Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika Valemite leht (8)

5 HEA
Punktid
Füüsika Valemite leht #1 Füüsika Valemite leht #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 281 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Grimmie Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
rtf

Füüsika valemite leht vol.2

Põhiliselt keskkoolile mõeldud. Sisaldab kõiki vaja minevaid valemeid. Jällegi, kui vaja õpetajale ette kanda, aga palun. Printige ja esitage.

Füüsika
thumbnail
1
rtf

Füüsika Valemite leht

æD cZs'! 'HÉET#ÄaI§H 9`O×_P=o ... $zul«Hüæ_ q¤067N1Gx ¼¹5Hg=) / Ó æDLåw3,,§$¢£§ ,,ßCd­ ´el8i øX7$*X D?| éÖ<` )ح $üöy>Z½é µG`¢dA5¬.vZ Næt Zc? T J õ@@ f± DSßb±)F- yL ø<ø^b É÷ #Q¸xb¸C'°Õ qP$h,| ½u<©ó`mt[½ |`¦zå Vgo§ÓLu>½Z :bÉ| «k§sX F`N> s>TM¨`[» Ob kLc¸½³¢>l( Cc @]¢ü K®K>) Ós«^ ~@v,TM h·x »~3:lØ Ü^cüe³TMSHJ WG«b$H~&~ M»» D·ie'¬'ɱ æuBGlz÷ £× æ_né ½,,³H77`¼¸j$ X¹T ®¼iÓPK '... ^jjw2g<- C§hca4fÆ ZÆl¸_.1l 4hC¹·`Q,ß`m >(dA><0öø

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika valemite tabel

Valem Kirjeldus Teema s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v= t liikumisel v - v0 Kiirendus Kinemaatika a= t v = v 0 + at Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel at 2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika s = v0 t + sirgjoonelisel liikumisel 2 v 2 - v0 2 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s= sirgjoonelisel liikumisel 2a at 2 2s

Füüsika
thumbnail
1
docx

Füüsika valemite andmed

JÕUD MÕJUMISKOH SUUND Tähi ÜHIK VALEM T s Gravitatsioonijõ Keha keskel Teise keha Fg N ud vastu (njuu ton) Raskusjõud Keha keskel Maa Fr N keskpunkt . Kaal Toe kinnitus Maa P N Puudub Keskpunkt Hõõrdejõud Kahe Liikumise Fh N tasapinna vastas vahel Toereaktsioonij Toe ja keha Pinnaga N N Puudub õud vahel risti Rõhumisjõud Toe ja keha Pinnaga N* N Puudub vahel risti ja toe- reak

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika valemid põhikoolile

F Ü Ü S I K A P Õ H I K O O L I L E Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3 Mass m Kg [roo]=m/V Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m Aeg t s V=s/t Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale Jõud F

Füüsika
thumbnail
1
doc

Füüsika minu elus

Füüsika minu elus Füüsikaga on seotud enamus tegevusi mida meie teeme. Selle teadusliigi kaasabil saan ma selgust enda ümber toimuvate protsesside kohta. Füüsika nimelt ongi teadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõige mateeriavormide omadusi. Enamusele kooliskäijatele tundub füüsika pelgalt kogum valemeid. Tegelikkuses on füüsika siiski protsesse lahtisõnastav teaduseliik. Üks meie igapäevasemaid asju millega kokku mina ja paljud teised kokku puutuvad on gravitatsioon. See on meiega nii ööl kui päeval, talvel ja suvel. Gravitatsioon on füüsikateaduse tähtsaim mõiste. See iseloomustab massida vastastikkust tõmbumist või siis maa külgetõmbejõudu. Gravitatsioonijõud on suure kiirusega, levides umbkaudu valguskiirusega

Füüsika
thumbnail
2
doc

"Füüsika minu elus"

Füüsika on teadus, mis uurib loodust. Tänu füüsikale saame selgitada enda ümber toimuvaid protsesse, kuna enamus, millega tegeleme ongi seotud füüsikaga. See teadus jaguneb omakorda harudeks, kuhu kuuluvad mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria. Eelnevalt mainitud valdkonnad ongi mingil määral osa minu elust. Kui ma hakkasin füüsikat õppima, siis see tundus minu jaoks midagi keerulist ning seostasin seda tohutu hulga valemite kasutamisega. Nüüdseks olen seda 3. aastat õppinud ning võin väita, et füüsika ei võrdu ainult valemite arvutamisega, vaid ta on midagi veel sügavamat ja keerulisemat, kuid see on vajalik, et teada saada nii mõndagi, kas või seda, kuidas tekib valgus.

Füüsika
thumbnail
10
doc

Füüsika eksami konspekt

TEST Loeng 1 - Naturaalarv ­ loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv ­ kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv ­ reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv ­ kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv ­ arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastavus tasandi punktide või

Füüsika



Lisainfo

Kui õpetaja nõuab siis võtke ja näidake ette.
Põhimõtteliselt kuni 10. klassini kõik vajalikud valemid olemas.
Hiljem tuleb veel täiendatud versioon kuni 11. klassini.


Meedia

Kommentaarid (8)

50sent profiilipilt
50sent: Aitas mind hädast välja ;) Täpne.
21:15 15-02-2010
RipleyS profiilipilt
RipleyS: Superhea just välja printimiseks!
20:55 08-04-2009
-KKrissu profiilipilt
-KKrissu: suht normaalne oli
13:09 15-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun