevahelise nurga siinuse korrutisega , siht on risti tasandiga , milles asuvad korrutatavad vektorid ja suund on määratud
parema käe kruvi reegliga .
[v1 v2]= v1 × v2 = v1 v2 sinα , kusjuures [v1v2= –[v2v1]
2.Ühtlane sirgjooneline liikumine
Liikumine on keha asukoha (koordinaatide) muutumine ajas. Lihtsaim on ühtlane sirgjooneline liikumine: konstantsed on kiiruse absoluutväärtus ja
suund. v = S /t = const
3. Ühtlaselt ja mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine
Ühtlaselt muutuv kulgliikumine. ( a=const)
v = v0 ± at ; s = v0t ± at²/2 ; v = 2as
Mitteühtlaselt muutuv sirgliikumine.
( v≠ const ; a ≠ const ) v = ds/dt ; a = dv/dt
4. Ühtlane ringliikumine
Ringliikumisel on keskpunkt kehast väljas (Maa ümber Päikese). Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mis näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus. Joonkiiruse suurus ei muutu ühtlasel ringliikumisel, küll aga muutub suund. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline.
v = const. ; ω = const.
5. Ühtlaselt muutuv ringliikumine
aτ = dv/dt τ ; aτ = dv/dt
a = an + aτ
a = an² + aτ² = ( v²/R)² + ( dv/dt)²
kuna ω = const , siis
ε = dω/dt ; ε = dω/dt = 1/R( dv/dt ) = a /R
aτ = εR
Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril. Ühtlasel ringliikumisel läbib keha võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. NB! Kuigi liikumise nimi on ühtlane, on jääv ainult kiiruse arvväärtus ehk moodul, aga kiirus kui vektor muutub, sest suund muutub – on olemas kiirendus, mida nimetatakse kesktõmbekiirenduseks ning seda põhjustab kesktõmbejõud (taevakehade tiirlemisel gravitatsioonijõud). Ringjoonel liikumise kiirust v nimetatakse joonkiiruseks, mille suund on alati puutuja sihil
,kus l on läbitud kaare pikkus. Kuna , kus r on liikumisraadius ja φ on kaarele l vastav kesknurk, siis. Suurust
ehk ajaühikus läbitud kesknurka nim-se nurkkiiruseks ω.
. Eelnevatest seostest
ja
saame joon- ja nurkkiiruse seose . Kesktõmbekiirendus
ja kesktõmbejõud
6. Newtoni seadused
I seadus : Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt seni kuni välisjõud seda olekut ei muuda.
II seadus: Keha kiirendus a on võrdeline ning samasuunaline talle mõjuva jõuga F ja põõrdvõrdeline tema massiga m . a = F/m
III seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ja vastassuunaliste jõududega.
F = - F
7. Töö. Võimsus. Energia
Töö A on võrdne kehale mõjuva jõu F ja nihke s skalaarkorrutisega. A = ( F s ) = F s cosα
kui: cosα> 0 , siis töö on positiivne
cosαcosα= 0 , siis töö on null
Töö ühikuks on dzaul ( J ).
1 J on töö,mida teeb jõud 1 N tee pikkusel 1m .
Võimsuseks nimetatakse suurust,mis näitab kui palju tööd tehti ajaühiku kestel. N = ΔA/Δt = F v
Võimsuse ühikuks on vatt ( W ). 1W = 1J/s ; 1hj = 736 W
Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust , mis iseloomustab keha võimet tööd teha.
Energia ühikuks on dzaul ( J ).
8. Jõumoment
Jõu F momendiks antud punkti O suhtes nimetatakse vektorilist suurust M , mille määrab avaldis M = r F , kus r on punktist O jõu rakenduspunkti tõmmatud raadiusvektor. Punkt O , jõud F ja r on ühes tasapinnas. Vektor M on risti selle tasapinnaga.
9. Inertsmoment ! Steineri lause!
Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes
võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga . I = I + m
10. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand
Mz = Iz ε
Moment telje z suhtes võrdub keha inertsmomendi ( I ) ja nurkkiirenduse ( ε ) korrutisega.
Pöörleva keha energia. Wk = I/2
11. Harmooniline võnkumine
Harmooniline võnkumine on protsess, kus punktmass liigub mõõda sirget ning tema asukohta kirjeldav koordinaat (x) muutub ajas sinus või koosinus funktsiooni järgi. x = A0sin(ωt +φ0)
12. Matemaatiline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika spikerdus #1 Füüsika spikerdus #2 Füüsika spikerdus #3 Füüsika spikerdus #4 Füüsika spikerdus #5 Füüsika spikerdus #6 Füüsika spikerdus #7 Füüsika spikerdus #8 Füüsika spikerdus #9 Füüsika spikerdus #10 Füüsika spikerdus #11
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 359 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Filosoff Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (2)

Heixuke profiilipilt
Heiko Soe: Korralik konspekt ja kõik vajalik esimese aasta füssa eksamiks olemas
18:55 15-05-2012
berit4 profiilipilt
berit4: väga asjalik
16:22 27-01-2013


Sarnased materjalid

8
doc
Füüsika konspekt
6
doc
Füüsika 1
105
doc
Füüsika konspekt
31
doc
Füüsika eksam
14
doc
Füüsika Eksam II-1
16
doc
Füüsika 1 Eksam Kokkuvõte P Otsnik
66
docx
Füüsika I konspekt
11
doc
Füüsika eksam



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun