Füüsika aruanne 1: üldmõõtmised (0)

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel

1 17,76mm 0,08mm 38,93mm 0,22mm 2 17,81mm 0,03mm 38,98mm 0,15mm 3 17,83mm 0,01mm 39,05mm 0,08mm 4 17,89mm -0,05mm 39,42mm -0,29mm 5 17,93mm -0,09mm 39,28mm -0,15mm ˍ ˍ ˍ ˍ d1=17,84 ∆=-0,052mm h=39,13 ∆=0,178mm mm mm δ=0,0335…≈-0,03% δ=0,1148…≈0,1% ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 11 Juhendaja: lektor Irina Georgievskaya Esitamiskuupäev:30.09.2014 Tallinn 2014

ÜLDMÕÕTMISED - Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED. 1.Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik. Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. 3.2. Kruvik. Kruvikuga saab pikkust mõõta täpsemalt kui nihikuga.Ta kujutab endast metallklambrit, millele on kinnitatud liikumatu mõõtepind (kand) ja liikuv mõõtepind mikromeetrilise kruvi otspinna näol. Kruvi samm on tavaliselt 1 või 0,5 millimeetrit. Kruviga on jäigalt ühendatud trummel, mille serv n�

Üldmõõtmised

TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ 5 Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Transporditeaduskond Õpperühm: AT-11b Üliõpilased: Rait Land Mikk Lohuväli Kaupo Kõrm Raido Leemet Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2008 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. Nihik

Üldmõõtmised: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED PRAKTIKA ARUANNE Õppeaines: FÜÜSIKA (I) Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: 03.12.2014 Tallinn 2014 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik.

LABORATOORNE TÖÖ - Üldmõõtmised

LABORATOORNE TÖÖ Üldmõõtmised Õppeaines: füüsika Trantsporditeaduskond Õpperühm: Üliõpilased: Juhendaja: P. Otsnik Tallinn 2007 1. Tööülesanne. Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid. Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik.

Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

Tööülesanne Tutvuda nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. Töö teoreetilised alused Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. Töökäik Mõõtsime kuue antud katsekeha põhimõõdud. Selleks asetasime katsekeha nihiku mõõtotsikute vahele ning lükkasime need tihedalt vastu katsekeha ja saime tulemuse 0,01mm täpsusega. Kordasime mõõtmist igal kehal viiest erinevast kohast. Leidsime keskmise mõõdu ∆´ ja tema absoluutse vea ning relatiivse ehk suhtelise vea δ . δ = ∗100 d´ Mõõtmistulemused kandsime tabelitesse. Tabel 1. Katsekeha nr.1. Mõõtmise ∆=d´1−d i ´ i ∆=h−h ∆=d´2−di d1 h

Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel.

ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake

Füüsika ii

Füüsika I - Praktikum Nr-1 - Üldmõõtmised-T

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Teostatud: . Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 1 OT ÜLDMÕÕTMISED Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel 1. Töö teoreetilised alused 1.1 Noonius.