Facebook Like
Hotjar Feedback

Füüsika kiirused jne - sarnased materjalid

elastsusj, imsus, hjustab, lendav, hooke, rdeline, impulsiks
66
docx

Füüsika I konspekt

1. RAHVUSVAHELINE MÕÕTÜHIKUTE SÜSTEEM SI. PÕHIÜHIKUD, ABIÜHIKUD JA TULETATUD ÜHIKUD SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, c...

Füüsika -
24 allalaadimist
105
doc

Füüsika konspekt

... relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. Einsteini lummasid suured kiirused. Juba koolipoisina otsis ta vastust küsimusele ­ mis juhtuks, kui kihutaksime valgusele valguse kiirusega järele? Paarikümne aasta pärast jõudis ta sealt järelduseni, mida ütles ise välja nii: varem arvati, et ruum ja aeg jäävad alles, isegi kui kõik asjad maailmast kaovad, nüüd teame, et sel...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
230 allalaadimist
69
docx

FÜÜSIKA 1 eksami vastused

... 9 Olgu meil kaks keha massidega m1 ja m2, mille kiirused on vastavalt v1 ja v2. Kahe keha põrkumise (lühiajalise vastastikmõju) tagajärjel jaab kehade liikumissumma muutumatuks, küll aga võivad muutuda eri kehade ...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
5 allalaadimist
10
odt

Füüsika mõisted

...jud on kindlate kordinaatidega määratud hulknurk taevaskeral, mille sisse jäävad vastava tähtkuju tähed. 3. Kas tähtkujud on püsivad? Miks? Tähtede omavaheline asend on püsiv seetõttu, et vahemaad tähtede vahel on kujutlematult suured. Me teame, et tähtede kiirused ulatuvad sadadesse kilomeetritesse sekundis aga et kaugused tähtede vahel on suurusjärgus 1014 km, kulub lähimate tähtedeni jõudmiseks ka selliste kiiruste korral miljoneid aastatid. 4. Kirjeldage Maa liikumist. Maa ei liigu ruumis vabalt, vaid läbi meteoorse ainepilve, mis pidurdab ...

Füüsika - Keskkool
4 allalaadimist
4
odt

Füüsika küsimused ja vastused

1) Mis on hõõrdejõud?. Liigid · Hõõrdejõud mõjub maapealsetes tingimustes kõikidele liikuvatele kehadele. Kui liikumist ei säilita mõni teine jõud, jääb iga keha lõpuks hõõrdejõu mõjul seisma. Hõõrdejõud ehk hõõre on jõud...

Füüsika - Kutsekool
32 allalaadimist
11
doc

Füüsika spikerdus

...lga ühik. Kandela (Iv; cd) ­ valgustugevuse ühik. 1kWh ­ 1 kilovatt-tund = UIt / 1000 kWh. 1mmHg ­ 1 mm elavhõbeda sammast = 133,3 Pa. 1.Skaalarid ja vektorid Suurusi , mille määramiseks piisab ainult arvväärtusest,nimetatakse skalaarideks. Näiteks: aeg , mass , inertsmoment jne. Suurusi , mida iseloomustab arvväärtus (moodul) ja suund , nimetatakse vektoriks. Näiteks: kiirus , jõud , moment jne. Vektoreid tähistatakse sümboli kohal oleva noolekesega v . 1. Vektori korrutamine skaalariga. av= av 2. Vektorite liitmine. v= v1 + v2 3.Vektorite skalaarne korrutamine. Kahe vekt...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
359 allalaadimist
34
pdf

Füüsika põhivara I

Füüsika põhivara I Põhivara on mõeldud üliõpilastele kasutamiseks õppeprotsessis aines FÜÜSIKA I . Koostas õppejõud Karli Klaas Tallinn 2013 1. Mõõtmine, vektorid Mõõtmine tähendab mingi füüsikali...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
2 allalaadimist
10
docx

Füüsika mõisted ja valemid

Füüsika Kinemaatika Mehaaniline liikumine ­ Punktmass ­ Keha,mille suhtes mõõtmed jäetakse lihtuse mõttes arvestamata. Trajektoor ­ Joon, mida mööda keha liigub. Ühtlane liikumine ­ Keha läbib mistahes võrdsetes ajaühikutes võrdsed teepikkused. Mitteühtlane liikumine ­ Keha läbib võrdsetes ajaühikutes ebavõrdsed ...

Füüsika - Keskkool
32 allalaadimist
11
doc

Füüsika konspekt

Mehaanika Mehaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine: v=const. Ühtlaselt muutuv liikumine: a=const. Algkiirust omava keha kiirus: v=v + at Teepikkus: s=v t + at²/2 Keskmine kiirus: v =v + at/2 Seos teepikkuse ja kiiruse vahel: s=(v²-v ²)/2a Vaba langemine algkiiruseta: h=gt²/2 ; algkiirusega: h=v ...

Füüsika - Keskkool
179 allalaadimist
2
doc

Füüsika eksami küsimused ja vastused

... isel. kiiruse suuna muutumist. 4. Pöörlemise kinemaatika. Nurkkiirus- on vektori suurus, mis isel. keha pöörlemisnurka ajaliselt. Nurkiirendus- isel. nurkiiruse vektori muutust ajas. Joon- ja nurkiirusevaheline seos- pöörleva keha eri punktidel on erinevad kiirused. Joonkiiruse suuruse määravad keha pöörlemise kiirus ja antud punkti kaugus pöörlemisteljest. v=R. 5. Inertsiaalsed taustsüsteemid. Inertsiseadus- iga keha püsib paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt kuni mõne teiste kehade mõju ei sunni seda olekut muutma (N I). Taustsüste...

Füüsika -
43 allalaadimist
4
pdf

Füüsika põhimõisted

FÜÜSIKA I põhimõisted Kohavektor on koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektor G G G G r = xi + yj + zk , kus ( x, y, z ) on punkti koordinaadid. Nihe on vektor, mis ühendab ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
97 allalaadimist
29
doc

Füüsika kokkuvõttev konspekt

1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüste...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
342 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6...

Füüsika - Põhikool
22 allalaadimist
18
doc

Füüsika riigieksami konspekt

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI KONSPEKT TTG 2005 SISSEJUHATUS. MÕÕTÜHIKUD SI ­ System International, 7 põhisuurust ja põhiühikut: 1. pikkus 1 m (mehaanika) 2. mass 1 kg (mehaanika) 3. aeg 1s (mehaanika) 4. ainehulk 1 mol (molekulaarfüüsika) 5. temperatuur 1 K (kelvini kraad, soojusõpetus) 6...

Füüsika - Keskkool
1269 allalaadimist
2
odt

Füüsika Arvestuse Spikker

... Pindpinevustegur- arvuliselt = vedeliku pinna 1 ühiku võrra Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest Kesktõmbekiirendus-väljnendab ringliikumisel kiiruse muutust ajas an = suurendamiseks vajaliku tööga. G=F/I kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad v2/R = 2R -nurkkiirus Pöörisväli:elektriväli, mille jõujooned on kinnised jo...

Füüsika -
104 allalaadimist
24
pdf

Füüsika 1 eksam

... P = pi i =1 ehk r n r P = M v c = mi v i i =1 Süsteemi liikumisseadus Newtoni seadused kehtivad nii punktmassi kohta, kui ka süsteemi kohta. Erinevus vaid see, et valemites kasutatavad jõud, impulsid jne on resultantsuurused. Kiirendus, asukoht jne käivad süsteemi massikeskme C kohta. Järeldus Kui puuduvad välised jõud, siis sisemiste jõudude mõjul ei ole võimalik massikeskme kiirust muuta. Näide Oled kosmoselaevas, kaaluta olekus jäänud seintest eemale. Sellisel juhul ei ole mitte mingit võimalust ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
162 allalaadimist
38
pdf

Füüsika lahendused 45-86

...õõrdevabalt teineteise suunas kiirusega 2.0 m/s ja põrkuvad. Keha A mass on 0.50 kg, keha B mass 0.30 kg. Pärast põrget on B kiirus 2.0 m/s. Kui suur on A kiirus? Lahendus: Keha A mass 0,5 Keha B mass 0,3 Kehade kiirused enne kokkupõrget 2 / ja 2 / (kuna liigub vastassuunas) Pärast kehade kokkupõrget on keha B kiirus 2 / Enne kokkupõrget oli koguimpulss ehk Ja pärast kokkupõrget seega . Kehtib võrrand ...

Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
13 allalaadimist
2
xls

Füüsika praks 17

...110755511 n= 3 123,685426 162,9823 144,6743 136,66613327 m= d= Kiirused kiiruse vead m1= 679 82,4569506 m2= 1179 108,654892 1 2 3 4 m3= 929 96,4495575 1 2500 2500 2500 2500 m4= 829 91,1107555 ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
253 allalaadimist
1
doc

Füüsika spikker

IMPULSIKS nim keha massi ja kiiruse korrutist. REAKTIIVLIIKUMINE on keha ühe osa liikumine, mis on põhjust tema mingi teiste osa liikumisest. JÕUMOMENT on jõu ja tema õla korrutis. IMPULSIMOMENT on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass, mida kaugemal pöörlemistelje...

Füüsika - Keskkool
49 allalaadimist
6
doc

Füüsika mõisted kutsekoolile

Füüsika 1 deformatsioon-keha kuju muutus väikese jõu toimel 2 džaul-töö, energia ja soojushulga mõõtühik 3 elastsusjõud-keha kuju ja mõõtmete muutumisel(deformeerumine) tekkiv jõud 4 energia- füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd 5 mehhaaniline energ...

Füüsika - Kutsekool
2 allalaadimist
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus ...

Füüsika - Keskkool
49 allalaadimist
22
docx

Füüsikalised suurused ja nende etalonid

Eksami kordamisküsimused Füüsikalised suurused ja nende etalonid 1) SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 1 Pikkus Meeter 1m Valguse poolt /299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahem...

Füüsika - Keskkool
20 allalaadimist
9
doc

Füüsika kordamine 8.klass

... FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks ...

Füüsika - Põhikool
253 allalaadimist
16
odt

Füüsika kordamisküsimused ja vastused

SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodünaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ai...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
1 allalaadimist
3
docx

Füüsika mõisted 8. ja 9. klass

Valgusallikas-keha, mis kiirgab valgust. Valguskiir-joon,mille sihis valgus levib. Op. ühetaolises keskk. levib valgus sirgjooneliselt. Vari-piirk. Kuhu valgus ei satu.Vari tekib läbipaistmatu keha taha,valguse sirgjoonelise levimise tõttu. Peegeldumisseadus-peegeldumisn. On võrdeline langemisn. Keskkonna ...

Füüsika - Põhikool
7 allalaadimist
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

...rda inertsimoment varda keskpunkti suhtes. 6.7b Ketta inertsimoment tema sümmeetriatelje suhtes 6.8 Pöörleva keha kineetiline energia. 7. VÕNKUMISED 7.1 Tasakaalu liigid 7.2 Sumbuvvõnkumine 7.2 Harmooniline võnkumine. 7.2a Matemaatiline pendel 7.2b Füüsikaline pendel 7.3 Harmoonilise võnkumise energia. 7.4 Sundvõnkumine. Resonants 8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained 8.2 Sfääriline ja tasapinnaline laine 8.3 Lainete interferents 8.4 Lainete difraktsioon 8.5 Laine levimiskiirus elastses keskkonnas 8.6. Doppleri efekt 9. MOLEKULAARFÃ...

Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
23 allalaadimist
17
pdf

10. klassi füüsika konspekt

...s sama kaua aega vertikaalselt, kui ka horisontaalselt ja kaldu langemiseks. Liikumist gravitatsioonijõu mõjul saab arvutada kasutades ühtlaselt muutuvate liikumiste valemeid, võttes kiirenduseks a=g=9,8 m/s2. Kaldu liikumise korral tuleb eraldada x- ja y-telje suunalised kiirused. Raskuskiirendus mõjub ainult kiiruse y-telje projektsioonile. X-telje projektsioonile võivad mõjuda muud takistusjõud nagu nt õhutakistus. I kosmiline kiirus on vajalik planeedilt lahkumiseks. Maa-kesksele ringjoonelisele orbiidile jõudmiseks peab Maa tehiskaaslane saama kiiruse 7,91 km/s m...

Füüsika - Keskkool
41 allalaadimist
21
odt

10. klassi üleminekueksam

...isel tekib tagasilöök - mürsk liigub edasi, aga suurtükk veereb tagasi. Mürsk ja suurtükk on kaks vastastikku mõjuvat keha. Kiirus, mille omandab suurtükk tagasilöögi puhul, sõltub üksnes mürsu kiirusest ja masside suhtest (joon. 14.1). Kui tähistada suurtüki ja mürsu kiirused ja , nende massid aga M ja m, siis võib impulsi jäävuse seaduse põhjal lähtuvalt projektsioonidest OX-teljele kirjutada: MV + mv = 0 ; . Joonis 14.1. Tagasilöök suurtükist tulistamisel Tagasilöögi põhimõttele on rajatud rea...

Füüsika - Keskkool
116 allalaadimist
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

...lss on jääv. Vaatleme suletud süsteemi, mis koosneb kahest kehast massidega m1 ja m2 ning kiirustega v1 ja v 2 . Põrkugu need kehad kokku aja t jooksul. Pärast põrget olgu kiirused v1 ' ja v 2 ' .Esimesele kehale mõjugu seal juures jõud F . Sel juhul mõjub teisele kehale aja t vältel jõud - F . Esimese keha impulsi muutus avaldub m1v1 - mv1 = Ft . ...

Füüsikaline maailmapilt - Kutsekool
27 allalaadimist
41
doc

10. klassi arvestused

...le kehade liikumise kohta jõudis esmakordselt Galileo Galilei. 3. Mass Keha mass on füüsikaline suurus, mis on keha inertsi mõõduks. Ühe keha mõju teisele ei saa olla ühepoolne. Mõlemad kehad mõjuvad teineteisele ­ kehadevahelised mõjud on alati vastasmõjud. Kehade kiirused muutuvad ainult kehade vastasmõju tõttu. Ilma mingi teise keha (või teiste kehade) mõjuta antud kehale selle kiirus muutuda ei saa. Kehade masse võrreldakse nende kehade vastasmõjust põhjustatud kiiruste muutude kaudu. Kehade vastasmõju tulemusena tekkinud kiiruste muudud on pöördvõrdelised ...

Füüsika - Keskkool
1063 allalaadimist
18
pdf

Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused

...u, millega on vaja arvutustes arvestada. Vektortehete abil saab arvutada kehale mõjuva resultantjõu tugevuse ja suuna. 28. Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. kus ­ punkti kiirus vaatlejaga seotud taustsüsteemis; ­ punkti kiirus liikuva taustsüste...

Füüsika -
255 allalaadimist
4
pdf

Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks

... ja . Kuna 90° ja , siis ja . Kasutades seost saame Identifitseerige lähtevalemis olevad kiirused. ...

Füüsika -
127 allalaadimist
29
doc

Füüsika

...eliku voolamise puhul mõjub mõtteliste voolava vedeliku kihtide vahel hõõrdejõud liikumise suunale vastupidises suunad ja takistab nii liikumist ning vedeliku kiirus väheneb. Eeldame, et vedelikud eraldatud mõttelised kihid ei segune ja kihtide kiirused erinevad, sõltuvalt hõõrdejõudude väärtustest. 3. TERMODÜNAAMIKA JA GAASIDE KINEMAATILINE TEOORIA 3.1. Termodünaamika (Sissejuhatuseks) Esialgselt on termodünaamika olnud see soojusõpetuse haru, mis uurib soojuse muundumist mehhaaniliseks tööks. Termodünaamika põhi...

Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
319 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun