Füüsika definitsioonid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Naturaalarv  - Naturaalarv on sõltuvalt kontekstist kas üks arvudest 1, 2, 3, ... või üks arvudest 0, 1, 2, 3, ...; kõikide naturaalarvude hulka 
tähistatakse sümboliga N. Naturaalarvude kaks põhilist otstarvet on loendamine ja järjestamine. 
Täisarv - Täisarv on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena. kasutatakse indeksitena mitmekomponendiliste objektide (maatriksid, 
vektorid , tensorid etc.) juures ning arvuridade kirjapanekul (summeerimisindeksid). Kõikide täisarvude hulka  tähistatakse tavaliselt sümboliga 
Z.  Täisarvude hulgal on defineeritud  liitmine , lahutamine ja  korrutamine  ning lineaarne järjestus. Täisarve ei saa jagada, sest siis pole 
tulemuseks enam täisarv.
Ratsionalarv  – arv, mida saab esitada kujul a/b , kus a ja b on täisarvud ning b≠0 . Ratsionaalarvude tähis on Q.
Kompleksarvude hulk-  Kompleksarvud  on algebraline süsteem, mis lubab kirja panna suvalise astme võrrandi  lahendeid . Koosneb  reaal -
osast (tavaline reaalarv) ja  imaginaar -osast ( reaalarvu  korrutis imaginaarühikuga  i. Imaginaarühik  defineeritakse  seosega i²=-1 . Matemaatikud 
kasutavad kompleksarve II järku diferentsiaalvõrrandite  teoorias , füüsikud ostsilleeruvate (võnkuvate) süsteemide kirjeldamisel, kus nad 
annavad  tavaliste   arvudega  võrreldes märksa kompaktsema esituse. Nii on  kvantmehaanika  esitatav ainult kompleksarvude vahendusel, suurt 
ruumi ja aja kokkuhoidu annavad nad ka vahelduvvoolu teoorias.
Ongi käes veel kaks lahendit, mis erinevad vaid imaginaarosa märgi poolest. Selliseid kompleksarvude paare nim. kaaskompleksarvudeks.
Tehted kompleksarvudega
Kahe kompleksarvu a+ib ja c+id  summaks  nimetatakse kompleksarvu (a+c)+i(b+d).
Näiteks: (2+3i) + (1−5i) = 2+1+(3-5)i = 3-2i
Analoogiliselt liitmisega toimub kompleksarvude lahutamine.
Kahe kompleksarvu a+ib ja c+id  korrutiseks  nimetatakse kompleksarvu (ac-bd)+i(ad+bc).
Näiteks: (2+3i) + (1−5i) = 2·1+2·(−5i)+3i·1+3i·(−5i) = 2−10i+3i−15i² = 2−7i−15·(−1) = 17−7i.
Tuletis  ja integraal. 
Funktsioonide tabeleid rehkendades märkasid matemaatikud, et paljude funktsioonide naaberväärtusi saab leida, korrutades argumendi muutu 
mingi teise funktsiooni väärtusega samal argumendil. Asja uurinud W. Leibnitz tuli järeldusele, et funktsiooni muutumise kiirus argumendi 
suvalisel väärtusel on kogu määramispiirkonna ulatuses avaldatav ühe ja sama funktsiooniga, mida ta nimetas tuletiseks
Otsitava seose leidmiseks tuleb nüüd üle minna "normaalsetele" suurustele, liites kokku kõik need "lõpmata väikesed tükid". Sellisel teel leitud 
summat nimetataksegi integraaliks (ld.  integer , tervik). f
Taustkeha  ja  kohavektor - Taustkeha 
on keha, mille suhtes vaadeldakse teiste kehade liikumist (täpsemalt, suhtelist liikumist).Taustkehaga 
seotakse sobiv  koordinaadistik  ja kell, mis koos moodustavad taustsüsteemi. Mingi keha asukoht taustkeha suhtes määratakse koordinaatidega 
vastavas koordinaadistikus.
Kohavektor on selline  vektor , mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga. Seetõttu on  kohavektori  koordinaadid võrdsed vektori lõpp-
punkti koordinaatidega. r
Ristkoordinaadid  (ortonormaalne  reeper )
Koordinaadid. 
Termin kolmemõõtmeline väljendab vektori kirjapanekuks vajalike sõltumatute muutujate - koordinaatide - hulka. 
Igapäevakogemus kinnitab. et keha asukoha määramiseks  piisab  kolmest arvust ( tinglikult  pikkus, laius ja kõrgus). Nende kolme arvu 
saamiseks tuleb  konstrueerida  koordinaatsüsteem - reeglistik nimetatud arvude leidmiseks. 
Lihtsaim ja sagedamini kasutatav on ristkoordinaadistik (ka  Descartes 'i või Cartesiuse koordinaadid): kolm üksteisega risti olevat 
ühikvektorit, mille suunale projekteeritakse kirjeldatav kohavektor. Neid nn. baasivektoreid tähistatakse tähtedega ,  ja  ning nad koos 
moodustavad ortonormaalse reeperi (" orto " tähendab siin ristseisu e. ortogonaalsust, "normaalne" aga seda, et vektorite pikkus on normeeritud 
väärtusega üks pikkusühik).
Vektor  ja tema esitus koordinaatidega- 1) Vektoriks nimetatakse suurust x , millel on suund, siht, pikkus ning mis on nende andemetega 
täielikult määratud. Geomeetriliselt esitatava suunatud lõiguna.2) Vektoriks nimetatakse suunatud sirglõiku. Suunatud suuruse -- vektori -- 
märgi muutmine tähendab suuna muutumist vastupidiseks. Nüüd on selge ka tasakaalutingimuse teise poole mõte. Kui kaks jõudu mõjuvad 
kehale 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika definitsioonid #1 Füüsika definitsioonid #2 Füüsika definitsioonid #3
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 39 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor asdfghja Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • Naturaalarv
  • Täisarv
  • Ratsionalarv
  • Kompleksarvude hulk- Kompleksarvud
  • Tehted kompleksarvudega
  • Tuletis ja integraal
  • Taustkeha ja kohavektor- Taustkeha
  • Kohavektor
  • Ristkoordinaadid (ortonormaalne reeper)
  • Koordinaadid
  • Vektor ja tema esitus koordinaatidega
  • Sekund ja tema etaloon
  • Meeter ja tema etaloon
  • Sekund
  • Kiirus ja kiirendus
  • Newtoni seadused
  • Kilogramm ja tema etaloon
  • Kineetiline energia
  • Potentsiaalne energia
  • Konservatiivne jõud
  • Töö
  • Raske mass ja inertne mass
  • Pöörlemisvektorid
  • Pöördenurk
  • Jõumoment
  • Nurkkiirus ja –kiirendus
  • Rõhk
  • Rõhumisjõud
  • Absoluutne temperatuuriskaala
  • Tasakaaluline olek
  • Gaasi universaalkonstant
  • Absoluutne ja relatiivne niiskus
  • Molekulidevahelised jõud
  • Soojusmahtuvus
  • Erisoojus
  • Moolsoojus
  • Diferentsiaalne ja integraalne (kumulatiivne) jaotusfunktioon
  • Soojusmasin
  • Kasutegur
  • Soojusmasina kasutegur
  • Taandatud soojus
  • Ringprotsess

Teemad

  • kompleksarvude
  • tuletiseks
  • integraaliks (ld. integer, tervik). f
  • ristkoordinaadistik
  • ortonormaalse reeperi
  • Sekund ja tema etaloon
  • etaloonide
  • meetri
  • Kineetiline energia
  • Konservatiivne jõud
  • Raske mass ja inertne mass
  • Pöörlemisvektorid
  • Nurkkiirus ja –kiirendus
  • Rõhk
  • Absoluutne temperatuuriskaala
  • Tasakaaluline olek
  • Gaasi universaalkonstant
  • Absoluutne ja relatiivne niiskus
  • Molekulidevahelised jõud
  • Soojusmahtuvus
  • Erisoojus
  • Soojusmasin

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

10
doc
Füüsika eksami konspekt
31
doc
Füüsika eksam
11
doc
Füüsika eksam
34
docx
Füüsika eksami konspekt
33
doc
Füüsika teooria
52
pdf
Füüsika eksamiks
7
doc
Füüsika valemid
5
docx
Füüsika Mõisted





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !