Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik. 3)siduda taustkehaga ajamõõtmisviis ehk kell. Seda kolmest komponendist koosnevat süsteemi nim. taustsüsteemiks. Mehaanilist liikumist liigitatakse erinevatel alustel: 1) Trajaketoori kuju alusel liigitatakse mehaaniline liikumine sirgjooneliskes ja kõverjooneliseks liikumiseks. 2) Võrdsetes ajavahemikes sooritatud nihete alusel liigitatakse mehaaniline liikumine ühtlaseks ja mitteühtlaseks liikumiseks. 1) Mehaanika põhiülesanne- on tuntud massiga keha asukoha määramine, mis tahes ajahetkel, kui on teada algtingimused ja kehale mõjuv jõud. 2) Mehaaniline liikumine- on ajas toimuv keha asukoha muutumine. Mehaanilise liikumise kirjeldamiseks on vaja: 1)valida keha, mille suhtes me liikumist jälgime, seda nim. taustkehaks. 2)siduda taustkehaga koordinaadistik.
aeglustuv): Taustsüsteem taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmisvahend. Teepikkus läbitud tee pikkus, mõõdetuna piki trajektoori. ( l, 1m) Nihe suunatud sirglõik (vektor), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Kui on tegemist ühesuunalise sirgega, siis nihe on võrdne teepikkusega. Hetkkiirus vektoriaalne suurus, mis näitab kiirust antud ajahetkel. See on kiirus, millega keha liigub, kui ta antud hetkest alates hakkaks liikuma ühtlaselt. Kiirendus vektoriaalne suurus, mis näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus. (, 1 m/s2) Liikumise suhtelisus liikumine toimub mingi teise keha (taustkeha) suhtes. Kuna erinevate kehade suhtes on kehade kiirused ja trajektoorid erinevad, siis öeldakse, et liikumine on suhteline. Liikumise võrrand seos, mis iseloomustab liikuva keha koordinaatide muutumist ajas. a) Ühtlane sirgjooneline liikumine b) Ühtlaselt muutuv (kiirenev, aeglustuv) liikumine
mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused kusjuures trajektooriks on sirge. · Vektoriks nim sellist füüsikalist suurust, mida lisaks arvväärtusele iseloomustab ka suund · Nihkevektoriks nim vektorit ehk suunatud sirglõiku mis ühendab keha algasukoha keha lõppasukohaga ning ta on suunatud lõppasukoha poole. · V= s/t ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis on võrdne keha poolt sooritatud nihke ja selle nihke sooritamiseks kulunud ajavahemiku suhtega. · SI-s on kiiruse ühikuks võetud sellise ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirus, mille korral keha läbib ajavahemiku 1 sekundi jooksul teepikkuse 1 meeter ja seda ühikut nim 1m sekundi kohta. · Tiheduseks nim füüsikalist suurust mis on võrdne keha massi ja ruumala suhtega. · SI-s on tiheduse ühikuks võetud sellise keha tihedus, mille mass on 1kg ja ruumala 1m3
Elastsusjõud on keha diformeerimisel tekkinud jõud. Deformatsiooni nim. keha kuju või ruumala muutumist. Deformatsioon tekkib juhul, kui erinevate keha osade nihked on erinevad. Def. liigid: 1. Tõmbedef.: tekkib nt.vardas mis on ühest osast kinnitatud jõu mõjul, mis on suunatud piki varda.(j) Tõmbedef. iseloom.:*absoluutne pikenemine l=l- lo,*suhteline pikenemine E=l/lo; 2. Survedef.(j) 3. Nihkedef.(j) 4.Paindedef.(j) 5.väändedef.(j) ; Väikestel def.-l kehtib Hooke'i seadus: Elastsusjõud on võrdeline def.- ga.Fe=kl(k-jäikus1 N/m) Jäikus sõltub keha materialist ja kujust. IMPULSI JÄÄVUSE SEADUS. Keha impulss ehk liikumishulk on keha massi ja kiiruse korrutis p= mv, m1v1+m2v2 = m1v1+ m2v2 , p1p2 = p1p2 Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv MEHAANILINE TÖÖ : Mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul liigub
...................................................................13 7. Newtoni III seadus...................................................................................................................13 8. Impulss.....................................................................................................................................14 9. Impulsi jäävuse seadus............................................................................................................15 10. Elastsusjõud...........................................................................................................................16 11. Keha kaal...............................................................................................................................16 12. Mehaaniline töö.....................................................................................................................17 13. Võimsus............................................................................
(skalaarne suurus) 2 Dünaamika ja staatika 1N on jõud, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s 2. Archimedese seadus kehale mõjuv üleslükkejõud võrdub välja tõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Elastsusjõud tekib keha deformatsioonil, st keha osade vastastikuse liikumise tulemusena, ja püüab esialgset kuju või ruumala taastada. Suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihkesuunale. Gravitatsiooniseadus kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdne nende kehade masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga; gravitatsioonikonstant G=6,67*10-11m3/kg*s2 Hooke'i seadus elastsusjõud on võrdeline pikenemisega. Jõud on vastassuunaline deformeeritava kehaga. Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud piki kehade kokkupuutepinda.
mõjutamise puhul võib ühe keha kiirus muutuda kiiresti, teise keha kiirus samades tingimustes aga märgatavalt aeglasemalt. Võib öelda, et teine keha on inertsem ehk teisel kehal on suurem mass. Rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis (SI) mõõdetakse keha massi kilogrammides (kg). Jõud on kehade vastastikmõju kvantitatiivne mõõt. Jõud on keha kiiruse muutumise põhjus. Newtoni mehaanikas võib jõududel olla erinev olemus: hõõrdejõud, raskusjõud, elastsusjõud jne. Jõud on vektorsuurus. Kehale mõjuvate kõikide jõudude summat nimetatakse resultantjõuks. Jõudu mõõdetakse dünamomeetri vedru venimise põhjal (joon. 5.1). Joon. 5.1 Jõu mõõtmine vedru venimise põhjal. Tasakaalu korral Newtoni 1. seadus: vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Newtoni teine seadus on dünaamika põhiseadus
Kui keha liigub ühtlaselt, siis on liikumisgraafikuks sirgjoon. Liikumisgraafiku põhjal võib otsustada mitte ainult keha koordinaadi, vaid ka kiiruse üle. Mida suurem on kiirus, seda suurema tõusuga on graafik. 17. Kirjeldada kiirusegraafikut. Kiirusegraafikuks nimetatakse sellist graafikut, mis näitab keha kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku järgi võib teada saada ka keha poolt sooritatud nihet. 18. Milline liikumine on mitteühtlane liikumine? Mitteühtlaseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille korral keha läbib võrdsetes ajavahemikes erineva pikkusega teed. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmist kiirust ja hetkkiirust. 19. Milline liikumine on ühtlaselt muutuv liikumine? Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus mistahes
F tema massiga M. a= m III-seadus e kehade vastasmõju seadus – vastasmõjus olevad kehad mõjutavad teineteist võrdsete ja ühel sirgel mõjuvate ning vastasuunaliste jõududega 2. Keha liikumishulk, impulsi jäävuse seadus. Liikumishulk ehk impuls on keha massi ja kiiruse korrutis. Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi kuuluvate kehade liikumishulkade geomeetriline summa e koguimpuls on jääv nende kehade mistahes vastasmõjul. 3. Mehaaniline töö ja võimsus, mehaaniline energia. Mehaaniliseks tööks A nimetatakse jõu ja tema mõjumise sihis sooritatud nihke (läbitud teepikkuse) korrutist. Üldjuhul A=Fscosα, kus nurk on jõu mõjumise suuna ja nihke suuna vahel. Jõu ühik on J(dšaul). Kehale mõjub jõud 1N ja sooritabnihke 1m, siis jõud keha nihkumisel on 1J (1N=1N 1m).
on füüsikaline suurus. Valem F=mg F-raskusjõud 1N m-keha mass 1kg g-vabalangemise kiirendus 9,8 m/sruudus (N/kg) Keha kaal - kui raskusjõud mõjub alati kehale endale, siis oma kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Keha kaalu ei tohi samastada raskusjõuga,sest need jõud mõjuvad erinevatele kehadele. Keha kaal on olemuselt elastsusjõud. Pilet 6.2 Valguse laine ja kvantolemus. Laine 2 teooriat. Huygens'i lähtus sellest et valgus levib erilises keskonnas nn eetris levivate lainetena. Newton lähtus valguse korpuskolaar teoorias st: valgus levib aineosakestena. Need 2 teooriat eksisteerisid paraleelselt kuni 19. saj. Kus avastati interferents ja difraktsioon, mis seletub laineteooria järgi. Pilet 6.3 Laboratoorne töö: Vooluallika emj. Ja sisetakistuse määramine. E=IR+Ir IR=U I=E-U/I Pilet 7
ringjoonel liikuvat keha ringi keskp. ühendav 1)Kui keha liigub ühtlaselt, siis on raadius. φ=l /r [1 rad] liikumisgraafikuks sirgjoon. 2)Lg põhjal võib otsustada keha kordinaati ja Nurkkiirus on f.s., mis võrdub ajavahemikus kiirust keha poolt 3)Mida suurem on kiirus, seda suurema φ sooritatud pöörde nurgaga. ω= tõusuga on graafik. t [1 rad/s] Kiiruseg. nim sellist g., mis näitab keha Pöörlemissageduseks nim. f.s., mis näitab kiiruse sõltuvust ajast. Kiiruseg. järgi võib teada saada ka keha poolt pöörete arvu ajaühikus. ϑ=¿ N/t[1Hz] sooritatud nihet.
16. Tuletada raskuskiirenduse ühik. 17. Milline on seos raskusjõu arvutamiseks? F=mg 18. Mida nimetatakse keha kaaluks? Keha kaalu all mõistetakse seda jõudu, millega ta Maa külgetõmbejõu tõttu rõhub alusele või venitab riputusvahendit. Kui raskusjõud mõjub alati kehale, siis kaaluga mõjutab keha teisi esemeid. Kui keha on paigal või liigub ühtlaselt, on kaal võrdne raskusjõuga. Kõik vabalt langevad kehad on kaaluta olekus (tugi puudub). Keha kaal on elastsusjõud. 19. Kuidas mõjub kehale raskusjõud, keha kaal? Raskusjõud mõjub kehale, kehakaal mõjutab teisi kehi 20. Keha kaalu tähis. Miks ei tohi kaalu samastada raskusjõuga? P(vektor), Raskusjõudu ei tohi samastada keha kaaluga , kuna nad mõjutavad erinevaid kehi, asju. 21. Mis on ülekoormus - kiirendusest põhjustatud keha kaalu suurenemine, alakoormus- Vähenemine 22. Seisuhõõrdumine mis see on, valem, joonis.
Füüsika arvestus 2011 teooria 1.Elastsusjõud (Hooke`seadus) Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel ehk deformeerumisel tekkiv jõud. Elastsusjõud on vastassuunaline keha deformeeruva jõuga. Kui keha elastsusjõud muutub võrdseks raskusjõuga, siis seisab keha paigal. Fe=kΔl , kus Fe- elastsusjõud, k-keha jäikus ja l- teepikkus Hooke`seadus: Keha deformeerumisel tekkiv elastsusjõud on võrdeline keha pikenemisega ja tema suund on vastupidine deformeeritava keha osakeste nihke suunaga. F→e=-kx→ (k- keha jäikustegur ja x- osakeste nihe ) 2.Keha raskuskese. Punktmass Punktmass e. masspunkt on füüsikaline keha mudel, mille puhul mass loetakse koondatuks ühte ruumpunkti. Keha raskuskese ühtib massikeskmega. Raskuskese on punkt mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultaadi mõjusirge keha igasuguse asendi korral. 3
v=v1+v2+v3 Vektorite lahutamine: ühe vektori lahutamine teisest on samaväärne vastandvektori liitmisega. Vastandvektoriteks nimetatakse ühesuguse pikkusega, kuid vastassuunalisi vektoreid. 1 Korrutamine skalaariga: vektori v korrutamine skalaariga a saame tulemuseks uue vektori, mille moodul on a korda v moodulist, suund aga säilib, kui a on positiivne, ning on sellega vastupidine, kui a on negatiivne. Skalaarkorrutis: vektorite a ja b skalaarkorrutiseks nimetatakse nende vektorite pikkuste ja vektorite vahelise nurga koosinuse korrutist. a*b=|a|*|b|*cos α Vektorkorrutis: vektorite a ja b vektorkorrutiseks nimetatakse vektorit a x b. a x b=(a2b3-a3b2,a3b1-a1b3,a1b2-a2b1) Projektsioonid ja nende seos mooduliga: Vektori projektsioon tuleb varustada plussmärgiga, kui komponentvektori suund langeb ühte telje suunaga
kehti. Kehtib uus seos G = m( g ± a) , kus + märk vastab olukorrale kui a on suunatud üles, - märk kui a on suunatud alla. Impulss dv Newtoni teise seaduse võrrandile F = m saab anda teise kuju, arvestades m=const saab m- dt d (mv) i viia tuletise märgi alla- F = . Vektorilist suurust p=mv nim ainepunkti impulsiks. dt dp Kasutades Newtoni teise seaduse võrrandit saame F = . Seega: ainepunkti impulsi tuletis dt aja järgi on võrdne punktile mõjuvate jõudude resultandiga. Kui korrutame võrrandit dt-ga saame seose dp=fdt, mille intergreerimine annab impulsi juurdekasvu ajavahemikus t1 kuni t2: t2 p 2 - p1 = dp = fdt
3) Tugev vastastikmõju (tuumajõud) 4) Nõrk (radioaktiivne) Raskusjõud on jõud, millega Maa või mõni muu suur taevakeha tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. F=mg Raske ja inertne mass: Rasket massi saab määrata kaalumisel, avaldub gravitatsioonis. Inertne mass, avaldub kehade vastastikmõjus, temast sõltub kehale antav kiirendus. Keha kaal – jõud, millega Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputisvahendit.(tähis p) Keha kaal on olemuselt elastsusjõud, raskusjõud aga gravitatsioonijõud.! Hõõrdejõud – jõud, mis tekib kehade kokkupuutel ja takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Kuidas arvutatakse liugehõõrdejõudu? valem + selgitusFh= μ *N (horistontaalsel pinnal Fh= μmg ¿ Fh-hõõrdejõud μ -hõõrdetegur N – rõhumisjõudMax seisuhõõrdejõud on suurem liugehõõrdejõust. Keha kuju muutumisel ehk deformeerumisel nim Elastsusjõuks. Jõud on alati deformatsioonile vastupidine.
Liikumine maa külgetõmbe jõul. v=vo-gt h=h0+v0t-gt2/2 Newtoni seadused: 1. Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. 2. Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöödvõrdeline massiga a=F/m 3. Kaks keha mõjuvad teineteisele vastupidise jõuga. Kui kehale mõjub jõud, siis kuskil mõjub teisele kehale samasugune, aga vastupidine jõud. F=-F Liikumist, kus kõik kehad püüavad oma kiirust säilitada nimetatakse inertsiks. Taustsüsteeme, kus kehtib inertsiseadus (Newtoni 1. seadus) nim inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Inertsuse mõõt on mass. Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja
1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine Elastsusjõud Fe tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel. Tema suund on vastupidine deformeeritud keha osakeste nihke suunale. Hooke'i seaduse kohaselt on suhteliselt väikeste deformatsioonide korral elastsusjõud võrdne pikenemise ja jäikusteguri korrutise vastandarvuga. (N). Jäikus sõltub keha materjalist ja mõõtmetest. Elastsusjõu mõjul hakkab keha võnkuma, kui jõud ja nihe on suunatud mööda ühte ja sama sirget. Elastsusjõu mõjul hakkab keha liikuma ringjooneliselt kui kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1
Hõõrdejõud on põhjustatud kehade aatomite koostisesse kuuluvate elektronide vastasmõjust Hõõrdetegur sõltub pindade töötlusest ja puhtusest ning materjalist Seisuhõõrdejõud on alati võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatava jõuga Liugehõõrdejõud on jõud, mis keha liikumisel on vastupidine keha kiirusega Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale (üles raskem, alla kergem) Impulsiks nimetatakse keha kiiruse ja massi korrutist (tähis p, ühik 1 kg*m/s) IJS Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv Suletud süsteemiks nimetatakse sellist kehade süsteemi, mida ei mõjuta süsteemivälised kehad ja süsteemi kuuluvate kehade vahel mõjuvad
keha massiga. 29. 1N- niisugune jõud, mis annab kehale massiga 1 kg kiirenduse 1 m/s2. 30. Jõud- ühe keha mõju teisele kehale. Vektoriaalne suurus, kuna tal on suund ning peab olema rakenduspunkt. Vekroriaalse suuruse iseloomustamiseks kasutatakse mõjumise suunda ja arvväärtust. (N) 31. Deformatsioon- deformatsiooni põhjuseks on keha ühe osa liikumine teise osa suhtes. Tulemuseks elastsusjõu teke. Hooke´i seadus- elastsusjõud on võrdeline vedru pikenemisega. (N). Toereaktsioon- kehale mõjuv toetuspinna elastsusjõud. Rakendatud kehale risti toetuspinnaga, tasakaalustab elastsusjõu. Riputusvahendi (niidi) pinge- kehale mõjuv riputusvahendi elastsusjõud. Gravitatsiooniseadus- kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline kehadevahelise kauguse ruuduga. (N)
ühtlaselt.ja sirjooneliselt, kannab Galilei relatiivsusprinsiibi nimetust. Näit. Astudes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, ilma tõugeteta liikuva rongi vagunis, ei saa me kindlaks teha, kas vagun liigub või mitte, kui me ei vaata aknast välja. Vaba langemine, visatud kehade liikumine ja kõik teised mehaanika nähtused, toimuvad samuti nagu seisvas vagunis. 6.Jõud: Gravitatsioonijõud, raskusjõud, hõõrdejõud, elastsusjõud Maa külgetõmbe mõjul langevad kõik kehad maapinna poole ühesuguse kiirendusega, mida tavaliselt märgitakse tähega g. See tähendab, et maaga seotud taustsüsteemis mõjub igale kehale massiga m jõud P = mg mida nimetatakse raskusjõuks. Kui keha on Maa suhtes paigal (jõud P on tasakaalustatud toe- või riputusvahendiga), siis jõudu millega keha mõjub riputusvahendile või toele nim. keha kaaluks.
raskusjõust suurem. Kiirendusega alla liikumisel on keha kaal raskusjõust väiksem. P=m(g±a) ; P- keha kaal [1N], m- kehamass [1kg], g- raskuskiirendus [9,8 m/s2], a- kiirendus [1m/s2]. 9. Impulss - keha võime vastastikmõju korral teist keha mõjutada (sõltub kehade kiirusest ja massist). p=mv ; p- impulss [1kg*m/s], m- keha mass [1kg],v- keha viirus [1 m/s]. 10.Sõnastada IJS. - Suletud süsteemi kuuluvate kehade impulsside geomeetriline summa on nende kehade igasugusel vastasmõjul jääv. m1v1 + m2v2=m1u1 + m2 u2 ; m1,m2- kehade massid, u1,u2- kehade kiirus pärast vastasmõju , v1,v2- kiirused enne vastasmõju. 11.Mida nimetatakse suletud süsteemiks? - Suletud süsteemi moodustavad kehad, mis mõjutavad ainult üksteist ja mida ei mõjuta välised kehad. 12.Millistel tingimustel teeb keha tööd? - Kehale peab mõjuma mingi jõud. Keha peab selle jõu mõjul liikuma. 13.Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks
RASKUSJÕUD-on kehale mõjuv gravitatsiooni jõud Gravitatsioonijõud-F=G*(m1*m2)/r^2 jõud millega kaks keha tõmbuvad on võrdeline nemde kehade massidega ja pöördvõrdeline nende kauguse ruuduga HÕÕRDEJÕUD-tekib kehade kokkupuutel või osade libisemisel üksteise suhtes(välis-,sise -,liuge)F=kn ELASTSUSJÕUD-tekkib keha deformatsioonil ja püüab esialgset kuju ja ruumala taastada suund on vastupidine deformeeriva keha osakeste nihke suunale F=-kx HARMOONILINEVÕNKUMINE-nim võnkumist mida saab kirjrldada siinusfunktsiooni või koosinusfunktiooni graafiku järgi x=Asin(wt+f0(fii null)) MATEMAATILINE PENDEL –nimetakse väikese te mõõtmetega keha mis on riputatud venimatu ja väikese massiga niidi otsa T=2*3.14*ruutjuur(l/g) FÜÜSIKALINE PENDEL-tahket keha mis on kinnitatud raskuskeskmest kõrgema nig võib vabalt raskusjõu mõjul võnkuda T=2*3
Arvesta-des tasak.tingimust, saame f=-kx. Miinusmärk valemis tähendab seda, et hälve ja jõud on vastassuunalised: kui kuulike on nihutatud tasakaaluasendist allapoole (x>0), on jõud suunatud ülespoole (f<0) kuulikese nihkumisel ülespoole (x<0) on jõud suunatud allapoole (f>0). Seega on jõud f 1)võrdeline kuulikese hälbega tasak.asendist 2)suunatud alati tasakaaluasendi poole. Kirjeldatud näites on jõud olemuselt elastsusjõud. Võib juhtuda, mõne muu päritoluga jõud muutub samasuguse seaduspärasuse järgi: on võrdne kx, kus k on pos. konstantne suurus. Niisuguseid jõudusid, olenemata nende iseloomust, nim. kvaaselastsusjõuks. Süs. nihutamisel tasakaalu-asendist x võrra tuleb kvaaselastsusjõu ületamiseks teha tööd A= 0x(-f)dx=0xkxdx=kx2/2. See töö saab süs.-mi potent. energiaks. Järelikult omab tasakaaluasendist väljaviidud süs
riputusvahendit. Tähis P . Kiirendusega liikuva keha kaal muutub vastavalt liikumise suunale P=m(g-a); P=mg Toereaktsioon - jõud, millega alus või riputusvahend mõjutab keha. Takistusjõud Gaasis või vedelikus liikuvale kehale mõjuv jõud . Ft= v* ( takistustegur) Üleslükkejõud vedelikes Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. P=F/S Rõhk vedelikes - Elastsusjõud- Jõud, mis tekib keha kuju deformeerumisel. Alati suunaga vastupidine. Jäikus Iseloomustab keha pikenemist jõu mõjul. Fe = -k * l Liikumishulk ehk impulss Massi ja kiiruse korrutis. Impulsi muut on seotud jõuga, on vektoriaalne suurus. Suuna määrab kiirusvektori suund. p=mv Impulsi jäävuse seadus Suletus süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasikmõjul jääv. m1v1 + m2v2 = m1v1 + m2v2 ' ' Mitteinertsiaalses taustsüsteeemis ei kehti Newtoni seadused, et saaks N
· Pöörleva liikumise korral on keha punktide trajektoorid erinevad. · Ühtlane sirgjooneline liikumine ehk ühtlane liikumine on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha massikese või masspunkt läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul võrdsed teepikkused. · Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse jäävat vektorsuurust, mis võrdub suvalises ajavahemikus sooritatud nihke ja selle ajavahemiku suhtega. · nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor liikuva keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis . · Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus, v - kiirus, t - aeg. · Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste
elastsel deformatsioonil .Elastseks liikuma panev jõud f ¯=const kogu nimetatakse deformatsiooni,mille puhul liikumise vältel ning jõu rakenduspunkti pärast deformeeriva jõu mõju lakkamist ei nihe ajaühikus ehk kiirus on samuti jää jääkdeformatsioone. konstantne Elastne deformatsioon allub Hooke'i V ¯=dS ¯/dt=const seadusele,mille kohaselt elastsusjõud f¯=- kx¯ Võimsus avaldub sel juhul valemiga: k-deformeeritava traadi või varda jäikus N=f¯V=fVcos x¯-jõu rakenduspunkti nihe vektor · Nurk on nurk vektorite f¯ ja V¯ deformeerimisel,ehk deformatsioon vahel · SI süsteemis on võimsuse ühikuks `-´ - näitab,et elastsusjõud on vatt(W) ja CGS süsteemis erg/S 1
Tähis p, ühik 1N/m2=1Pa. Valem p=F/S (S pindala). Tihedus: näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass. Tähis . Valem =m/V. Raskusjõud: gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Valem F=mg (g raskuskiirendus; g=9,81m/s2) !? sama vist, mis F=ma Elastsusjõud: keha kuju või mõõtmete muutumisel kehas tekkiv jõud. Valem: F=kx (k keha jäikus; x deformatsioon); Hooke'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdne keha pikkuse muutusega. F=-kl (k jäikus, l pikkuse muutus) Hõõrdejõud: esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. Valem: F=N ( hõõrdetegur). Üleslükkejõud: vedelikku sukeldunud kehale mõjuv jõud, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Valem: F=gV (V - allpool vedeliku pinda paikneva kehaosa ruumala). Impulss: keha massi ja kiiruse korrutis. Tähis p, mõõtühik 1kgm/s. Valem p=mv. Vektoriaalne suurus.
Kiirendusega liikuva keha kaal on raskusjõust erinev. P=mg kehtib, kui keha on horisontaalsel pinnal. Keha kaal on olemuselt raskusjõud. Raskusjõud omakorda aga gravitatsioonijõud. Kui keha liigub kiirendusega, saame leida keha kaalu valemiga P=m(g-a) Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ning takistab nende liikumist või liikuma hakkamist. Mõjub maapealsetes tingimustes kõigile seisvatele kehadele. Mõjub piki kokkupuutepinda. Hõõrdejõud on alati vastupidine liikumisele või suunab kuhu keha peaks liikuma. Hõõrdejõul on kaks võimalust: 1. Keha seisab paigal, Mingi jõud F püüab keha paigalt nihutada, kuid hõõrdumise tõttu jääb keha paigale. Tegemist on seisuhõõrdejõuga. F=-F 2. Keha liigub ning libiseb mööda teise keha pinda. Hõõrdejõud on võrdeline pindu kokkusuruva jõuga rõhumisjõuga. Rõhumisjõud on sama suur aga vastassuunaline toereaktsioonile. Fh = µN . Tegemist on liughõõrdumisega
Gaasi töö- paisumisel tehtud töö A=Fx. Nihe:suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x suunatud j, mis mõjub liikumise keskpunktile või seosele. On oma Hooke'i seadus:Deformatsioonidel elastsusjõud võrdeline keha =Vot + at2/2; v=vo+at olemuselt inertsij. deformatsiooniga Fe=-kl k-jäikus l-keha pikenemine Nurkkiirendus:palju muutub keha nurkkiirus ajaühikus. = ( - 0) / t Tsentripetaalj:kesktõmbej mõjub ringjoonel liikuvale kehale, on
Coulomb'i seadus: Kaks punktlaengut q1 ja q2 mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse r ruuduga: F = kq1q2/r2, kus k on SI süsteemi ühikute korral 9 . 10 9 N. m2/C 2. Elektrilaeng näitab, kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Looduses leidub kahte liiki elektrilaenguid, mida kokkuleppeliselt nimetatakse positiivseteks ja negatiivseteks. Samamärgiliselt laetud kehade vahel mõjub tõukejõud, erimärgiliselt laetud kehade korral aga tõmbejõud. Elektrilaengu SI-ühikuks on 1 C (kulon). Elektrivoolu töö on võrdeline voolutugevuse, pinge ja ajaga: A = IUt. Elektrivoolu võimsus näitab ajaühikus tehtud tööd: N = A/t. Seega saab võimsuse esitada voolutugevuse ja pinge korrutisena N = I U. Elektrivooluks nimetatakse vabade laengukandjate suunatud liikumist. Vabad laengukandjad on laetud osakesed, mis saavad liikuda kogu vaadeldava keha või ainekoguse piires. Voolu suunaks on
Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma. Newtoni 3. Seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunatud vastupidiselt. F1=-F2 Nr 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul. Elastsusjõud esinem kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline geformatsiooniga. F=kx, milles k on keha jäikus ning x deformatsioon (pikenemine või lühenemine). Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel. Jäikusteguri tähis on k ning ühik [N/m]-Newtonit meetris. {Toereaktsioon N
liugehõõrdetegurist. Rõhumisjõud on alati risti pinnaga, millel keha liigub. Üleslükkejõud- Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud. Üleslükkejõud võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. F = mg = Vg, kus = vedeliku tihedus; V = keha ruumala; g = vaba langemise kiirendus; m = keha mass. Impulss- Liikumishulgaks ehk impulsiks nimetatakse keha massi ja kiiruse korrutist p(vektor)=m*v(vektor). Impulss on vektoriaalne suurus st. Tal on suund ja arvväärtus. Suund ühtib kiiruse vektori suunaga. Impulsiks ei ole erilise nimega ühikut, vaid see moodustab massi ja kiiruse ühiku korrutisena 1kg*1m/1s. Newtoni teisest seadusest saame F(vektor)=p/t F(vektor)* t=p(vektor). Juhul, kui kehade süsteemile mõjub sama suur jõud, aga mõjutus kestab erineva ajavahemiku, siis on erinev ka impulsi muutus.