Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika ja meditsiin (0)

1 Hindamata
Punktid
Füüsika ja meditsiin #1 Füüsika ja meditsiin #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 18 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor emmeliine00 Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
docx

Tuumafüüsika medistiinis

Tuumafüüsika medistiinis. Radioaktiivse kiirguse omadusi kasutatakse niihästi haiguste diagnoosimisel kui ka nende ravis. Radioaktiivsus on aatomituuma omadus iseeneslikult laguneda. Radioaktiivsus on iseloomulik ebastabiilsetele, suhteliselt suure massiga aatomituumadele. Radioaktiivse lagunemisega kaasneb radioaktiivne kiirgus. See võib olla korpuskulaarne (elementaarosakeste või heeliumiaatomi tuumade voog) või kiirata footonitena (elektromagnetkiirgus). Loodusliku radioaktiivsuse avastas Antoine Henri Becquerel 1896. aastal. Teadlane pani tähele, et tema poolt uuritud fosforestseeruvast ainest lähtuv kiirgus läbib kahekordse valguskindla musta paberi. Radioaktiivsele lagunemisele on iseloomulik, et ajaühikus lagunevate aatomituumade arv väheneb pidevalt. Seepärast kasutatakse radioaktiivsuse iseloomustamiseks poolestusaega (t1/2). Poolestusaeg on ajavahemik, mille jooksul kahaneb ajaühikus lagunevate aatomituumade arv kaks korda. Meditsiinis leiab radioaktiivsus kasu

Füüsika
thumbnail
1
odt

Füüsika - Heli

1.Milline liikumine on võnkumine? Liikumine, mis kordub kindla ajavahemiku vältel. 2.võnkumis suurused ­ periood- korduva muutuse tsükli kestvus sagedus-võrdsete ajavahemike tagant korduvate võngete arv ajaühikus hälve- e. kõrvalekalle -võnkuva keha kaugus tasakaaluasendis antud ajahetkel. Amplituud- maksimaalne hälve tasakaaluasendist teatud ajahetkel. 3.Milline liikumine on laine? Mis on laine põhiomadus? Võnkumiste edasikandumine ruumis, ainet edasi kandmata. Põhi om: kannab edasi energiat 4.Lainete liigid Ristlaine- osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga.ainult elastses kk.(vedelik, tahke aine) Pikilaine- võnkumine toimub laine levimise suunas,kõik kk 5.Lainepikkus ja laine levimise kiirus, seosed sageduse ja perioodiga.Ülesanne. 6.Helilained: infraheli-heli, milles rõhu muutumise sagedus on alla 20 Hz. ultraheli-heli, mille sagedus on üle 20000 Hz. Kuuldav heli- 16-20 000 Hz, 16-5000 Hz inimhääl- 60- 1200 Hz 7. Heli iseloomustavad suurused ­ kõrgus-

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika 12.klassile

Tuumajõud elektrilisest jõust oluliselt tugevam, mõjuulatus on väga väike ja ei sõltu tuumaosakese laengust. Seoseenergia näitab, kui suur energia tuleb tuumaosakesele anda, et ta eralduks tuumast. Isotoop on keemilise elemendi teisend, milles prootonite arv on sama kuid neutronite arv on erinev. Sültuvalt neutronite arvust on tuum, kas stabiilne või radioaktiivne. Stabiilne tuum püsib muutumatu. Radioaktiivne tuum muundub iseenesest. Füüsika üldprintsiip: süsteem on stabiilsem olekus, kus energia on minimaalne. Tuuma stabiilsuse tingimused: *tuum ei saa olla väga suur; *tuuma energia peab olema madalaim võimalikest. Radioaktiivsest tuumast vabanevat kiirgust nim radioaktiivseks kiirguseks. Magnetväljas jaguneb radioaktiivne kiirgus kolmeks: alfa-, beeta- ja gammakiirguseks. Alfakiirgus on heeliumi tuumade voog , *tekib siis kui radioaktiivse tuuma mass on liiga suur, *a-kiirgus on väikese

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika 1. KT

haju ja see kahjustab kudesid kui liiga pikalt ühte kohta on suunatud. milline sarnasus on trepist alla veereva kuulikese energia ja kiirgava aatomi energia muutuste vahel? mõlema energia väheneb astme võrra. Mille poolest erineb pooljuhtide takistuse temperatuurist sõltuvus metallida omast? pooljuhtides kasvab juhtivus soojendes järsult, metallides soojendes kasvab takistus. miks tehakse füüsikas vahet mikro ja- makromaailma vahel? Klassikalise füüsika seadused ei kehti aatomisiseste protsesside korral. Miks osutus planetaarmudel vastuvõetamatuks? mitte aatomi, vaid ümber selle tuuma tiirlevad elektronid.Miks ei ilmne laineomadused näiteks kolmukübeme korral? EI TEA. Milline sisu on mõistel elektronpilv? Elektronide kiire liikumise tõttu tekkinud negatiivse laenguga pilv. Mida tähendavad kvantfüüsikas täpsuspiirangud? Osakest iseloomustavaid suuruste paare ei saa ühtaegu määrata suvalise täpsusega

Füüsika
thumbnail
3
doc

Füüsika mõisted

Füüsika mõisted 79 klass 7.klass · Mehaaniline liikumine keha asukoha muutus teiste kehade suhtes · Trajektoor joon mida mööda keha liigub · Kiirus näitab kui suure vahemaa läbib keha teatud ajaühikus · Soojusliikumineaine osakeste liikumine, osakeste soojusliikumise kiirus on seotud aine temperatuuriga. · Jõud jõud iseloomustab ühe keha mõju suurust teisele kehale · Raskusjõud maakülgetõmbejõud · Hõõrdejõud hõõrdejõud mõjub kokkupuutes olevate kehade pindade vahel. · Elastsusjõud tekib elastse keha jõu muutumisel, selle tõttu taastub keha esialgne kuju · Aine olek ained võivad olla vedelas, tahkes või gaasilises olekus. · Aine ehituse mudel kujutlus aineosakeste paiknemisest ja liikumisest · Soojuspaisumineained osakesed hakkavad soojenemisel kiiremini liikuma, tänu sellele aine paisub · Gaasi rõhknäitab kui suurt jõudu

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika I 1. KT

Ül 1 Sirgjooneliselt liikuva keha asukoha sõltuvus ajast on antud võrrandiga: . Leida: 1) Kiiruse & kiirenduse sõltuvust ajast (v & a). 2) Joonestada tee pikkuse, kiiruse & kiirenduse graafikud. 3) Määrata graafiliselt keha kiirendus & kiirendus ajamomendil t=4,5s. 4) Arvuta 7 s jooksul läbitud tee pikkus. 1) ) 2) 3) v= -5,2 m/a (pidurdus) a=9 m/s2. 4) Läbikäidud teepikkus mööda x koordinaati võrdu t x v a 1 7 0 -12 2 2 -9 -6 Ül 2 Tornist, mille h=25 m visatakse horisontaalselt kivi kiirusega v0=15 m/s (algkiirus) 3 -9 -12 0 an) 4 -20 -9 6 5 -25

Füüsika
thumbnail
9
docx

Füüsika 8. klass

Päikesesüsteem Päike  Päike on üks tähtedest.  Päikesel muundub vesinik heeliumiks.  Vesiniku muundumisel heeliumiks eraldub energiat, mille arvelt Päike kiirgab soojust ja valgust. Päikesesüsteem  Päikesesüsteemi moodustavad Päike ja 8 planeeti ning väga palju väikekehi.  Planeedid alates Päikesest on: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun.  Planeedid tiirlevad ligikaudu ühes tasapinnas.  Päike, planeedid ja palju väikekehad moodustavad terviku ja sellepärast nimetatakse seda Päikesesüsteemiks. Kõiki kehi seob külgetõmbejõud. Maa  Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks.  Atmosfääril puudub kindel ülapiir.  Maa pöörleb ja kujutledava pöörlemistelje asend Põhjanaela suhtes ei muutu.  Maa tiirleb ümber Päikese.  Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemis

Füüsika



Lisainfo

Füüsika ja meditsiin tunduvad peale vaadates olema kaks väga erinevat ala. Füüsika kujutab endast loodusteadust, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes. Meditsiin on seevastu rakendusbioloogia haru, mis uurib inimese tervist. Kui neid kahte ala võrrelda tunduvad nad täiesti erinevad, kuid tegelikult on meditsiin alguse saanud füüsikast.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun