Füüsika Elekter metallides Voolu tekkimise tingimused: Vabad laengukandjad Neile mõjuvad elektrijõud Elektrivooluks nim elektrilaengute suunatud liikumist Alalisvool Alalisvooluks nim elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Voolutugevus Elektrivoolu mõõduks on voolutugevus, tähis I ja ühik üks amper (1A – SI-süsteemi ühik) Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on
ALALISVOOL Elektrivool metallides Voolu tekkimise tingimused: Esiteks, peab eksisteerima see, mis liigub, ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. Alalisvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. Juhtivuselektronid metallis: metalli muudab juhiks suure hulga vabade laengukandjate olemasolu. Laengukandjateks on metalli aatomi väliskihi elektronid ehk valentselektronid. Valentselektrone, mis võivad vabalt liikuda kogu metallitüki ulatuses, nim. juhtivuselektronideks. Voolutugevust määravad suurused : suurust, mis näitab laengukandjate arvu aine ruumaalaühikus, nim. laengukandjate kontsentratsiooniks. Seega , kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. Voolutugevus . Ohmi seadus. Takistus ja eritakistus. Voolutugevuse sõltuvus pingest: Suurema pingega kaasneb suurem voolutugevus. Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi rakendatud pingega. Sellises sõnastuses tunta
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel v
moodustavate positiivselt laetud ioonide laenguga 5.Mida nimetatakse voolu toimeks? V: nimetatakse nähtusi, mida kutsub esile elektrivool ja mille järgi võib otsustada elektrivoolu olemasolu üle 6.Mida mõõdab galvanomeeter? Millel põhineb galvanomeetri töötamine? V: Galvanomeetriga on võimalik kindlaks teha ka väga nõrga voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö põhineb Ørsted’i ja Ampere’i poolt avastatud asjaolul, et vooluga juht mõjutab püsimagnetit ja vastupidi. 7.Mis on alalisvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ei muutu 8.Mis on vahelduvvool? V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid.
Alalisvool 1. Elektrivoolu tekkimise tingimused(2) Elektrivool Laetud osakeste suunatud liikumine, voolab elektronides (metalljuhtmes) Kokkuleppeline suund on positiivsete laengute liikumise suund Temp tõustes metallkeha takistus suureneb · Vabade laengukandjate olemasolu · Vabadele laengukandjatele peavad mõjuma elektrijõud 2. Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus on juhi ristlõiget ajaühikus läbinud elektrilaeng I= -ENSV · -E Elektroni laeng · N kontsentratsioon · S juhi ristlõike pindala · V suunatud liikumise kiirus 3. Ohmi seadus (takistuse põhjus, millest sõltub) Takistus Vastastikmõju kristallivõre aatomitega · Põhjus: · Sõltub: 4. Takistuse sõltumine temperatuurist · Kui metallis takistus suureneb, siis temp kasvab · Suureneb eritakistus, kuna vastastikmõju aatomitega suureneb · Dielektrikute ja poolelektrikute takistus väheneb temp tõust
Definitsioonivalem J=q/t Voolutugevus=laeng/aeg ühik 1A 1A=1c/1s 24. Millal on voolutugevus 1 amper? Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhiristlõiget läbib 1 sekundiga ühe kuloni. 25. Voolutugevuse mõõtmine. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. Skaalale on kirjutatud A. Ampermeetriga mõõdetakse voolutugevust mingis tarbijas. Ilma tarbijata vooluvõrku ühendada ei tohi. Ampermeetriga ühendatakse järjestikustarbijaga. 26. Mis on alalisvool? Vool, mille suund ja tugevus ei muutu. 27. Mis on vahelduvvool? Vool, mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad. 28. Mis on vooluallikas? On seade, mis tekitab juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. 29. Mis muutub elektriks akudes, patareides, termoelemendis, generaatoris, fotoelemendis? Akudes- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Patareides- keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia. Termoelemendis- soojusallika siseenergia
KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 9. klass 1. Aineehituse mudeli põhiväited! Aine koosneb osakestest, mille vahel on vaba ruumi. Suurus 10-10m. Osakeste vahel on vastastikmõju (tõmbe- ja tõukejõud) Osakesed on pidevas korrapäratus liikumises (soojusliikumine). Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 2. Soojusliikumine, selle seos temperatuuriga! SOOJUSLIIKUMISEKS nimetatakse aineosakeste pidevat korrapäratut ehk kaootilist liikumist. Aineosakeste liikumise kiiruse ja aine temperatuuri vahel esineb seos: mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on aine temperatuur. Aine temperatuur sõltub osakeste keskmisest kiirusest. 3. Aine agregaatolekud! Molekulaarteooria selgitab aineolekute erinevust aineosakeste erineva paiknemise, sellest tingitud vastastikmõju ja osakeste liikumise erineva iseloomuga. Ained võib liigitada kuju ja ruumala säilitamise põ
Alalisvool SISUKORD Sisukord ............................................................................................................................................................. 1 1.Elektrivool. Voolutugevus. ..
Kõik kommentaarid