Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika mõisted (0)

1 HALB
Punktid
Füüsika mõisted #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liisgretea Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
5
docx

Füüsika Mõisted

Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi. Aeg: ajahetke tähistab nn. jooksev aeg (kunas?), tähis t , ühik 1s; kestust tähistab ajavahemik (kui kaua), tähis t, ühik 1 s. Aineid jaotatakse vabade laengukandjate kontsentratsiooni järgi kolmeks: juhid, dielektrikud (isolaatorid) ja pooljuhid. Juhtides on vabade laengukandjate kontsentratsioon väga suur. Näiteks 1 cm3 metalli sisaldab ca 1022 ...1023 vaba elektroni. Seetõttu on metallid head elektrijuhid. Dielektrikutes ehk isolaatorites on vabu laengukandjaid väga vähe, 1 cm3 ca 106 .... 1015 . Pooljuhti

Füüsika
thumbnail
1
odt

Füüsika mõisted

Molekulaarkineetiline teooria ­ nim õpetust, mis selgitab kehade ehitust ja nende omadusi koostisosakeste vastasmõjust ja pidevast liikumisest lähtudes Aatom ­ nim keemilise elemendi väikseimat osakest Molekul ­ nim aine vähimat püsivat osakest, millel on ainele iseloomulikud keem. om.-d Ainehulk ­ nim füüs. Suurust, mis on määratud molekulide, aatomite või ioonide arvuga (tähis nüü[v] ühik 1mol) Molaarmass ­ nim ühe mooli selle aine massi (tähis M ühik 1kg/mol) Avogadro arv ­ nim molekulide või aatomite arvu ühes moolis (tähis Na ühik 6,02*1023) Makroparameetrid ­ füüs suurusi, mille abil kirjeldatakse ainet, kui tervikut ning mis ei eelda molekulide olemasolu aine kirjeldamisel nt:mass, rõhk, ruumala, temp, tihedus jne Mikroparameetrid ­ füüs suurused, mis nii või teisiti eeldavad molekulide olemasolu nt:ühe molekuli mass, molekulide keskmine kiirus, ruutkeskmine kiirus, kontsentratsioon Termodünaamilised parameetrid ­ füüs suurused, mis iselo

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

Füüsika mõisted 79 klass 7.klass · Mehaaniline liikumine keha asukoha muutus teiste kehade suhtes · Trajektoor joon mida mööda keha liigub · Kiirus näitab kui suure vahemaa läbib keha teatud ajaühikus · Soojusliikumineaine osakeste liikumine, osakeste soojusliikumise kiirus on seotud aine temperatuuriga. · Jõud jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale · Raskusjõud maakülgetõmbejõud · Hõõrdejõud hõõrdejõud mõjub kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. · Elastsusjõud tekib elastse keha jõu muutumisel, selle tõttu taastub keha esialgne kuju · Aine olek ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. · Aine ehituse mudel kujutlus aineosakeste paiknemisest ja liikumisest · Soojuspaisumineained osakesed hakkavad soojenemisel kiiremini liikuma, tänu sellele aine paisub · Gaasi rõhknäitab kui suurt jõudu

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

1) Tasakaalu tingimused Keha on tasakaalus siis, kui a) temale mõjuvate jõudude summa on null, b) temale mõjuvate jõumomentide summa on null. 2. Newtoni 1 seadus. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 3.Newtoni 2 seadus Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 4.Newtoni 3 seadus Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruseliselt võrdelised ja vastassuunalised. 5 .Töö Töö on keha liikumisoleku muutumise mõõt, mis on võrdne keha poolt läbitud tee pikkusega ning kehale mõjuva jõu liikumissuunalise komponendi korrurisega. Töö ühikuks on dZaul 6. Võimsus, kasutegus? Võimsus on keha töövõimet iseloomustav suurus, mis on võrdne ajaühiku kohta tehtava tööga. Võimsuse ühik W Kasutegur- nimetatakse samas ajavahemikus tehtud kasuliku( energiat muutva) töö ja kogu tehtud töö suhet. 7. Mehaaniline ener

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk aatomispektromeetria on

Füüsika
thumbnail
10
odt

Füüsika mõisted

Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks. Füüsikaliseks maailmaks on loodus. 2.Selgita erinevust looduse ning vaatleja kujutluste vahel Kogemuslikku teavet saame looduse kohta vaatelmise teel. Selleks, et vaatleja saaks loodusest füüsikalist vajalikku infot, peab tal olema meeled (võime saada aistinguid), m�

Füüsika
thumbnail
10
odt

Füüsika mõisted

1.Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Inimesed jälgivad juba iitsetest aegadest taevast, püüdes sealt leida neid ootava tuleviku tunnusmärke. Taeva vaatamisest on välja kasvanud nii ilmaennustus, kui ka ajaarvamin, samuti hulk astronoomilisi süsteeme ja muud müstikat. Pani aluse kalendri arvutamisele, millega tegelesid kõik põllumajandlikud ühiskonnad. Päikesekalender, Kuukalender. 2.Mis on tähtkujud? Aastaaegu määras tähtkuju, kus Kuusirp nähtavale olmus. Et aastasse mahub kuuloomisi umbes 12 jagati Kuu tee tähtede suhtes 12 võrdseks osaks- 12 sodiaagi tähtkujuks. Kaldea tähtarkade järeltulijad katsid loomariigist ülejäänud taeva Kreeka mütoloogiliste kangelastega. Tähtkujud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult s

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika mõisted

Pascali seadus ­ vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi Õhurõhk ­ raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhk ­ normaalrõhuks nimetatakse rõhku 101325 Pa. Sageli kasutatakse normaalrõhu ligikaudset väärtust 100 000 Pa. Üleslükkejõud ­ üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem Keha ujumine ­ keha ujumisel ulatub osa kehast vedelikust välja. Keha ujumisel on üleslükkejõud alati võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha ujub, kui keha tihedus on vedeliku tihedusest väiksem. Keha heljumine ­ keha heljub, kui keha asub vedelikus või gaasis ja ei tõuse ega lange. Keha heljumisel on üleslükkejõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga. Keha heljub vedelikus või gaasis, kui keha tihedus on ved

Füüsika



Lisainfo

palju erinevaid mõisteid, 10 klass

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun