Kuidas netis maksad? Vasta


Füüsika eksam (1)

3 HALB
 
Kordamisküsimused füüsika eksamiks!
1.Kulgliikumine.
Taustkeha ­ keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse.
Taustsüsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha.
Punktmass ­ keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe
linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber
päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.).
Punktmassi koordinaadid ­ tema kohavektori komponendid (projektsioonid).
Trajektoor ­ keha liikumisjoon. Seda kirjeldavad võrrandid parameetrilised võrrandid x=x(t),
y=y(t), z=z(t).
Punktmassi kiirendusvektoriks nimetatakse tema kiirusvektori ajalist tuletist (kohavektori
teine tuletis aja järgi): a(vektor)=v(vektor) tuletis=r(vektor) teine tuletis
Kiiruste liitmine-et leida punktmassi kiirust paigaloleva taustkeha suhtes, tuleb liita selle
punktmassi kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha
suhtes.
Vaba langemine-keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka
õhutakistust ei arvestata.
Vaba langemise korral kehtivad veel järgmised väited.
1. Vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist.
2. Kui alg- ja lõppkõrgus on võrdsed, siis
a) üleslennu aeg võrdub allalangemise ajaga,
b) keha langeb maapinnale sama kiirusega, millega ta sealt üles visati.
2. Kõverjooneline liikumine-Vektorkujul või komponentkujul kirjutatud liikumisvõrranditel on
see eelis, et nende abil on võimalik kirjeldada ka kõverjoonelist liikumist. Selleks lahutatakse
liikumine koordinaattelgede sihilisteks, teineteisega ristuvateks ja seetõttu ka üksteisest
sõltumatuteks komponentideks. Liikumisvõrrandid kirjutatakse välja iga telje sihis eraldi ja
avaldatakse selliselt saadud võrrandisüsteemist otsitavad suurused.

Kaldu horisondiga visatud keha liikumine-maksimaalne lennukaugus
Sellest valemist saab teha järeldused: sin a(alfa)=cos(90-alfa ) siis
1) viskenurkade ja90 korral on lennukaugused võrdsed,
2) suurim lennukaugus on viskenurga 0 45 korral.
Maksimaalne lennukõrgus
3.Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted.
erinevalt kulgliikumisest pöördliikumise korral pole mõtet rääkida teepikkusest, kuna erinevad
keha punktid läbivad erinevad teepikkused.
Pöördenurk- ,mis on kõigi punktide jaoks ühesugune.Ühik on 1
radiaani.
Ühtlase liikumise korral on ka nende punktide joonkiirused erinevad ja seda suuremad, mida
kaugemal paikneb vaadeldav punkt pöörlemisteljest. Pöörleva keha punkti joonkiirus on alati
risti sellest punktist pöörlemisteljeni tõmmatud lühima sirgega.
Nurkkiirus- , ühikuks on 1 rad/sek
Pöörlemissagedus-ühtlasel pöördliikumisel ajaühikus sooritatud pöörete arv,
Mitteühtlasel pöördliikumisel- . Ühikuks on 1Hz.
Nurkkiirus ja pöörlemissagedus on seotud valemiga-
Periood T, ühe täispöörde sooritamiseks kulunud aeg, , ühikuks on 1 sek.
96% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika eksam #1 Füüsika eksam #2 Füüsika eksam #3 Füüsika eksam #4 Füüsika eksam #5 Füüsika eksam #6 Füüsika eksam #7 Füüsika eksam #8 Füüsika eksam #9 Füüsika eksam #10 Füüsika eksam #11 Füüsika eksam #12 Füüsika eksam #13 Füüsika eksam #14 Füüsika eksam #15 Füüsika eksam #16 Füüsika eksam #17 Füüsika eksam #18 Füüsika eksam #19 Füüsika eksam #20 Füüsika eksam #21 Füüsika eksam #22 Füüsika eksam #23 Füüsika eksam #24 Füüsika eksam #25 Füüsika eksam #26 Füüsika eksam #27 Füüsika eksam #28 Füüsika eksam #29 Füüsika eksam #30 Füüsika eksam #31
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 31 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
702 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
katlinrohtlaid Õppematerjali autor

Lisainfo

Füüsika eksami kordamisküsimuste vastused, väga hästi lühidalt kokku võetud, ise sain hindeks 4 :)
füüsika , eksam , vabalangemine , taustsüsteem , taustkeha , punktmass , pöördenurk , nurkkiirus , inerts , mass , newtoni ii seadus

Mõisted

punktmass, punktmassi kiirendusvektoriks, kiiruste liitmine, vaba langemine, kõverjooneline liikumine, pöördenurk, pöörlemissagedus, ühtlasel pöördliikumisel, normaalkiirenduse vektorid, inertsjõud, inertsjõud, hõõrdejõud, liikumine kurvidel, hõõrdejõud, mehhaaniliseks pingeks, jäikusteguri ühikuks, tangentsiaalpinge, keha kaaluks, jõuimpulss, raketi korral, seadust rakendame, seadme võimsuseks, ebapüsiv tasakaal, püsiv tasakaal, ükskõikne tasakaal, võnkumist iseloomustavad, sumbuvvõnkumine, võnkumise faasiks, harmooniline võnkumine, matemaatiline pendel, füüsikaliseks pendliks, võnkumise energia, võnkumiste energia, valguskiirte suund, suurema amplituudiga, sundvõnkumise amplituud, ristlainetuseks, laineid, interferentsi maksimumid, võnkumiste levimist, gaasi rõhk, isoprotsessideks, erisoojuseks, aine moolsoojuseks, adiabaatiliseks protsessiks, tekkinud laengud, elektrivälja levimiskiirus, mingis ruumipunktis, viimaseid, elektrivälja jõujoonteks, dipoolmomendiks, elektrivool, elektrijuhtideks, polaarseks dielektrikuks, mittepolaarseks dielektrikuks, dielektriku polarisatsiooniks, mahtuvuse ühik, elektrivooluks, vooluallika elektromotoorjõuks, vooluallika elektromotoorjõud, elektrivool, tugevuse ühik, voolutiheduse ühikuks, voolutihedus juhis, takistuse ühikuks, takistuse pöördväärtust, juhi eritaksitus, voolusuunaks, tavatemperatuuril, tarbijate jadaühendusel, tarbijate rööpühendusel, tarbijate rööpühendusel, vooluallika võimsus, magnetvälja jõujoon, lorentzi jõud, rõngassesuletud plastiktoru, turbiini abil, vooluelemendiks idl, vooluelemendi sihis, diamagneetikuks, paramagneetikuks, summaarne magnetväli, ferromagneetikuks, elektromagnetiline induktsioon, induktsiooni elektromotoorjõud, induktiivsuse ühik, voolu sisse, relaksatsiooniajaks, valguseks, valguskiireks, läätseks, läätse suurenduseks, luubiks, läätsede süsteem, poyntingi vektoriks, valguse interferents, newtoni rõngasteks, difraktsiooniks, difraktsioonivõre

Sisukord

  • Kordamisküsimused füüsika eksamiks!
  • Optiline kujutis

Teemad

  • Kulgliikumine
  • Kiiruste liitmine
  • Vaba langemine
  • Kõverjooneline liikumine
  • Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted
  • Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus
  • Inerts. Newtoni 1 seadus. Mass. Tihedus
  • Inerts
  • Mass
  • Jõuks
  • Newtoni II seadus
  • Kehale mõjuvaks resultantjõuks
  • Rõhuks
  • Newtoni III seadus (kehade vastasmõju seadus)
  • Gravitatsioonijõud
  • Hõõrdejõud
  • Elastsujõud
  • Elastne deformatsioon
  • Plastne deformatsioon
  • Hooke’i seadus
  • = - k x
  • Materjali elastsuspiiriks
  • Materjali purunemispiiriks
  • Elastsed materjalid
  • Plastsed materjalid
  • Rabedad materjalid
  • Hooke’i seadus nihkedeformatsiooni kohta
  • Keha kaaluks
  • Erijuhud
  • Impulss
  • liikumishulgaks
  • Jõuimpulss
  • Suletud süsteemiks
  • Impulsi jäävuse seadus
  • Keha masskeskmeks
  • väliseid
  • Reaktiivliikumine
  • Reaktiivliikumine
  • Töö. Võimsus. Kasutegur
  • Töö
  • Seadme võimsuseks
  • Seadme kasuteguriks
  • Energia, selle liigid
  • Energiaks
  • Kineetiliseks energiaks
  • Kineetilise energia teoreem
  • Potentsiaalseks energiaks
  • Mehhaanilise energia jäävuse seadus
  • Konservatiivsed jõud. Potsensiaalse energia gradient
  • Samapotentsiaalipindadeks
  • Skalaarse suuruse gradiendiks
  • Põrge. Absoluutselt mitteelastne põrge
  • Põrkeks
  • Absoluutselt elastne põrge
  • Absoluutselt mitteelastne põrge
  • Tsentraalseks põrkeks
  • Absoluutselt mitteelastsel põrkel
  • Jõumoment
  • õlaks
  • Impulsi jäävuse seadus
  • Seadus
  • Impulsimoment punkti ja telje suhtes. Impulsimomendi jäävuse seadus
  • Impulsimoment
  • L = m v r
  • Impulsimomendi jäävuse seadus
  • L = m v r = ( m r
  • (v / r)
  • L = I
  • Steineri lause
  • inertsmomendiks
  • Pöörleva keha kineetiline energia
  • Tasakaalu liigid
  • Sumbuvvõnkumine
  • A = A
  • ß t
  • ß
  • Sumbuvuse logaritmiliseks dekremendiks
  • Harmooniline võnkumine
  • Matemaatiline pendel
  • Füüsikaliseks pendliks
  • Harmoonilise võnkumise energia
  • Harmooniliste
  • võnkumiste energia
  • kiirus
  • a =
  • Harmooniliste võnkumiste ja ringliikumiste vaheline seos
  • tiirleva kuulikese vari ja vedru
  • otsa kinnitatud kuulike võnguvad ühesuguselt
  • Sundvõnkumine.Resonants
  • Resonantsiks
  • Rist- ja pikilained
  • Ristlainetuseks
  • Pikilainetuseks
  • Sfääriline ja tasapinnaline laine
  • Lainete interferents
  • Lainete superpositsiooni printsiip
  • Lainete difraktsioon
  • Lainete superpositsioon
  • lainete 1 ja 2
  • superpositsio
  • laine 1
  • laine 2
  • kaks samas faasis
  • võnkuvat lainet
  • vastasfaasis
  • Laine levimiskiirus elastses keskkonnas
  • Ideaalse gaasi mõiste
  • Aine siseenergia.Ideaalse gaasi siseenergia.Temperatuur ja selle seos ideaalse
  • gaasi siseenergia
  • Avogadro seadus.Ideaalse gaasi olekuvõrrand
  • Ideaalgaasi olekuvõrrand
  • p V = z R T
  • Isoprotsessid
  • Isoprotsessideks
  • Isotermiline protsess
  • Boyle’i-Mariotte’i seadus
  • Isobaariline protsess
  • Isohooriline protsess
  • Gaasi töö. Soojushulk. Siseenergia
  • Termodünaamika esimene seadus
  • Gaasi töö ja soojusvahetus isoprotsessidel
  • Isohooriline protsess
  • Isobaariline protses
  • Isotermiline protsess
  • Adiapaatiline protsess.Termodünaamika teine seadus
  • Termodünaamika II printsiip
  • Clausiuse
  • Soojus ei saa iseenesest minna külmemalt kehalt soojemale
  • Thomsoni
  • mobile
  • välisjõudude puudumisel võib mistahes süsteemi entroopia ainult kasvada
  • olla konstantne
  • Entroopia
  • dS = dQ / T
  • dQ = T dS
  • dU = T dS - p dV
  • TD printsiipide lühisõnastused
  • Te ei saa võita
  • Te ei saa viiki mängida
  • Te ei saa sellest mängust väljuda
  • Coulumbi seadus vaakumis.Elektrilaengu jäävuse seadus
  • Elektriväli
  • Elektriväli
  • Elektrivälja tugevuseks
  • Elektriväljade superpositsiooni printsiip
  • Elektrivälja potentsiaal
  • potentsiaal
  • Töö laengu liikumisel elektriväljas
  • Elektrivälja tugevuse ja potentsiaali vaheline seos. Elektrivälja graafiline
  • kujutamine
  • Elektrivälja graafiliseks kujutamiseks
  • Elektrivälja jõujoonteks
  • Elektrivälja samapotentsiaalpindadeks
  • Elektrivälja tugevus mingis ruumipunktis on seda suurem, mida tihedamalt paiknevad
  • selle punkti ümbruses samapotentsiaalipinnad
  • Elektrivälja tugevuse vektori vooog. Gaussi teoreem. Ühtlaselt laetud lõpmata
  • suure tasandi ja lõpmata pika ühtlaselt laetud sirge niidi elektrivälja tugevuse
  • arvutamine Gaussi kasut
  • Elektrilise dipooli mõiste
  • Lineaarseks elektriliseks
  • Dipooli õlaks
  • Dipoolmomendiks
  • Polaarseks
  • Dielektriku polarisatsioon. Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus
  • isolaatoriks
  • Elektrijuhtideks
  • Polaarseks dielektrikuks
  • Mittepolaarseks dielektrikuks
  • dielektriku polariseerumiseks
  • Dielektriku polarisatsiooniks
  • Elektrivälja nõrgenemine dielektrikus
  • Aine dielektriline
  • Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks dielektrilises keskkonnas. Elektriväli
  • juhtides
  • Elektriväli juhtides
  • Elektrostaatilise välja potentsiaal mingi juhi ulatuses on konstantne. Juhi valispind on
  • seega samapotentsiaalipind
  • Juhile antud elektrilaeng koguneb elektrostaatilisel juhul alati juhi välispinnale
  • Juhi mahtuvus. Kondensaator. Laengute süsteem ja elektrivälja energia
  • Mingi juhi mahtuvus
  • kondensaatoreid
  • Laengute süsteemi ja elektrivälja energia
  • Elektrivoolu mõiste. Elektromotoorjõud
  • Elektrivooluks
  • Elektrivoolu tekketingimused eelneva põhjal järeldades
  • Vooluallika elektromotoorjõuks
  • Elektrivoolu toimed. Voolutugevus ja –tihedus
  • Elektrivoolu olulisemad toimed on järgmised
  • Elektrivool on seda tugevam, mida intensiivsemat toimet ta avaldab
  • voolutiheduse vektor
  • Voolutihedus juhis on võrdeline vabade laengukandjate kontsentratsiooni
  • liikumiskiiruse ja ühe vaba laengukandja laenguga
  • Elektrivool metallides
  • Klassikalise elektronteooria seisukohalt on voolutihedus juhis võrdeline elektrivälja
  • tugevusega ja pöördvõrdeline ruutjuurega absoluutsest temperatuurist
  • Ohmi seadus, Joule’i-Lenzi seadus
  • juhi takistuseks
  • juhtivuseks
  • Juhis eralduv võimsus on võrdne juhti läbiva voolutugevuse ja juhi otstele rakendatud
  • pinge korrutisega
  • Joule’i-Lenzi seadus
  • Elektrivool elektrolüüdilahustes ja pooljuhtides
  • Järelikult väheneb elektrolüüdi eritakistus temperatuuri tõustes
  • Järelikult temperatuuri tõustes pooljuhtide eritakistus väheneb
  • Üldistatud Ohmi seadus
  • Ohmi seadus üldkujul
  • Ohmi seadus suletud vooluringi kohta
  • Kirchhoffi seadused
  • Kirchhoffi esimene seadus
  • Kirchhoffi teine seadus
  • Tarbijate jadaühendus
  • Tarbijate jadaühenduse korral on voolutugevus igas vooluahela osas ühesugune
  • Tarbijate jadaühendusel
  • võrdub vooluahela kogutakistus üksikute tarbijate takistuste summaga
  • Tarbijate jadaühendusel vooluahela otstele rakendatud pinge võrdub tarbijate
  • pingelanguse summaga. Pingelang üksikul tarbijal on võrdeline selle tarbija
  • takistusega
  • Tarbijate jadaühendusel on igal üksikul tarbijal eralduv võimsus võrdeline selle tarbija
  • taksitusega
  • Tarbijate rööpühendus ->
  • Tarbijate rööpühendusel on kõikidel tarbijatel ühesugused
  • pingelangud
  • Vooluallika kasutegur
  • Vooluallika võimsus ehk teise sõnadega vooluringis eralduv koguvõimsus võrdub
  • vooluallika elektromotoorjõu ja voolutugevuse korrutisega
  • Mida suurem on tarbija takistus, seda suurem on vooluallika kasutegur, s.t. seda
  • suurem osa arendatavast võimsusest eraldub tarbijal
  • Magnetväli. Ampere’i seadus
  • Kruvi reegel
  • Ampere’i seadus
  • Vasaku käe reegel
  • Vooluga raam magnetväljas. Magnetvoog
  • Magnetvoog
  • Gaussi teoreem magnetvälja kohta
  • Lorentzi jõud. Selle praktilised rakendused
  • Lorentzi jõu praktilisi rakendusi (elektronkiiretoru, tsüklotron, mass-spektromeeter
  • magnetohüdrodünaamiline generaator)
  • liike, mis on ette nähtud elektriliste
  • signaalide muundamiseks optiliseks kujutiseks
  • Tsüklontroni
  • Mass-spektromeeter
  • Magnetohüdrodünaamiline generaator
  • Voolude vasta
  • stikune mõju. Biot’-Savart’-Laplace’i seadus
  • Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus
  • on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu
  • suunaga juhtmelõigus
  • Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Boit’ ja Savart’
  • katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga, kuid sõltub
  • lisaks veel suunast, samas kui punktlaengu elektrostaatiline väli oli
  • radiaalsümmeetriline. Vooluelemendi sihis on magnetiline induktsioon võrdne
  • nulliga, kõige suurem on ta vooluelemendiga ristuvas sihis
  • Magnetvälja superpositisiooni printsiip. Vooluelementide poolt tekitatud summaarne
  • magnetiline induktsioon mingis ruumipunktis võrdub üksikute vooluelementide
  • poolt tekitatud magnetiliste induktsioonide vektoriaalse summaga
  • Koguvoolu seadus
  • Koguvoolu seadus. Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon piki mistahes
  • suletud kõverat vaakumis võrdub selle kõvera poolt ümbritsetud voolude
  • algebralise summaga, mis on korrutatud konstandiga μ
  • Vektorvälja B tsirkulatsiooniks mööda suletud kõverat L nimetatakse joonintegraali
  • Suletud kõverat läbiv vool leotakse positiivseks, kui tema poolt tekitatud magnetvälja
  • tsirkulatsiooni suund (määratakse kruvi reegliga) ühtib meie poolt valitud
  • ringkäigu suunaga piki kõverat. Vastasel juhul loetakse vool negatiivseks
  • Magnetväli keskkonnas
  • Faraday katsed
  • Elektromagnetiline induktsioon
  • Induktsiooni elektromotoorjõud
  • Induktiivsus. Solenoidi induktiivsuse arvutamine. Magnetvälja energia
  • Kui juhti läbib vool, kaasneb sellega alati magnetväli. Kui juht moodustab suletud
  • kontuure (näit. mähis), siis selle magnetvälja voog läbib samuti juhti. Niisugust
  • magnetvälja nimetatakse juhi
  • omamagnetväljaks
  • ja tema voog
  • omamagnetvoog, mille tähistame Ψ , on võrdeline juhti läbiva voolu tugevusega
  • =LI. Selle valemis esinevat võrdetegurit L nimetatakse juhi induktiivsuseks
  • Induktiivsuse ühik on 1H (henri): [L]=1H=1V*s/A
  • Juhis tekkiv eneseinduktsiooni elektromotoorjõud on võrdeline juhi induktiivsuse ja
  • voolutugevuse muutumiskiirusega juhis. Eneseinduktsiooni elektromotoorjõud
  • on vastavalt Lenzi reeglile alati suunatud selliselt, et ta püüab takistada juhti
  • läbiva voolu muutust. Eriti suur on induktiivsus suure keerdude arvugaja
  • ferromagneetilisest materjalist südamikuga mähistel
  • Vool mähises kasvab seda aeglasemalt, mida suurem on mähise induktiivsus. Samuti
  • tekib väga suur elektromotoorjõud voolu väljalülitamisel mähisest, mis
  • põhjustab näiteks elektrisädeme teket lüliti kontaktide vahel. Voolu sisse- ja
  • väljalülitamisel tekkiva elektromotoorjõu väärtus võib suure induktiivsusega
  • mähise korral olla palju kordi suurem vooluallika enda elektromotoorjõu
  • väärtusest
  • Viimatinimetatud põhjusel võib alalisvooluahelates olla mähise klemmide
  • puudutamine voolu sisse- ja väljalülitamise hetkel ja lühikese aja jooksul pärast
  • seda väga ohtlik. Vahelduvvoolu korral muutub voolutugevus mähises pidevalt
  • seega indutseeruvad vahelduvvooluahelasse lülitatud mähises pidevalt väga
  • suured elektromotoorjõud
  • Relaksatsiooniajaks nimetatakse ajavahemikku, mille vältel voolutugevus pärast
  • vooluallikaga ühendatud mähise klemmide lühistamist kahaneb e≈72 ,2 korda
  • Solenoidi induktiivsuse arvutamine
  • Võtame vaatluse alla solenoidi, mille pikkus ületab tunduvalt tema läbimõõdu
  • Solenoidi keerdude arv olgu N ja pikkus l, seega tema keerdude tihedus ehk
  • keerdude arv pikkusühiku kohta n=N/l
  • Solenoid olgu täidetud ainega, mille suhteline magnetiline läbitavus on μ , solenoidi
  • ühe keeru pindala tähistame S. Kui solenoidi läbib vool tugevusega I, siis selle
  • tulemusel indutseeritakse magnetväli. Solenoidi sisemuses avaldub magnetiline
  • induktsioon
  • Solenoidi induktiivsuse jaoks saame valemi
  • Lõpmata pika” solenoidi induktiivsus on võrdeline keerdude arvu ruudu, solenoidi
  • keeru pindala ja solenoidi südamiku suhtelise elektrilise läbitavusega
  • pöördvõrdeline keerdude arvuga solenoidis
  • Magnetvälja energia
  • Töö, mille teeb eneseinduktsiooni elektromotoorjõud elektrilaengute läbiviimisel
  • alates vooluallika lahtiühendamisest kuini voolu täieliku katkemiseni
  • arvutatakse integraaliga
  • Et see töö tehakse lõppkokkuvõttes
  • solenoidis talletunud magnetvälja energia arvelt, siis avaldub solenoidis (või ka
  • mingis teises juhis) seda läbiva voolu toimel indutseeritud magnetvälja energia
  • kus L on juhi induktiivsus, I voolutugevus juhis. Saame solenoidis
  • talletunud magnetvälja energia väärtuseks
  • Geomeetrilise optika seadused. Fermat printsiip
  • seadus
  • Fermat printsiip(I)
  • Valguse optiliseks
  • teepikkuseks nimetatakse keskkonna murdumisnäitaja
  • joonintegraali mööda valguse trajektoor
  • Optilise teepikkuse mõistet
  • sisse tuues võib Fermat’ printsiibi sõnastada ka teisel viisil
  • Fermat’ printsiip(II). Valgus levib ühest ruumipunktist teise alati sellist teed mööda
  • millele vastav optiline teepikkus on minimaalne
  • Läätsed, kujutise konstrueerimine läätsedes. Õhukese läätse valem. Optiline
  • tugevus. Läätsede süsteem. Luup
  • Läätseks nimetatakse kahe sfäärilise pinnaga piiratud läbipaistvast ainest keha, mille
  • murdumisnäitaja erineb ümbritseva keskkonna omast. Läätse töö põhineb
  • valguse murdumisseadusel
  • Kumerlääts, mille murdumisnäitaja on keskkonna omast suurem, toimib valgust
  • koondavalt. Nõguslääts, mis on keskelt õhem kui äärtest, toimib seega valgust
  • hajutavalt. Kui keskkonnaks on õhk, siis läätse materjal on alati suurema
  • murdumisnäitajaga, seetõttu nimetatakse kumerläätse ka koondavaks läätseks ja
  • nõgusläätse ka hajutavaks läätseks
  • Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem
  • Kui ühest punktist lähtunud valguskiired langevad koondavale läätsele, siis pärast
  • läätse läbimist koonduvad nad samuti ühte punkti, milles tekib kiirte lähtepunkti
  • kujutis. Kui tegu on hajutava läätsega, siis ühest punktist lähtunud kiired
  • hajuvas selliselt, et nende pikendused lõikuvad samuti ühes punktis, milles tekib
  • lähtepunkti ebakujutis
  • Joonised kujutavad punktis A asuvat
  • punktvalgusallikat, mille kujutis tekib punktis B
  • Esimesel joonisel on punktvalgusallika kujutise
  • tekitamine koondava läätse abil, teisel
  • ebakujutise tekitamine hajutava läätse abil
  • Mingi punkti A kui originaali kujutise asukoha
  • määramiseks tuleb leida punkt, kus koonduvad
  • originaalist lähtuvad kiired. Et punkti saab
  • üheselt määrata kahe kiire lõikumisega, siis
  • piisab kujutise konstrueerimiseks kahe originaalist lähtunud kiire käigu
  • teadmisest
  • Läätses tekkiva kujutise konstrueerimisel lähtutakse järgmistest alustest
  • läätse optilist keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda
  • optilise peateljega paralleelne kiir koondub fookusesse
  • Läätse suurenduseks nimetatakse kujutise ja eseme kõrguste suhet
  • Läätse optiline tugevus: Lääts on seda tugevam, mida intensiivsemalt ta murrab kiiri
  • Läätse tugevuse täpsemaks iseloomustamiseks võrdleme kahte erinevat
  • koondavat läätse paralleelsete kiirtekimpude koondamisel
  • Läätse optiline tugevus defineeritakse kui läätse fookuskauguse pöördväärtus: D=1/f
  • Hajutava läätse fookuskaugus, seega ka optiline tugevus on negatiivse
  • väärtusega
  • Kui mitu erinevat läätse paiknevad selliselt, et nende optilised peateljed ühtivad, siis
  • sellise läätsede süsteemi optilise tugevuse leidmiseks tuleb üksikute läätsede
  • optilised tugevused märki arvestades liita. Läätsede süsteemi optilist tugevust
  • saab muuta sellega, et muudetakse läätsede omavahelisi kaugusi – näit
  • pikksilma või mikroskoobi reguleerimisel
  • Luubiks nimetatakse koondavat läätse, mille korral vaadeldav ese asetatakse lähemale
  • kui fookuskaugus. Tekib suurendatud, päripidine ja näiv kujutis. Mida lähemale
  • asetada vaadeldav ese fookusele, seda suurem kujutis tekib. Kui ese asub
  • fookuses, siis kiired kulgevad pärast läätse läbimist paralleelselt, nende
  • pikendused ei lõiku ja kujutist ei teki
  • Läätsede süsteem ehk mikroskoop, mille abil saadakse esemest suurendatud
  • ebakujutis
  • Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor. Lineaarselt polariseeritud valguse
  • mõiste
  • Elektri- ja magnetväli on ühe ja sama nähtuse – elektromagnetvälja – erinevad
  • avaldumisvormid, mis seostuvad omavahel elektromagnetilise induktsiooni
  • kaudu – muutuv elektriväli tekitab oma suunaga ristuva magnetvälja ja vastupidi
  • Üksteist vastastikku tekitavata elektri- ja magnetvälja kaudu hakkab ruumis
  • levima elektromagnetiline mõju elektromagnetlaine kujul. Elektromagnetlaine
  • korral on elektri- ja magnetväli risti nii omavahel kui ka levimissuunaga
  • Mõlemate väljade tugevused muutuvad harmooniliselt ajas ja ruumis ning on
  • igas ruumipunktis alati samas faasis
  • Keskkonna suhteline elektriline läbitavus ε ja suhteline magnetiline läbitavus
  • pole tegelikult konstandid, vaid sõltuvad ka elektromagnetlaine sagedusest
  • Seetõttu on erinevate sagedustega elektromagnetlainete jaoks keskkonna
  • murdumisnäitaja mõnevõrra erinev ja nad levivad keskkonnas (mitte vaakumis!)
  • erinevate kiirustega. Elektromagnetlaine levikuga kaasneb energia
  • edasikandumine. Selle iseloomustamiseks oletame, et elektromagnetlaine levib
  • läbi mingi kujuteldava pinna S. Seda pinda ajaühikus läbivat energiahulka nim
  • energiavooks läbi pinna S
  • Energiavoo tiheduseks σ nimetatakse energiahulka, mis läbib ajaühikus sellist
  • ühikulist pinda, mis paikneb elektromagnetlaine levimissuunaga risti
  • Poyntingi vektoriks nimetatakse vektorit, mille mooduliks on energiavoo tihedus ja
  • suunaks elektromagnetlaine levimissuund
  • Valemi
  • σ=vw=EH , abil defineeritakse Poyntingi vektor, mis iseloomustab
  • elektromagnetlainega edasikanduvat energiat
  • Lineaarselt polariseeritud valguseks nimetatakse niisugust valgust, kus elektrivälja
  • tugevuse võnkumine toimub ainult ühes kindlas, levimissuunaga ristuvas sihis
  • Valgus võib osutuda osaliselt või täielikult polariseerituks pärast peegeldumist või
  • murdumist. Samuti polariseerub valgus mingit niisugust ainet läbides, mis laseb
  • läbi ainult ühes sihis võnkuva elektriväljaga valgust. Selliseid aineid nimetatakse
  • polarisaatoriteks. Polarisaatorid (turmaliinikristallid, eritingimustel väljavenitatud
  • orgaanilised kiled) koosnevad pikkadest ahelakujulistest molekulidest, mille
  • läbimõõt on pikkusega võrreldes tähtsusetult väike ja milles ahelakujulised
  • molekulid paiknevad üksteise suhtes paralleelselt. Kui valgus läbib sellist ainet
  • siis elektrivälja tugevuse vektori niisugune komponent, mis on molekulide
  • paiknemise sihiga risti, neeldub aines ja läbi tuleb ainult elektrivälja tugevuse
  • komponent, mis on paralleelne molekulide paiknemise sihiga
  • Valguse interferentsi mõiste. Newtoni rõngast tekke kvalitatiivne põhjendus
  • Valguse interferents
  • mis tekib, kui pikafookuseline
  • asetada kumerusega vastu tasast klaasplaati. Kui läätsele
  • suunata valgus, siis läätse kumeralt pinnalt ja plaadi tasaselt pinnalt
  • peegeldunud valgus moodustab kontsentriliste heledate-tumedate
  • interferentsrõngaste süsteemi
  • Fresneli difraktsioon ümmarguselt avalt, kvalitatiivne põhjendus. Fraunhoferi
  • difraktsioon pilult, kvalitatiivne põhjendus. Difraktsioonivõre tööpöhimõtte
  • kvalitatiivne selgitus
  • Fresneli difraktsioon
  • Ümmarguse ava korral
  • Fraunhoferi difraktsioon pilu korral
  • Difraktsioonivõre ehk korrapäraste pilude süsteem tekitab difraktsioonipildi, milles
  • maksimumid on märgatavalt intensiivsemad ja kitsamad kui ühe pilu korral

Kommentaarid (1)


sulik: väga asjalik materjal :) tore
17:17 24-05-2012


Sarnased materjalid

414
pdf
109
doc
477
pdf
937
pdf
990
pdf
343
pdf
1072
pdf
31
rtf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto