p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga. * Manomeetri liigid: -Vedelik- ehk U-torumanomeeter. -Metallmanomeeter. -Aneroidbaromeeter. Kehade liikumine: * Mehaaniline liikumine on keha asukohe muutmine teiste kehade suhtes. * Keha kiirus on füüsikaline suurus, mis võrdub keha poolt läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja jagatisega. Kiirus = teepikkus / aeg * Kiiruse tähis on v, teepikkuse tähis s ja aja tähis t. v=s/t * Ühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus ei muutu. * Mitteühtlane liikumine on liikumine, kus keha kiirus muutub. * Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse keha läbib keskmiselt ajaühikus. * Keha liikumise trajektoor ja kiirus on suhtelised. * Graafiline kujutamine: - Telgedele kantakse info sellises vormis: füüsikaline suurus / ühik
Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v t - gt²/2 Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Nihe ehk nihkevektor: suunatud sirglõik, mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Hetkkiirus näitab kiirust antud ajahetkel. Vektoriaalne suurus. v=s/t Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Vektoriaalne suurus. Tähis a. a=(v-v )/t (s nihe, l teepikkus, v kiirus, t aeg, vk. keskmine kiirus, a kiirendus, v lõppkiirus, v0 algkiirus) Perioodiline liikumine Ühtlane Ringliikumine on liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikes võrdsed kaarepikkused. Joonkiirus on ringjoonel liikumise kiirus v. Joonkiiruse suund on alati puutuja sihiline. Valem: v=l/t -> raadiuse poolt kaetud nurk l=r => v=r/t /t= (nurkkiirus) ; ühik 1 rad/s Nurkkiirus: =2f Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos: v=r
Ristlaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad risti laine levimise suunaga. Pikilaine on laine, milles keskkonna osakesed võnguvad piki laine levimise suunda. Laine levimiskiirus näitab, laine poolt läbitud teepikkust ajaühikus. Lainepikkus on füüsikaline suurus, kahe samas võnkefaasis olema lähima punkti vaheline kaugus. Lainepikkus on võrdeline laine levimiskiirusega ja pöörvõrdeline sagedusega. SOOJUSÕPETUS Ideaalne gaas on mudel, mis iseloomustab normaaltingimustel enamikke gaase. Ideaalne gaas on reaalse gaasi mudel, mille korral jäetakse arvestamata aineosakeste mõõtmed ja osakeste vahel mõjuvad jõud. m pV = × RT ; R=8,3 J/Mol*K M Molekul on aineosake, mis koosneb vähemalt kahest aatomist. Siseeneriga on aineosakeste liikumis- ja vastastikmõjuenergia summa.
mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. Teepikkust tähistatakse tähega s. Teepikkuse mõõtühik on 1m. Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt TAUSTSÜSTEEM Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi.
Kristalliliste ehk tahkete ainete soojusliikumine seisneb osakeste võnkumises ümber kindla keskme. Mida suurem on võnkumise kiirus, seda kõrgem on aine temperatuur. VEDELIK on voolav ja ei säilita kuju. · Osakesed paiknevad tihedalt, korrapäratult. · Vastastikmõju on tugev. · Osakesed võnguvad korrapäratult, vahetades sageli asukohta. GAAS on voolav, kuid erinevalt vedelikust puudub neil kindel ruumala. Osakeste kauge paiknemise tõttu on gaas kokkusurutav. · Osakesed paiknevad hõredalt, korrapäratult. · Vasastikmõju on nõrk, vaid kokkupõrgetel. · Osakesed liiguvad korrapäratult. 4. Mis on soojuspaisumine? Enamik aineid soojenedes paisub, jahtudes aga tõmbub kokku. Sellist nähtust nimetatakse SOOJUSPAISUMISEKS. Gaaside, vedelike ja tahkiste korral kehtib seaduspärasus: aine ruumala muut on võrdeline temperatuuriga. Soojuspaismise seaduspärasustega arvestatakse ehitiste ja masinate valmistamisel. 5
Temperatuuri mõõtmiseks peab termomeeter olema viidud mõõdetava objektiga soojuslikku kontakti. Termomeetreid eristatakse nii ehituse kui temperatuuri mõõtmise tehnika poolest. Termomeetreid liigitatakse järgmiselt: klaastermomeetrid (ehk kraadiklaasid ehk vedeliktermomeetrid), manomeetrilised termomeetrid, dilatomeetrilised termomeetrid ja termoelektrilised termomeetrid. Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siseenergia on termodünaamilise süsteemi sisemiste, mikroskoopiliste vabadusastmetega seotud energia. Selle sisse kuuluvad: · Molekulide soojusliikumise (kulgliikumise, pöörlemise, võnkumise) kineetiline energia; · Molekulide vastasmõju potentsiaalne energia; · Tuumaenergia. Soojusjuhtivuseks nimetatakse termilise energia ehk soojusenergia spontaanset kandumist kuumemalt kehalt (või
a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada sageduse ühik põhiühikute kaudu. 1 Hz = 1 / 1s 11. Kirjutada liikumishulga ühik põhiühikute kaudu. kg m s 12
Termodünaamika alused Entroopia on energia kvaliteeti iseloomustav suurus. Mida suurem on entroopia väärtus, seda madalam on energia kvaliteet. Siseenergiaks U nim keha koostisosakeste ja väljade vastastikmõju ning osakeste liikumise kin energia summat; Ideaalse gaasi siseenergiaks nim molekulide kulgliikumise keskmist kineetilist energiat. üheaatomilise gaasi korral Soojushulk - Soojusmasin on masin, kus siseenergia muundub mehaaniliseks energiaks. Termodünaamika I printsiip süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb selle siseenergia ja süsteem teeb mehaanilist tööd. Q=U+A Termodünaamika II printsiip soojus ei saa iseenesest kanduda külmalt kehalt soojemale kehale. 7 Aine ehituse alused ja faasisiirded Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist.
Temperatuur Füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit Celsiuse skaala 2 püsipunkti 0 ja 100C Kelvini skaala -273 võeti 0ks. E. tuleb liita 273 C omale Soojuspaisumine Nähtus, mis seisneb selles, et enamus kehade mõõtmeid soojenedes suureneb Siseenergia Keha koostises olevate aineosakeste kineetiliste ja potentsiaalsete energiate summa Soojusülekanne Siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele Soojusjuhtivus Energia kandub edasi aineosakeste omavaheliste põrgete tulemusel (metall) Konvektsioon Energia kandub edasi gaasi või vedeliku voolude abil (toas radiaator) Soojuskiirgus Energia kandub edasi kiirguse teel (nt lõke) Soojushulk Siseenergia kogus, mille keha saab või annab ära soojusülekande käigus Soojuslik tasakaal Kehade poolt saadud ja ära antud soojushulkade algebraline summa on 0
Valem: = m : V Aine tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Ühik : 1 kg/m3 ; 1 kg/dm3 ; 1 g/cm3 Mida kõrgem on aine temperatuur, seda väiksem on aine tihedus. Mida väiksem on rõhk, seda väiksem on gaasi tihedus. VEE TIHEDUS 1000 kg/m3 = 1 g/cm3 Mehaaniline liikumine keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes. Trajektoor joon, mida mööda liigub keha punkt. Teepikkus keha trajektoori pikkus. Aeg liikumise kestus. Kiirus keha poolt läbitud teepikkus jagatud aeg. V=s:t 1 m/s ; 1 cm/s ; 1 km/min ; 1 km/h Ühtlane liikumine liikumine kus keha kiirus ei muutu. Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub. Võnkumine liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkeperiood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks. Tähis: T Mõõtühik : 1 s SAGEDUS ON VÕNKEPERIOODI PÖÖRDVÄÄRTUS. Tähiseks f f=1:T Ühikuks 1 Hz (herts)
Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=s/t kiiruse ühik on 1m/s, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt. Inertsus seisneb selles, et keha püüab säilitada oma liikumise või paigalseisu
Potetsiaalseks energiaks nimetatakse energiat, mida omavad vastastikmõjus olevad kehad. Lihtmehhanismiks nimetatakse tehnikas kasutatavaid seadmeid, mille abil saab võitu jõud. · Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk. Raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga. Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. · Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõuks nimetatakse jõudu, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. · Võnkumine ja heli Võnkumine on liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku järel. Võnkumise arvuliseks iseloomustamiseks on kasutusele võetud füüsikalised suurused: võnkeamplituud, periood ja sagedus. Võnkeamplituudiks nimetatakse võnkuva keha amplituudasendi kaugust tasakaaluasendist.
Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud. Näiteks: Füüsikalised suurused on mass, kiirus, rõhk, teepikkus, jõud jne. 5. Mis on mõõtmine? MÕÕTMINE füüsikalise suuruse võrdlemine tema ühikuga 6. Mis on optika ehk valgusõpetus? OPTIKA füüsika osa, mis uurib valgusnähtuseid 7. Mis on valgusallikas? VALGUSALLIKAS keha, mis kiirgab valgust. Näiteks: päike, lambipirn, lõke, küünlaleek. *VALGUSKIIR valguse suuna kujutamiseks on võetud kasutusele valguskiire mõiste.
Nano 10-9 N Piko 10-12 P 1 min = 60 s 1 h = 60 min = 3600 s 1 = rad (2 = 360 1 rad = ) 1kWh = 1000W * 3600 s = 3,6 * 106 J 760 mmHg = 1atm = 101k Pa 2. Mehaanika 2.1. Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused. Läbitud teepikkus = nihkega Keskmine kiirus = hetkkiirusega Teepikkuse ja kiiruse graafikud: Ühtlaselt muutuv sirgliikumine liikumine, mille trajektoor on sirge ning kus kiiruse muutus mistahes võrdsetes ajavahemikes on ühesugune. (Kiirendus on muutumatu. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega) Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab; negatiivne aga siis, kui kiirus väheneb. Ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise graafikud (ülemine kiirenev, alumine aeglustuv):
· Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse muutuvaks liikumiseks. · Keskmise kiiruse leidmiseks leiame kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhte. · Kõverjooneline liikumine on punktmassi , mille korral kiirusvektori suund muutub. · Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori.
Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Taustsüsteem- Taustsüsteemiks nimetatakse taustkeha, millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmissüsteem. Teepikkus- Kaugust liikumise algpunkti ja lõpppunkti vahel, mida mõõdetakse täpselt mööda trajektoori, nimetatakse teepikkuseks. Nihe- Teepikkus ei sisalda infot sellekohta, kus suunas liikumine toimus. Juhul, kui algus ja lõpppunkti vahel mõõdame kaugust mööda neid ühendavat sirglõiku saame nihke arvväärtuse. Nihet iseloomustab lisaks ka veel suund ja seega teame, mis suunas liikumine toimus. Seega on nihe vektor. Teepikkuse ja nihke arvväärtuse ühikuks on 1 meeter SI süsteemis. Hetkkiirus- Hetkkiiruseks nimetame keha kiirust mingil konkreetsel ajahetkel. Mitteühtlasel
liikumises. Siseenergia on: 1. makrokäsitluses keha või süsteemi energia, mis on määratud selle keha või süsteemi võimega soojushulka üle kanda või mehaaniliselt tööd teha. 2. mikrokäsitluses keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Temperatuur iseloomustab makrokehade süsteemi soojusliku tasakaalu olekut: tal on soojusliku tasakaalu olekus oleva süsteemi kõikides osades ühesugune väärtus. Soojushulk on siseenergia hulk, mille keha saab või annab ära soojusülekandel. Gaasi rõhk on tingitud gaasi molekulide põrgetest vastu anuma seinu. Ideaalse gaasi olekuvõrrand on võrrand, mis seob kõiki kolme hõrendatud gaasikoguse olekut iseloomustavat makroskoopilist parameetrit rõhku, ruumala ja temperatuuri. Isoprotsessid on protsessid, mille puhul üks makroskoopilistest parameetritest on jääv. Termodünaamika I seadus Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
M R universaalne gaasikonstant K mol p1V1 pV = 2 2 = const p gaasi rõhk, V gaasi ruumala, T gaasi temperatuur T1 T2 p, V, T on gaasi olekuparameetrid Temperatuur T = t + 273K T absoluutne temperatuur (1K), t Celsiuse skaala temperatuur (1C) Soojushulk on siseenergia hulk, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Q = cmt c aine erisoojus, t temperatuuri muut Q = qm q kütteväärtus (J/kg) Termodünaa- Süsteemile ülekandunud soojushulga arvel suureneb süsteemi siseenergia ja süsteem teeb mika I printsiip mehaanilist tööd. Q = U + A Q süsteemile antud soojushulk, U siseenergia muut, A sisejõudude töö
on samasuguse ehitusega nagu heeliumi aatomi tuum. Amorfseteks aineteks nimetatakse tahkeid aineid, millel puudub kristallstruktuur. Neil on vedelikele sarnane omadus voolata. Beetakiirgus kujutab endast kiirelt liikuvate elektronide voogu. Bohri aatomimudel tugineb postulaatidele. Aatomis tiirlevad elektronid ümber tuuma ringorbiitidel ilma energiat kiirgamata. Neid orbiite nimetatakse statsionaarseteks orbiitideks. Elektroni üleminekul ühelt statsionaarselt orbiidilt teisele aatom kiirgab või neelab kindla sagedusega elektromagnetilist kiirgust. Kiiratud või neelatud footoni energia on määratud täisarvuga n, mida nimetatakse peakvantarvuks. Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Difraktsiooniks nimetatakse valguslainete kandumist varju piirkonda. Varju
suunaga ehk Kui kiirus ajas ei muutu,siis diferentsiaale ei kasutata ning vektorseosed kattuvad v v - v0 vektoriaalsed suurused a = = . skalaarseostega,sest on tegemist t t sirgjoonelise liikumisega.Järelikult on ajaühikus läbitud teepikkus võrdne kiirusega ühtlasel sirgliikumisel 1.1.4.Ühtlaselt muutuv ringliikumine Ja aja t jooksul läbitud teepikkus on siis vastavalt S=Vt. 1.Ühtlaselt muutuvaks ringliikumiseks nimetatakse sellist ringjoonelist liikumist, SI süsteemis on kiiruse mõõtühikuks m/s. kus keha läbib 1.1.3
4) Molekulide põrked anuma seintega ning omavahel on absoluutselt elastsed 5) Põrgete vahel ei mõjuta molekule mingid jõud, nende liikumine on ühtlane 2.Mool ja molaarmass (+ mõõtühikud) Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv (6,022 × 1023) loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. Mõõtühik:1mol Molaarmass on ühe mooli mass. Mõõtühik on grammi mooli kohta g/mol 3.Ideaalne gaas Ideaalne gaas on gaas, mille osakesed ei ole omavahel mingis vastastikmõjus ning nende mõõtmed võib jätta arvestamata. 4. Termodünaamilised parameetrid, temperatuur (+ mõõtühikud) 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand (Clapeyron-Mendelejev’i võrrand) Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus. Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul
Osakesed võnguvad, liiguvad natuke, saavad kohti vahetada. Võtab anuma kuju, ei täida anumat. Vähe kokkusurutav – vaba ruumi osakeste vahel on vähe, st ruumala on püsiv. Voolav Isotroopne – omadused ei sõltu suunast. Gaas Osakesed on üksteisest kaugel ja asetsevad ebaregulaarselt. Osakesed võnguvad ja liiguvad vabalt suurtel kiirustel. Võtab anuma kuju, selle täites. Kokkusurutav – osakeste vahel on palju vaba ruumi. Voolab kergelt. Kuna osakesi on hõredalt, siis gaas on enamasti läbipaistev. Sõna gaas tuleb kas kreeka keelest sõnast „kaos“ või sõnast „gahst“ e. vaim Plasma Puudub kindel ruumala ja kuju. Neutraalsete aatomite, elektronide ja ioonide segu (Aatomid lagunevad – elektronid eemalduvad). Juhivad elektrit (gaasid on enamasti elektriisolaatorid). Esineb kõrgetel temperatuuridel ja rõhkudel, gaasi erikuju. Esineb näiteks Päikesel ja teistel tähtedel. Välk ja virmalised on plasma. Elav tuli?
Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse seos v = f Joonkiirus v m/s Nurkkiirus w rad/s Raadius r m Periood T s Kesktõmbekiirendus an m/s2 Sagedus f Hz s-1 II kursus. Soojusõpetus Ideaalne gaas ja termodünaamikaalused Ideaalne gaas selline gaas, mille molekulide mõõtmeid pole vaja arvestada ja mille molekulidevaheline vastastikmõju on tähtsusetult väike. Ideaalse gaasi olek ja oleku muutumine ideaalse gaasi olek on makrokäsitluses olukord, mis on määratud gaasikoguse rõhu p, ruumala V ja absoluutse temperatuuri T konkreetsete väärtustega. Ideaalse gaasi oleku muutumine toimub siis, kui p, V või T mingi väärtus muutub. Molekul aine vähim osake, mis säilitab sama aine keemilised omadused, molekul koosnedb aatomitest
Langemisnurk on alati võrdne peegeldumisnurgaga . Kui valgus läheb hõredamast tihedamasse,murdub ta pinnaristsirge poole. SISEENERGIA-aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia summa, soojenemisel suureneb. SOOJUSHULK-siseenergia hulk,mille keha saab või kaotab soojusülekandel. 1 cal on soojushulk,mis on vajalik 1g vee temp tõstmiseks 1OC võrra. 1 cal=4,2 J soojushulk=erisoojus*mass*(lõpptemp-algtemp) Q=cm(t 2-t1) SOOJUSÜLEKANNE-keha siseenergia kandumine ühelt kehalt teisele: Soojusjuhtivus-keha siseenergia levimine ühelt aineosakeselt teisele, konvektsioon- soojusenergia levimine vedeliku või gaasi voolude liikumise teel, kiirgus- soojusenergia levib kiirgusena MUDEL- mingi tuntud eseme või nähtuse järeletehtud kujutis,vastab tegelikkusele,suurem või väiksem,ei pruugi olla lõplik,tasapinnaline või ruumiline RUTHERFORDI AATOMIMUDEL: aatomi keskel on väga väike pos laetud tuum läbimõõduga 10 -13 cm
kõveruskeskpunkti poole ja on kiirusvektoriga risti. joonkiirus Ringliikumisel läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe. periood Ringliikumisel ühe täisringi tegemise aeg. sagedus Ühes ajaühikus tehtud täisringide arv. hälve Keha kaugus tasakaalu asendist. amplituud Maksimaalne keha kaugus tasakaalu asendist. ristlaine - laine, kus võnkumine toimub levimissihiga risti. pikilaine laine, kus võnkumine toimub piki levimissihti. Soojusõpetus ideaalne gaas lihtsaim gaasi mudel. omadused : a) molekulid on punktmassid. b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed. ( molekulide kiirus ei muutu) c) molekulide vahel ei ole vastastikmõju. molekul molekulaarfüüsikas nimetatakse molekuliks aineosakest, mis osaleb soojusliikumises.(keemilises mõttes molekulid, ioonid ja aatomid) siseenergia kõikide keha koostisosakeste liikumisest (kineetiline energia) ja vastastikmõjust
........................................................................................ 22 4.1.5. Perioodilised liikumised.............................................................................................. 22 4.2. Soojusõpetus................................................................................................................... 24 4.2.1. Molekulaarfüüsika alused...........................................................................................24 4.2.2. Ideaalne gaas............................................................................................................... 24 4.2.3. Termodünaamika.........................................................................................................24 4.2.4. Entroopia..................................................................................................................... 25 4.2.5. Külmkapp ja soojuspump.........................................................................................
a. =m/V Sõltub: a. Temperatuurist b. Gaaside tihedusest c. Rõhust o Ühikute eesliited: Mega- 1000 * 1000 = 1 000 000 Kilo- 1000 Detsi- 0,1 Senti- 0,01 Milli- 0,001 Mehaaniline liikumine o Trajektoor joon, mida mööda keha liigub. o Teepikkus füüsikaline suurus, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha mingi ajavahemiku jooksul läbib. Tähis: s Mõõtühik: 1m Valem: s = v * t o Teepikkuse graafik näitab keha poolt läbitud teepikkuse sõltuvust ajast. Ühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus ei muutu. Ühtlase liikumise kiirus: v = s / t Mitteühtlane liikumine liikumine, kus keha kiirus muutub.
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega.
4. Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Tähis P. SI-süsteemi mõõtühik N. P=mg, kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Raskusjõud on Maa (või mõne muu suure taevakeha) poolt selle läheduses paiknevale palju väiksemale kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist,
negatiivse optilise tugevusega prille kannavad lühinägelikud. Silm on nägemiselund. · Lühinägija- kauge eseme vaatamiseks hajutatakse valgust nõgusläätsega. · Kaugelenägija- kaugelenägevuse parandamiseks kasutatakse kumerläätsega prille. 21.Mis on mehaaniline liikumine? Mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse keha asukohta muutumisest teise kehade suhtes. 22.Mis on trajektoor? Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt. 23.Mis on teepikkus? Teepikkuseks nimetatakse trajektoori pikkust, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul. 24.Mida näitab kiirus? Valem. Ühikud. Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Kiiruse valem: Ühik : 25.Millist liikumist nimetatakse ühtlaseks? Liikumist, kus keha kiiru ei muutu, nimetatakse ühtlaseks liikumiseks. 26.Milline liikumine on mitteühtlane? Liikumine, kus keha kiirus muutub, nimetatakse mitteühtlaseks liikumiseks. 27
ELEKTROMAGNETISM ELEKTRIVÄLI Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Valem: q=It Ühik: Üks kulon 1C=1A1s Laengu kolm tähendust: 1. keha omadus osaleda elektromagnetilises mõjus 2. füüs. suurus selle omaduse kirjeldamiseks 3. aineosakeste kogum, millel on laeng kui omadus Laengu jäävuse seadus väidab, et elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv surus. Punktlaengud laetud keha, mille mõõtmed on tühiselt väikesed võrreldes nende vahekaugusega. Coulomb'i seadus kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. q1 q2 F jõud (ühik: 1N) 9 F = k 2 k- võrdetegur (k=910 Nm2/C2) r r laengutevahelinekaugus (ühik: 1m) q laeng (ühik: 1C) Elek
Kiirus – näitab, kui pika teepikkuse läbib keha ajaühikus. Tähis v, ühik 1 m/s. Hetkkiirus on vektoriaalne suurus. Tähis v=∆s/∆t. Hetkkiiruse arvväärtust näitab näiteks auto spidomeeter. Kiirendus – näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. Kiirendus on vektoriaalne suurus. Tähis a, kusjuures a=∆v/∆t. Ühik 1m/s2 6. ÜHTLASELT MUUTUV LIIKUMINE Ühtlaselt muutuv liikumine – liikumine, kus keha kiirus muutub igas ajaühikus sama suuruse võrra. Läbitud teepikkus on võrdne nihke arvväärtusega. Algkiirust omava keha kiirust saab leida avaldisest v=v0+at ja keha poolt läbitud teepikkust või nihke arvväärtust avaldisest s=v0t+at 2/2. Keskmist kiirust leitakse seosest vk=v0+at/2. Kiirendus on positiivne, kui kiirus kasvab ja negatiivne kui kiirus väheneb. Seos teepikkuse ja kiiruse vahel avaldub: s=(v 2-v02)/2a. Vaba 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
