Füüsika põhjalik konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised elemendid on looduslikult radioaktiivsed ?
  • Millest koosneb? Läbitungimisvõime ?
  • Mida tähendab, et radioaktiivne aine muundub ?
  • Mida see tähendab ?
  • Mis nad on ja miks on nad erilised ?
  • Mis on seosenergia ?
  • Mis on massidefekt ?
  • Millest koosneb ?
  • Paljunemistegur-mis see on , tähis, millest sõltub ?
  • Mis on astronoomia ?
  • Mis on , mis toimps seal ?
 
Säutsu twitteris
Füüsika.
Seetõttu aatomil puudub vanus, on võimatu ette öelda, millal tema poolestub. Poolestusaeg on väga erinev erinevatel radioaktiivsetel aatomitel. On aineid, mille poolestusaeg on ülipikk. (Nt. Uraan t=4,5 miljardit aastat.) On aineid, mille poolestusaeg on pikk (raadium t= 1600 aastat). On aineid, mille poolestusaeg on lühike( päevad, tunnid). On ka aineid, mille poolestusaeg on ülilühike (milli- ja mikrosekundid).
Kehtivad järgmised põhimõtted:
1. Mida lühem on poolestusaeg, seda radioaktiivsem on antud element.
2. Mida suurem on järjekorra nr, seda lühem on poolestusaeg.
Seetõttu on Mendelejevi tabeli viimaseid elemente väga raske avastada, sest ta kohekohe poolestub. Neid nim ebastabiilseteks elementideks.
Isotoobid .
Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu.
Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga)
Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine)
Lisaks 2 isotoopi:
1) deuteerium jrk. nr. 1, a.m. 2 , st 1 prooton ja 1 neutron - teda on u 1/4500 vesiniku aatomitest. Tema ühedit hapnikuga nim raskeks veeks.
2) triituim jrk. nr. 1, a.m. 3( 1 prooton ja 2 neutronit) - tema on beeta radioaktiivne ja poolestusaeg on u 12 aastat.
Uraan - jrk. 92, a.m. 238 (92 prootonit ja 146 neutronit)
Isotoop U(jrk.nr. 92 üleval, a.m.235 all) ( 92 prootonit ja 143 neutronit) – see istoop on põhielement tuumapommis ning tuumareaktoris. Teda on u 1/140dik osa looduslikust uraanist.

Üldiselt on isotoope alati tunduvalt vähem, kui põhiainet, nad on sageli radioaktiivsed ning seetõttu ongi neid vähe, et nad ka lagunevad. Sageli isotoobid leiavad füüsikas rohkem rakendust, kui põhiaine. Nt: Uraan-235- tuumakütusena, vesinik –H-3- raskevee moodustamiseks, Cobalti(Co) isotoop – vähiraviks, süsiniku isotoop C- orgaaniliste kehade vanuse määramiseks.

Nihkereeglid
Osutub, et radioaktiivsete ainete iseeneselik lagunemine toimub kindlate reeglite järgi.
Alfa lagunemine: Seljuhul tuuma laeng väheneb kahe võrra ja aatommass nelja võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis kahe koha võrra ettepoole . X (z üleval, M all) – ( nool )- Y(Z-2 üleval, M-4 all) plus He(2 üleval, 4 all).
Z- jrk. nr, M- aatommass
Beeta lagunemine: Seljuhul tuuma laeng suureneb ühe võrra ehk ta liigub Mendelejevi tabelis ühe koha võrra tahapoole.
Valem vihikus. ( Siit järeldub, et tuumast väljub elektron, lisandub prooton ja see kõik tekib ühest neutronist, „mis kaob ära“.
Gamma lagunemine: Seljuhul aine sisemist muutust ei toimu, muutub aine energia, mis väheneb.
Tehisradioaktiivsus
Senised näited, reeglid olid seotud loodusliku radioaktivsusega, st aine iseeneselikult laguneb ehk muundub. Tehisradioaktiivsuseks nim inimese poolt tekitatud radioaktiivseid muundumisi. Lihtsaim variant on pommitada mingit tuuma osakestega. Tänapäeval kasutatakse selle jaoks kiirendeid. Ja katse tulemus sõltub väga millise energiaga on pommitav osake.
Esimene reaktsioon tehti 1919a Rutherfordi poolt. Ta pommitas lämmastiku
N(7 üleval, 14 all) plus He(2 üleval, 4 all) = O(8 üleval, 17 all) plus H(1 üleval, 1 all)
Tehisradioaktiivsusega avastati alles neutroni olemasolu.
1932.a Irene Curie , Frederic Curie
Be(4 üleval, 9 all) plus He(2 üleval, 4 all) = C(6 ül, 12 all) plus n(0 ül, 1 all)
Tuumafüüsika ülesanded vihikus.

Kordamine.
  • Osakeste registreerimise meetodiod. Selgita igat ühte. (4)
  • Loodusliku radioaktiivsuse avastamine. Millised elemendid on looduslikult radioaktiivsed? Suurema järjerkooa nr 83.
  • Alfa, beeta ja gamma kiirgus. Millest koosneb? Läbitungimisvõime? Ohtlikkus? Kaitse.
  • Mida tähendab, et radioaktiivne aine muundub?
  • Poolestusaeg? Mida see tähendab? Selgita. Iseloomusta poolestusaegu. Milline on seos poolestusaja ja järjekorra nr vahel?
  • Mis on isotoop? Selgita. nt Kuulsamaid isotoope.
  • Nihkereeglid (3), valemid.
  • Tehisradioaktiivsus. Mis see on?
    Plus 2 ülesannet (1-10).
    Tuumajõud
    Tuumajõud on erilised jõud füüsikas. Nad mõjuvad tuumaosakeste vahel ning nad on tõmbejõud. Nad on maailma tugevaimad jõud massiosakese kohta. Tänu tuumajõududele on tuuma lõhustamine väga raske. Samas aga on tema mõjuraadius väga väikene – nagu oleks tegemist lühikeste kätega hiiglasega.
    Tuuma seosenergia
    Tuuma seosenergiaks nimetatakse energiat, mis on vajalik, et lõhustada tuum täielikult ükiskuteks osadeks.
    Kuna tuuma jõud on väga suured, siis on see energia massiühiku kohta tohutult suur. Kuna peab kehtima energiajäävuse seadus, siis peaks vastupidises protsessis osakestest moodustub (tuum)hoopis eralduma energia. Reaalsuses see energiaga eraldub.
    Massidefekt
    Osutub, et tuuma moodustavate osakeste masside summa on alati suurem kui osakestest moodustunud tuumamass. Seda massi vahet nim massidefektiks.
    deltaM võrdub Zmp – Nmn –Mt
    delt M – massidefekt
    Z- prootonite arv
    Mp –prootoni mass
    N – neutronite arv
    Mn – neutroni mass
    Mt- tuuma mass
    Kasutades Einsteini energiavalemit saabki leida seosenergiat. E võrdub delta M korda C ruut
    Loogiline on, et mida suurem tuuma seda suurem on seosenergia. Oluliseks muutub nn eriseosenergia – see on seosenergia ühe massiühiku kohta.
    Eriseoseenergia graafik
    Joonis vihikus.
    Graafikult näeme, et kõige suurema eriseosenergiaga on raua ümbruses olevad elemendid. St, nad on kõige püsivamad elemendid. Tabeli lõpuelementide vastav energia on aga väiksem, see tõttu on nad ebapüsivad ja lagunevad tabeli keskosa elementideks, mille vastav energia on suurem. Sellest järeldub, et tagumiste elementide lõhustumisel eraldub energia.
    Tabeli esimese osa elemendid eraldavad energiat siis, kui nad ühineksid. Reaalselt seda ei juhtu. Põhjuseks on, et tuuma jõud ei lase teisi tuumi ligidale.
    Uraan
    Looduslik uraan U (92 üleval, 238 all) , st 92 prootonid , 146 neutronit. Ebapüsiv, poolestusaeg
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika põhjalik konspekt #1 Füüsika põhjalik konspekt #2 Füüsika põhjalik konspekt #3 Füüsika põhjalik konspekt #4 Füüsika põhjalik konspekt #5 Füüsika põhjalik konspekt #6 Füüsika põhjalik konspekt #7 Füüsika põhjalik konspekt #8 Füüsika põhjalik konspekt #9 Füüsika põhjalik konspekt #10 Füüsika põhjalik konspekt #11 Füüsika põhjalik konspekt #12 Füüsika põhjalik konspekt #13 Füüsika põhjalik konspekt #14 Füüsika põhjalik konspekt #15 Füüsika põhjalik konspekt #16
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 16 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-04-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor GertiRage Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Isotoobid.
    Mendelejevi tabeli kõik aatommassid ei ole täisarvud. Põhjuseks: istoopide olemasolu.
    Isotoobiks nim antud elemendi lisa, mis erineb antud elemendist , mis erineb antud elemendist neutronite arvu poolest. Seetõttu tulevadki aatommassid komadega arvud. Tavaliselt isotoope on väga vähe antud elemendil ja väljaarvatud kloor - 35,5 ( pool on 35ga / pool on 36ga)
    Vesinik - H jrk. nr. 1, am. 1, st temas 1 prooton (põhiaine)

    isotoobid , astronoomia , maa , marss , veenus , hiidplaneedid , kääbusplaneedid , must auk , galaktika

    Mõisted

    Sisukord

    • Füüsika
    • Isotoobid
    • Nihkereeglid
    • Alfa lagunemine
    • Beeta lagunemine
    • Gamma lagunemine
    • Tehisradioaktiivsus
    • Tuumajõud
    • Tuuma seosenergia
    • Massidefekt
    • Uraan
    • AHELREAKTSIOON
    • Tuumareaktor
    • Termotuumareaktsioon
    • Radioaktiivsuse kasutamine ja kahjulikkus
    • Rad. Kasulikkus
    • Kahjulikkus
    • ASTRONOOMIA
    • Päikese liikumine erinevatel laiuskraadidel
    • Kalender
    • Maa tüüpi planeedid
    • Merkuur
    • Veenus
    • Marss
    • HIIDPLANEEDID
    • ASTEROIDID
    • KOMEEDID
    • Ehitus
    • METEOORID
    • LINNUTEE GALAKTIKA

    Teemad

    • Tehisradioaktiivsuseks
    • ASTEROIDID, KOMEEDID, METEOORID( meteoriidid)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    28
    doc
    Füüsika teemade konspekt
    15
    doc
    Füüsika konspekt
    14
    docx
    FÜÜSIKA KONSPEKT
    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt
    11
    doc
    Füüsika konspekt
    2
    doc
    Tuumafüüsika konspekt
    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt
    105
    doc
    Füüsika konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !