Füüsika eksamiks kordamine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas leida vektorite skalaar - ja vektorkorrutis ?
  • Mis on taustsüsteem, kohavektor, nihkevektor ?
  • Mis on kiirus, hetkkiirus, keskmine kiirus ?
  • Keskmine kiirus võrdsed ?
  • Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus ?
  • Millistest suurustest sõltub keha langemisaeg ?
  • Mis on nurkkiirus ?
  • Mis on nurkkiirendus ?
  • Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon ?
  • Mis on materjali elastsusmoodul ?
  • Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest sõltub elastsusjõud ?
  • Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus ?
  • Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul ?
  • Mis on töö ja võimsus ?
  • Mis on energia? Energia jäävuse seadus ?
  • Mida näitavad on esimene ja teine kosmiline kiirus ?
  • Millest sõltub keha inertsmoment ?
  • Mis on jõuõlg ja jõumoment ?
  • Milline on füüsikaline pendel ?
  • Millist pendlit võib lugeda matemaatiliseks pendel ?
  • Milline on pikilaine ja milline on ristlaine ?
  • Kuidas need suurused on omavahel seotud ?
  • Millistele tingimustele vastab ideaalne gaas ?
  • Kuidas see on seotud gaasi molekuli kineetilise energiaga ?
  • Mida iseloomustab Maxwelli jaotus ?
  • Keskmine kiirus ?
  • Kuidas need on suurused on omavahel seotud ?
  • Milline on selle maksimaalne väärtus ?
  • Mida näitab mahtuvus ?
  • Millest sõltub kondensaatori mahtuvus ?
  • Mida näitab elektrivälja potentsiaal ?
  • Mis on voolutihedus ja voolutugevus ?
  • Mida näitab ampermeeter ja voltmeeter ?
  • Millised peaksid olema nende sisetakistused ?
  • Kuidas liigutatakse vooluga kontuuri magnetvälja poolt ?
  • Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel ?
  • Mis on täielik sisepeegeldus ?
  • Kui elektrivälja vektori funktsioon. Mida näitab valguse intensiivsus ?
 
Säutsu twitteris
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu).
Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis ?
Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita.
Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita.
ax – x-telje projektsioon
ay – y-telje projektsioon
az – z-telje projektsioon
i, j, k – vektori komponendid
Skalaarkorrutis :
Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0.
Vektorkorrutis:
Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised.
2. Mis on taustsüsteem , kohavektor , nihkevektor ? Kuidas nad on omavahel seotud?
Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor , mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist antud punkti (r). Nihkevektor on liikumise alg-punktist liikumise lõpp-punkti tõmmatud vektor (∆r).
3. Mis on kiirus, hetkkiirus , keskmine kiirus? Millal nad on hetkkiirus ja keskmine kiirus
võrdsed? (Põhjendada)
Kiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha liikumist ja on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega.
Hetkkiirus näitab, kui kiiresti keha liigub antud hetkel.
Keskmine kiirus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud nihke ja ajavahemiku suhe.
Hetkkiirus ja keskmine kiirus on võrdsed siis, kui on tegemist konstantse kiirusega, sest siis on kiirus kogu aeg samaväärne ning seetõttu ka hetkkiirus ja keskmine kiirus samaväärsed.
4. Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on seotud kiirendus
kiiruse ja kohavektoriga?
Kiirendus on võrdne ajaühikus toimuva kiiruse muutusega.
Hetkkiirenuds näitab, kui kiiresti kiirus antud hetkel muutub.
Keskmine kiirendus näitab, kui suur on ajavahemiku vältel toimunud kiiruse ja ajavahemiku suhe.
Kiirendus on kiiruse tuletis aja järgi ning kiirus on kohavektori tuletis aja järgi.
5. Tuletada valem, kuidas sõltub kohavektor ajast, kui liikumine toimub konstantse
kiirendusega.
Kiirenduse projektsioon x- teljel :
6. Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks. Millistest suurustest
sõltub keha langemisaeg?
Kuna algkiirus v0=0, siis
Langemisaeg sõltub keha teepikkusest ehk sellest, kui kõrgelt ta langema hakkab.
7. Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse arvutamiseks.
(Keha kiirus maapinnale jõudmise hektel:
8. Galilei teisendused koordinaatide jaoks. Neist lähtuvalt tuletada teisendused kiiruse ja kiirenduse jaoks.
Kiirused:
Kiirendused:
9. Mis on nurkkiirus ? Tuletada valem, siis seob pöörleva keha punkti joonkiirust ja keha
nurkkiirust?
Nurkkiirus
näitab, kui suure pöörde võrra keha pöördub ajaühikus.
10. Mis on nurkkiirendus ? Tuletada valmid kuidas on seotud pöörleva keha punkti kiirendus
keha pöörlemise nurkkiirusega.
Nurkkiirendus ε näitab, kui palju muutub nurkkiirus ajaühikus.
11. Mida iseloomustavad pöörleva keha korral punkti normaal - ja tangentsiaalkiirendus?
Tuletada valem, kuidas nad on seotud nurkkiiruse ja nurkkiirendusega.
Normaalkiirendus näitab kiiruse suuna muutu ajaühikus (on suunatud kõverustsentrisse) ja tangensiaalkiirendus näitab kiiruse arvväärtuse muutu ajaühikus.
12. Newtoni kolm seadust. Mis on inertsiaalne taustsüsteem ja kuidas on inertsiaalsed
taustsüsteemid omavahel seotud.
  • seadus: Kui kehale ei mõju jõudu või resultantjõud on null, siis keha liigub sirgjooneliselt konstantse kiirusega või seisab paigal.
  • Seadus: Jõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
  • Kaks keha mõjutavad teineteist absoluutväärtuselt võrdsete, kuid vastassuunaliste jõududega.
    Inertsiaalsetes taustsüsteemides kehtivad Newtoni seadused. Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid liiguvad üksteise suhtes konstantse kiirusega sirgjooneliselt või seisavad paigal.
    13. Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha kiirendus? (Tuletada
    valemid)
    Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud . . Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest.
    14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon ? Kuidas muutub nende
    deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
    Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama ), on tal uuesti kineetiline energia.
    Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.
    Elastsuspiir näitab, kui palju võib keha deformeerida, et oleks tegemist veel elastse deformatsiooniga. Purunemispiir
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika eksamiks kordamine #1 Füüsika eksamiks kordamine #2 Füüsika eksamiks kordamine #3 Füüsika eksamiks kordamine #4 Füüsika eksamiks kordamine #5 Füüsika eksamiks kordamine #6 Füüsika eksamiks kordamine #7 Füüsika eksamiks kordamine #8 Füüsika eksamiks kordamine #9 Füüsika eksamiks kordamine #10 Füüsika eksamiks kordamine #11 Füüsika eksamiks kordamine #12 Füüsika eksamiks kordamine #13 Füüsika eksamiks kordamine #14 Füüsika eksamiks kordamine #15 Füüsika eksamiks kordamine #16 Füüsika eksamiks kordamine #17 Füüsika eksamiks kordamine #18 Füüsika eksamiks kordamine #19 Füüsika eksamiks kordamine #20 Füüsika eksamiks kordamine #21 Füüsika eksamiks kordamine #22 Füüsika eksamiks kordamine #23 Füüsika eksamiks kordamine #24 Füüsika eksamiks kordamine #25
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor AKE Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    13. Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha kiirendus? (Tuletada
    valemid)
    Kurvis liikumine on alati kiirendusega liikumine (peab olema normaalkiirendus, et keha muudaks liikumise suunda). Kehale mõjub kesktõmbejõud. F_k=a_n∙m. Väga paljud jõud võivad olla kesktõmbejõu rollis. Kehale mõjuvad jõud sõltuvad keha massist, liikumise kiirusest ning kurvi raadiusest. Kiirendus sõltub kurvi raadiusest ja keha liikumise kiirusest.
    a_n=v^2/r; F_k=F_ts=v^2/r∙m


    14. Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas muutub nende
    deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on purunemispiir?
    Elastne deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha taastab peale deformeeriva jõu mõju oma algse kuju. Algselt on kehal kineetiline energia. Põrkel muutub see potentsiaalseks ning kui keha hakkab taas liikuma (algset kuju taastama), on tal uuesti kineetiline energia.
    Plastiline deformatsioon on selline deformatsioon, kus keha ei taasta esialgset kuju. Keha energia muundub soojusenergiaks.

    Raavo Josepson , füüsika , eksam , küsimused , vastused , vektor , laine , konstant , deformatsioon , molekul , voolutugevus , elektrivälja tugevus , avaldis , jäävuse seadus , keskmine kiirus , taustsüsteem , nurkkiirus , keha mass , hetkkiirus , kineetiline energia , inertsmoment , kohavektor

    Mõisted

    Sisukord

    • Vektorivoog

    Teemad

    • Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori
    • moodulite kaudu)
    • Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis?
    • a ∙
    • cosα
    • a ×
    • sinα
    • Mis on taustsüsteem, kohavektor, nihkevektor? Kuidas nad on
    • omavahel seotud?
    • Mis on kiirus, hetkkiirus, keskmine kiirus? Millal nad on hetkkiirus
    • ja keskmine kiirus
    • võrdsed? (Põhjendada)
    • Mis on kiirendus, hetkkiirendus, keskmine kiirendus? Kuidas on
    • seotud kiirendus
    • kiiruse ja kohavektoriga?
    • Tuletada valem, kuidas sõltub kohavektor ajast, kui liikumine
    • toimub konstantse
    • kiirendusega
    • t
    • t
    • Tuletada valem vabalt langeva keha langemisaja arvutamiseks
    • Millistest suurustest
    • sõltub keha langemisaeg?
    • Tuletada valem horisontaalselt visatud keha lennukauguse
    • arvutamiseks
    • Galilei teisendused koordinaatide jaoks. Neist lähtuvalt tuletada
    • teisendused kiiruse ja kiirenduse jaoks
    • v
    • Mis on nurkkiirus? Tuletada valem, siis seob pöörleva keha punkti
    • joonkiirust ja keha
    • nurkkiirust?
    • R ∙ dφ
    • R ∙ ω
    • dt
    • r ∙ sinα
    • ω ∙ r∙ sinα
    • ω ×
    • Mis on nurkkiirendus? Tuletada valmid kuidas on seotud
    • pöörleva keha punkti kiirendus
    • keha pöörlemise nurkkiirusega
    • ω×
    • ε ×
    • Mida iseloomustavad pöörleva keha korral punkti normaal- ja
    • tangentsiaalkiirendus?
    • Tuletada valem, kuidas nad on seotud nurkkiiruse ja
    • nurkkiirendusega
    • ω∙ v ∙ sinα
    • ω∙ r∙ sinβ
    • ε dt ×
    • Newtoni kolm seadust. Mis on inertsiaalne taustsüsteem ja
    • kuidas on inertsiaalsed
    • taustsüsteemid omavahel seotud
    • Millest sõltuvad kurvis liikuvale kehale mõjuvad jõud ja keha
    • kiirendus? (Tuletada
    • valemid)
    • Milline on elastne ja milline on plastiline deformatsioon? Kuidas
    • muutub nende
    • deformatsioonide käigus energia. Mis on elastsuspiir ja mis on
    • purunemispiir?
    • Mis on materjali elastsusmoodul? Kuidas avaldub kehas tekkiv
    • elastsusjõud, teades
    • materjali elastsusmoodulit?
    • keha jäikus
    • x ;k
    • x
    • x
    • Hooke’ seadus? Mis on mehaaniline pinge ja kuidas sellest
    • sõltub elastsusjõud? Kuidas muutub energia deformatsiooni käigus?
    • l
    • k ∙
    • E
    • E ∙ ∆ x
    • Mis on tangetsiaalpinge ja mida näitab nihkemoodul? Kuidas nad
    • on omavahel
    • seotud?
    • tanα
    • Tuletada valem, mis seoks keha impulssi ja kehale mõjuvat
    • jõudu? Näidata, et suletud
    • süsteemi impulss on konstante suurus
    • a , seega
    • teineteist mõjutavad
    • välisjõud
    • vastassuunalised
    • Mis on töö ja võimsus? Kuidas leida kogutöö, keskmine võimsus
    • ja hetkvõimsus
    • F ∙ d
    • keskmine
    • F ∙
    • Konservatiivsete jõudude töö kinnisel trajektooril (põhjendada)
    • Mis on energia?
    • Energia jäävuse seadus?
    • Gravitatsiooni seadus. Tuletada valem raskuskiirenduse
    • arvutamiseks suvalisel
    • taevakehal
    • G ∙
    • Mida näitavad on esimene ja teine kosmiline kiirus? Tuletada
    • valem esimese kosmilise
    • kiiruse arvutamiseks suvalisel taevakehal
    • kesktõmbejõud
    • M ∙ m
    • gravitatsioonjõud
    • Millised jäävuse seadused kehtivad elastsel ja plastilisel põrkel
    • korral? Kuidas muutub
    • nende põrgete korral energia
    • Mida näitab keha inertsmoment. Tuletada valem rõnga
    • inertsmomendi arvutamiseks?
    • kuna rõngas on
    • sümmeetriline
    • siis r on konstant
    • osakese
    • rõnga
    • Millest sõltub keha inertsmoment? Steineri lause
    • Mis on jõuõlg ja jõumoment? Tuletada pöörliikumise põhiseadus
    • r ∙ F ∙ sinα
    • I ∙ ω
    • Millised võnkumised on harmoonilised ja millised suurused
    • iseloomustavad
    • harmoonilisi võnkumisi? Seda nii sumbuva kui ka sumbumatu
    • võnkumise korral
    • Tuletada valmeid, kuidas on harmoonilise võnkumise korral
    • kiirus ja kiirendus seotud
    • ajaga? Millal on kiirus suurim/väikseim ja millal on kiirendus
    • suurim/väikseim
    • Milline on füüsikaline pendel? Tuletada valem füüsikalise pendli
    • perioodi
    • Millist pendlit võib lugeda matemaatiliseks pendel? Tuletada
    • valem matemaatilise
    • pendli võnkeperioodi arvutamiseks
    • Milline on pikilaine ja milline on ristlaine? Millised suurused
    • iseloomustavad lainetust
    • ja kuidas need suurused on omavahel seotud?
    • A ∙
    • laine
    • k
    • Tuletada molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand
    • R ∙ T p
    • rõhk
    • impulss
    • kontsentratsioon
    • V
    • n ∙ S
    • seina
    • pindala
    • kaugus
    • N ∙ dP
    • S ∙
    • n ∙t
    • n∙ S ∙t ∙
    • n∙ S ∙
    • n ∙ S ∙
    • n ∙
    • n ∙
    • kT pV
    • N
    • T
    • Millistele tingimustele vastab ideaalne gaas? Mida näitab
    • vabadusastmete arv ja
    • kuidas see on seotud gaasi molekuli kineetilise energiaga?
    • p∙ V
    • R∙ T
    • Mida iseloomustab Maxwelli jaotus? Mida näitavad selle jaotuse
    • järgi leitud
    • molekulide tõenäolisem- ja keskmine kiirus?
    • Tuletada baromeetriline valem?
    • ϱ dh ;ϱ
    • integreerimiskonstant
    • C ∙ e
    • siis p
    • Mis on aine erisoojus, moolsoojus ja keha soojusmahtuvus
    • Kuidas need on suurused
    • on omavahel seotud? (Põhjendada)
    • Tuletada valemid aine moolsoojuse arvutamiseks jääva rõhu ja
    • jääva ruumala korral
    • kT ;k
    • RT ;dU
    • dT
    • R ∙ dT
    • p ∙ dV
    • Kuidas avaldub gaasi töö isobaarilise, isotermilise ja isokoorilise
    • protsessi korral
    • Tuletada valemid)
    • p ∙ S ∙ dh
    • R ∙ T
    • R ∙dT
    • p ∙ ∆ V
    • dA ;dQ
    • RTlnV
    • Termodünaamika esimene seadus. Mis on soojusmasina
    • kasutegur ja milline on selle
    • maksimaalne väärtus?
    • soojus , mis antakse ära
    • Coulomb’ seadus. Mida näitab elektrivälja tugevus ja kuidas
    • leida mitme laengu poolt
    • põhjustatud summaarse elektrivälja tugevus. (Põhjendada)
    • πε ε
    • q
    • r ∙ r
    • Elektrivälja jõujoontest lähtuv elektrivälja kirjeldus. Tuletada
    • Gaussi teoreem
    • keskkonnaks on vaakum)
    • s∙
    • läbi pinna
    • S ∙ cosα
    • E ∙ dS ∙ cosα
    • E∙ S
    • Mida näitavad laengute joon-, pind- ja ruumtihedus. Lähtudes
    • Gaussi teoreemist
    • tuletada lõpmatu laetud tasandi elektriväli
    • E ∙ l∙ S
    • ε ε
    • dS ∙ ε ε
    • Mis on dipool. Mida näitab dielektriline läbitavus. Mis juhtub juhi
    • ja isolaatoriga, kui
    • nad panna välisesse elektrivälja
    • Mida näitab mahtuvus? Millest sõltub kondensaatori mahtuvus?
    • Tuletada valemid
    • kondensaatorite kogumahtuvuse arvutamiseks, kui need on
    • ühendatud jadaühendusega
    • järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt)
    • Ckogu
    • qkogu
    • φ
    • φ
    • Tuletada avaldis elektrivälja töö kohta laengu liigutamiseks
    • elektriväljas
    • F ∙dl ∙ cosα
    • q ∙ q
    • q ∙q
    • q ∙ q
    • Mida näitab elektrivälja potentsiaal? Kuidas see on seotud
    • elektrivälja tugevuse ja
    • laengu liigutamiseks tehtava tööga? (Põhjendada)
    • dR
    • Mis on elektromotoorjõud ja mis on pinge, kuidas on need
    • suurused omavahel seotud?
    • Põhjendada)
    • elektrostaatilised jõud
    • kõrvalised jõud
    • Mis on voolutihedus ja voolutugevus? Kuidas need sõltuvad
    • laengukandjate
    • kontsentratsioonist. (Tuletada)
    • n ∙ dV
    • n ∙ S ∙d
    • S ∙
    • triiv
    • Kirchhoffi esimene seadus? Sellest lähtuvalt kuidas avalduvad
    • voolutugevused
    • jadaühendusel ehk järjestikühendusel ja rööpühendusel ehk
    • paralleelühendusel
    • Tuletada valemid, kuidas avaldub summaarne takistus, kui
    • takistid on ühendatud
    • jadaühendusega (järjestiku) ja rööpühendusega (paralleelselt)
    • Rk
    • Mida näitab ampermeeter ja voltmeeter? Kuidas neid ühendada
    • elektriahelatesse ja
    • millised peaksid olema nende sisetakistused? (Põhjendada)
    • Tuletada valem vooluallika kasuteguri arvutamiseks lähtudes
    • vooluallika
    • sisetakistusest ja tarbija takistust?
    • kasulik
    • Lähtudes üksiku liikuva laengu magnetväljast tuletada Biot’
    • Savart’-Laplace’i seadus
    • v ×
    • π ∙
    • laengute tihedus
    • dV
    • r ∙ dV
    • n ∙q
    • n∙ q
    • voolutihedus
    • r∙ dV
    • j ∙ S ∙ dl
    • voolutugevus
    • d
    • i ∙ d
    • Lähtudes Biot’-Savart’-Laplace’i seadus tuletada sirgjuhtme
    • magnetvälja valem
    • r ∙ dl
    • b ∙ dl
    • i ∙ dl∙ r ∙ sinα
    • i ∙dl ∙ sinα
    • i ∙b ∙ dα ∙ sinα ∙
    • α ∙ b
    • i∙ sinα ∙ dα
    • sinα dα
    • cosβ
    • Tuletada valem solenoidi magnetilise induktsiooni arvutamiseks
    • B ∙d
    • B ∙ d
    • B ∙ l
    • N ∙ i
    • n∙ l
    • n ∙i
    • Tuletada valem kahe vooluga paralleelse sirgjuhtme vahel
    • mõjuva jõu arvutamiseks
    • l ×
    • l; μ
    • π ∙
    • Kuidas liigutatakse vooluga kontuuri magnetvälja poolt? Leida
    • kontuurile mõjuva
    • jõumomendi avaldis
    • F ; M
    • i∙ S ∙ B ∙ sinα
    • i∙
    • i ∙ S
    • Tuletada töö avaldis vooluga juhtme liigutamiseks magnetväljas
    • i ∙
    • l∙ dx
    • kontuuri muudu pindala
    • B
    • i ∙ dQ
    • i ∙dΦ
    • Tuletada magnetvälja poolt kontuuris indutseeritud
    • elektromotoorjõu avaldis
    • q ∙ v ∙ B ∙ l
    • dS ∙ B
    • Kuidas jaotatakse aineid magnetiliste omaduste alusel? Kuidas
    • muutub magnetväli
    • nendes ainetes?
    • Lähtudes Fermat’ printsiibist, tuletada murdumisseadus
    • sinα
    • sinγ
    • Peegeldumisseadus. Mis on täielik sisepeegeldus? Tuletada
    • valem täieliku
    • sisepeegelduse kriitilise nurga arvutamiseks
    • kriitiline
    • Lähtudes Pointingi vektori avaldisest, avaldada valguse
    • intensiivsus, kui elektrivälja
    • vektori funktsioon. Mida näitab valguse intensiivsus?
    • E ×
    • c ∙ ε
    • Lähtudes Huygens-Fresneli printsiibist, tuletada avaldis kahe
    • pilu interferentsi
    • maksimumide leidmiseks
    • n
    • m∙ λ
    • sinθ
    • Tuletada avaldis õhukeses kiles tekkinud interferentsi
    • mλ; m
    • d ∙ r
    • keskkond
    • muutub
    • mλ∙

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    66
    docx
    Füüsika I konspekt
    105
    doc
    Füüsika konspekt
    31
    doc
    Füüsika eksam
    5
    docx
    Füüsika eksamikordamine
    15
    doc
    Füüsika I eksami piletid
    83
    doc
    Füüsika eksami küsimuste vastused
    52
    pdf
    Füüsika eksamiks
    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !