Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika eksam. (2)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Kordamisküsimused füüsika eksamiks!
1. Kulgliikumine .
Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha.
Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber
päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.).
Punktmassi koordinaadid – tema kohavektori komponendid (projektsioonid).
Trajektoor – keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t), y=y(t), z=z(t).
Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori
teine tuletis aja järgi): a( vektor )=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis
Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle
punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha
suhtes.
Vaba langemine -keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka õhutakistust ei arvestata.
Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited.
1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist.
2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis
a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga ,
b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati.
2. Kõverjooneline liikumine-Vektorkujul või komponentkujul kirjutatud liikumisvõrranditel on see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused.
Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus
Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis
1) viskenurkade  ja90 korral on lennukaugused võrdsed,
2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral.
Maksimaalne lennukõrgus
3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted.
erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad keha punktid läbivad erinevad teepikkused .
Pöördenurk-,mis
Vasakule Paremale
Füüsika eksam #1 Füüsika eksam #2 Füüsika eksam #3 Füüsika eksam #4 Füüsika eksam #5 Füüsika eksam #6 Füüsika eksam #7 Füüsika eksam #8 Füüsika eksam #9 Füüsika eksam #10 Füüsika eksam #11 Füüsika eksam #12 Füüsika eksam #13 Füüsika eksam #14 Füüsika eksam #15 Füüsika eksam #16 Füüsika eksam #17 Füüsika eksam #18 Füüsika eksam #19 Füüsika eksam #20 Füüsika eksam #21 Füüsika eksam #22 Füüsika eksam #23 Füüsika eksam #24 Füüsika eksam #25 Füüsika eksam #26 Füüsika eksam #27 Füüsika eksam #28 Füüsika eksam #29 Füüsika eksam #30 Füüsika eksam #31
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 845 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinrohtlaid Õppematerjali autor
Füüsika eksami kordamisküsimuste vastused, väga hästi lühidalt kokku võetud, ise sain hindeks 4 :)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

raadius. Samuti peab vaadeldava keha mass olema väga palju väiksem Maa massist. Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited. 1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. 2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga, b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati. Väite 1 tõestas katseliselt itaalia füüsik Galileo Galilei (1564-1642), kes kukutas oma kodulinna Pisa maailmakuulsast tornist alla erineva massiga kehi ning tegi kindlaks, et näiteks korraga lahtilastud suurtükikuul ja temast 100 korda väiksema massiga musketikuul jõuavad maapinnale üheaegselt. Hiljem, katsetehnika täiustudes, sai võimalikuks demonstreerida, et õhutühjas ruumis langevad ka sulg ja kivi ühesuguse kiirendusega. Matemaatilise põhjenduse väitele 1 anname hiljem, mõiste „gravitatsioonijõud“ käsitlemisel.

Füüsika
thumbnail
19
doc

Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm ­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­ tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0 Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks. El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q) mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s jooksul, kui I juhtmes on 1 A. Coulomb'i seadus Kaks paigalolevat pun

Füüsika ii
thumbnail
83
docx

Füüsika II Kordamisküsimuste vastused

8 NÄDAL 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. ● kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10um) ● molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud (suurusjärgus molekulide mõõtmetega) ● molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab) 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Tahke olek. ● Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide vahel tugevad ● Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber ● Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala Üldjoontes jagunevad tahkised ehk tahked ained kristallideks ja amorfseteks aineteks. Kristallides paiknevad molekulid kor

Füüsika
thumbnail
83
docx

Füüsika II Kordamisküsimuste vastused

8 NÄDAL 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. ● kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10um) ● molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud (suurusjärgus molekulide mõõtmetega) ● molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab) 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Tahke olek. ● Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega ● Tõmbejõud molekulide vahel tugevad ● Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber ● Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala Üldjoontes jagunevad tahkised ehk tahked ained kristallideks ja amorfseteks aineteks. Kristallides paiknevad molekulid kor

Kategoriseerimata
thumbnail
34
pdf

Insenerifüüsika 2. KT kordamisküsimused 2022

UTT0090 KT2 kordamisküsimused 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. 1) kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10-10m) 2) molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud ( nende mõjuulatus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega 3) molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab). 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide müütmetega, tõmbejõud molukulide vahel tugevad. Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber. Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala. Amorfsetes kehades paiknevad molekulid ebakorrapäraselt 3. Vedelike ehituse iseloomustus. Molekulide vahekaugus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega, tõmbejõud molekulide vahel nõrgad. Molekulid võivad lii

Füüsika ja elektrotehnika
thumbnail
34
pdf

Insenerifüüsika 2. Kontrolltöö kordamisküsimused

UTT0090 KT2 kordamisküsimused 1. Demokritose seisukohad aine ehitusest. 1) kõik ained koosnevad üliväikestest osakestest e. molekulidest (mõõtmed suurusjärgus 10-10m) 2) molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud ( nende mõjuulatus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega 3) molekulid on pidevas kaootilises liikumises (temperatuuri tõustes nende liikumise kiirus kasvab). 2. Tahke aine ehituse iseloomustus. Kristalsete kehade ja amorfsete kehade erinevus aine ehituse seisukohalt. Molekulide vahekaugused on samas suurusjärgus molekulide müütmetega, tõmbejõud molukulide vahel tugevad. Molekulidel on sellest tingituna kindel asukoht ja soojusliikumise käigus nad võnguvad selle ümber. Tahketel ainetel on kindel kuju ja ruumala. Amorfsetes kehades paiknevad molekulid ebakorrapäraselt 3. Vedelike ehituse iseloomustus. Molekulide vahekaugus on samas suurusjärgus molekulide mõõtmetega, tõmbejõud molekulide vahel nõrgad. Molekulid võivad lii

Füüsika
thumbnail
33
docx

Füüsika II Eksam

ELEKTROSTAATIKA 1. Elektrilaeng. Laengute vastasmõju. Coulomb’i seadus. Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab elektromagnetilises vastastikmõjus osalemise ja elektromagnetvälja tekitamise ning sellele allumise intensiivsust ja viisi. Elektrilaengu väärtus on positiivse laengu puhul positiivne arv ja negatiivse laengu puhul negatiivne arv. Neutraalsele osakesele või kehale võidakse omistada elektrilaengu väärtus 0. Elektrilaeng on kvanditud suurus, s.t talle saab lisada või ära võtta vaid kindla väärtuse. q= n* e kus n on elementaarlaengute hulk ja e on elementaarlaeng (1,6*10-19 C). Elektronilaeng ja prootonilaeng on väikseimad vabalt eksisteerivad laengud. (prootonis on u ja d (mingid kahtlased osakesed - prootonid ja neutronid koosnevad KVARKIDEST - elementaarosakesed) vahekorras u kvark (ülemine) ⅔*e ja d kvark (alumine) -⅓*e). Elektrilaeng ehk elektrihulk kui füüsikaline suur

Füüsika ja elektrotehnika
thumbnail
10
docx

Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA

ELEKTROSTAATIKA Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud, vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud. Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist. Colomb'i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r 1 q1 q 2 F= 4 0 r 2 0 = 8,85 *10 -12 C 2 / N * m 2 vaakumi dielektriline läbitavus 1 / 4 0 = k = 8,99 * 10 9 N * m 2 / C 2 Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada. Elementaarlaeng- kõ

Füüsika ii




Meedia

Kommentaarid (2)

sulik profiilipilt
sulik: väga asjalik materjal :) tore
17:17 24-05-2012
 profiilipilt
: asjalik
23:28 11-03-2020



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun