Facebook Like
Hotjar Feedback

Füüsika konspekt - aatomifüüsika, aatomimudelid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
1. teema – aatomifüüsika, aatomimudelid
Aatomifüüsika käsitleb keemiliste elementide algosakestes - aatomites toimuvaid protsesse.
Aatomifüüsika kitsamas mõttes tegeleb aatomite elektronkatete uurimisega; aatomituumas
toimuvaid protsesse uurib tuumafüüsika.
1. J. J. Thomson 1903. a. - esimese aatomimudel .
Thomsoni aatomimudel kujutas endast sfäärilise sümmeetriaga homogeenset positiivset
laengut, mille väljas liigub elektron .
2. Rutherfordi planetaarne aatomimudel – 1911.a.
Elektronid tiirlevad tuuma ümber, meenutab Päikesesüsteemi ehitust. Oli õige mittekiirgava
aatomi suhtes.
3. Bohri aatomimudel – 1913.a.
Seotud Bohri postulaatitega. Selgitavad, millal aatom kiirgab, millal neelab valguskvante.
Rutherfordi katse skeem
A - osakeste allikas;
K - märklaud (kuldleht);
S - stsintsilloskoop ( mikroskoop , mille ette on pandud tsinksulfiidiga kaetud ekraan ).
Mõõdetakse hajumisnurka α.
Planetaarne aatomimudel

2. teema - Bohri postulaadid
Eellugu : aatomiteooria arengus on tähtis osa elektromagnetiliste lainete neelamisel ja kiirgamisel. Kui elektron, liikudes ümber tuuma, kiirgab pidevalt elektromagnetilisi laineid, siis aatomi energiavaru peab vähenema. Aatomi energia vähenemisel peab tiirlev elektron pidevalt lähenema tuumale ja elektriliste tõmbejõudude tõttu kukkuma lõpuks tuuma. Aatom kaotab oma elektronkatte ja koos sellega ka oma füüsikalised ja keemilised omadused.
Aatomid on aga väga püsivad süsteemid. 1913. a. lõi taani füüsik Niels Bohr teooria, mis käsitleb aatomite energia kiirgamist ja neelamist.
Bohri postulaadid: ( postulaat – põhieeldus, teooria või mõttekäigu aluseks võetav
väide, mille kehtivust eeldatakse.)
1) Aatom võib püsivalt viibida ainult erilistes statsionaarsetes ehk kvantolekutes,
millest igaühele vastab kindel energia E. Statsionaarses olekus aatom ei kiirga
ega neela energiat.
2) Aatom kiirgab footoni suurema energiaga Ek / J / statsionaarsest olekust
üleminekul väiksema energiaga statsionaarsesse olekusse En / J / üleminekul.
Kiiratud footoni energia võrdub statsionaarsete olekute energiate vahega. hv = Ek – En
ν / Hz /- kiirgava footoni sagedus ; h = 6,62×10-34 - Planck ´i konstant.
Suuremasse energeetilisse olekusse minek ehk ergastumine toimub mõne elektroni ümberasumisega kaugemale statsionaarsele orbiidile. Selleks peab aatom saama väljastpoolt hüppeks kuluva täpselt sobiva energiakvandi. Aatomi tagasiminekul endisesse energeetilisse olekusse toimub kaugemal orbiidil oleva elektroni tagasihüpe endisele orbiidile, kusjuures see elektron kiirgab kvandi näol välja enne ergastumisel saadud energia.
Seetõttu aatom on võimeline neelama ainult neid footoneid, mis vastavad oma energialt tema elektronide orbitaalhüpeteks lubatud energiatele. Need on sellised footonid , mida aatom kuumutatud olekus ise on võimeline välja kiirgama .

Vasakul on näidatud energia neelamine aatomi poolt, millele vastab keskel graafikul aatomi üleminek kõrgemale energianivoole – aatom on ergastatud olekus. Juba 10-8 sekundi pärast langeb aatom tagasi madalamale energianivoole (graafikul), millele vastab paremal näidatud elektroni üleminek lähemale orbiidile ning energia kiirgumine .

3. teema - peakvantarv , energianivoo
1. Peakvantarv – täisarv n, mis määrab ära elektroni energiataseme aatomis. n = 1 – elektron asub esimesel orbiidil ehk esimesel energiatasemel, n = 2 – elektron asub teisel orbiidil ehk teisel energiatasemel jne. Mida suurem on peakvantarv, seda suurem on aatomi energia, tema keskmine kaugus tuumast ja seda suurem on tema orbitaal . Samale peakvantarvule vastavat elektronide kogumit nimetatakse elektronkihiks. Elektronkihis olevaid elektrone saab olla maksimaalselt 2n2. Näiteks esimesel orbiidil saab olla maksimaalselt 2 elektroni, teisel 8, kolmandal 18 jne. Peale peakvantarvu on olemas teisi kvantarve, näit. Magnetkvantarv .
Mõiste: orbitaal ( orbiit ) – ruumiosa, milles elektroni viibimise tõenäosus on suur.
Elektroni võimalikke energiatasemeid kirjeldatakse kolme kvantarvuga:
1. Peakvantarv (n)
2. Orbitaalkvantarv (l) – määrab ära orbitaali ruumilise kuju.
3. Magnetkvantarv (m) – määrab ära orbitaali orientatsiooni ruumis.
2. Energianivoo – peakvantarvule vastav energia. Aatom asub põhiolekus (statsionaarses olekus), kui energia on vähim.
Valguse kiirgumine – elektron läheb üle madalamale energiatasemele (tuumale lähemale),
siis kiirgub valguskvant ehk footon
Valguse neeldumine – elektron läheb üle kõrgemale energiatasemele (tuumast kaugemale),
siis neeldub valguskvant ehk footon
Antud teemaga seotud mõisted:
Aatomi põhiolek – väikseima võimaliku energiaga olek
Aatomi ergastatud olek – energia on suurem kui põhiolekus
Statsionaarne olek – aatom ei kiirga elektromagnetlaineid
Aatomorbitaal – ruumiosa, mida täidab elektronpilv
Energiaühik – elektronvolt (eV). Töö, mida tehakse elektroni ümberpaigutamiseks
elektrivälja ühest punktist teise, kui nende punktide potentsiaalide vahe on 1 volt.
1 eV = 1,6×10-19 J
Spontaanne kiirgus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #1 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #2 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #3 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #4 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #5 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #6 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #7 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #8 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #9 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #10 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #11 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #12 Füüsika konspekt - aatomifüüsika-aatomimudelid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 49 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor M111su Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

3
docx
Füüsika konspekt - tuumafüüsika
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
8
doc
Füüsika-olekud-aatomid-tuumareaktsioonid-universum
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
29
doc
Põhivara füüsikas
83
doc
Kordamisküsimused-Elektriväli ja magnetväli-
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun