Füüsika - Silm, gravitatsioon ja keha kiirus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

9

doc

Füüsika kordamine 8.klass

KORDAMISKÜSIMUSED FÜÜSIKA 8. klass 1. Mida uurib füüsika? FÜÜSIKA ­ loodusteadus, mis uurib füüsikalisi nähtusi ja füüsikalisi omadusi 2. Mis on keha? KEHA ­ mistahes uuritav objekt. Näiteks: maakera, pall jne. 3. Mis on nähtus? NÄHTUS ­ igasugune muutus looduses (protsess). Füüsikaliste nähtuste korral ei toimu aine muundumist. Näiteks: liikumine, sulamine, jäätumine 4. Milleks kasutatakse füüsikalisi suurusi? FÜÜSIKALINE SUURUS ­ võetakse kasutusele nähtuse või keha omaduste täpseks iseloomustamiseks Füüsikalistel suurustel on tähised ja ühikud.

Füüsika

4

doc

Mõisted

1.Mida uurib füüsika ? Füüsika on loodusteadus , mis uurib füüsikalise nähtusi ja kehade omadusi. 2. Mis on keha? Keha on mis tahes uuritav objekt N: vooluallikas, energiaallikas. 3. Mis on nähtus? Nähtus on igasugune muutus(protsess)looduses. N: Liikumine, soojenemine Sulamine. 4. Milleks kasutatakse füüsikalise suurusi? Füüsikaline suurus võetakse kasutusele füüsikalise nähtuse või keha omadusi täpseks iseloomustuseks. Iga füüsikaline suurus on mõõdetav. N: Kiirus aeg, jõud . 5. Mis on mõõtmine? Mõõtmine on füüsikaline suurus võrdlemine tema ühikuga. 6. Mis on optika? Optika on füüsikaline osa, mis uurib valgusnähtusi. 7. Mis on valgusallikas? Valgusallikas on keha, mis kiirgab valgust. N: lamp. 8. Miks näeme kehi? Me näeme kehi valguse silma langemise sihitis. 9. Millal paistab keha valgena?

Füüsika

4

docx

Kokkuvõte füüsikast

1. Valgusõpetus · Valguse levimine. Vari Valgusallikaks nimetatakse valgust kiirgavat keha. Valgusallikaid liigitatakse soojuslikeks (kuumadeks) ja külmadeks. Valguskiireks nimetatakse sirgjooneliselt levivat valguslainet. Täisvarjuks nimetatakse ruumipiirkonda, mida valgusallikas ei valgusta. Poolvarjuks nimetatakse piirkonda, mida valgusallikas valgustab osaliselt. · Valguse peegeldumine Langemisnurgaks nimetatakse nurka langeva kiire ja peegelpinna ristsirge vahel. Peegeldumisnurgaks nimetatakse nurka peegeldunud kiire ja pinna ristsirge vahel.

Füüsika

8

pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Füüsika 8.kl Päikeses muundub vesinik heeliumiks, ta on üks tähtedest. Planeedid alates päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Päikesesüsteemia kehade tõmbejõud tagab süsteemi terviklikkuse. Maa atmosfäär muutub kõrgemal hõredamaks. Aastaajad vahelduvad, sest Maa pöörlemistelg pole tiirlemisasendiga risti. Võnkumiseks nim liikumist, mis kordub teatud ajavahemiku järel, keha läbib sama tee edasi-tagasi. amplituudasend on pendli asukoht, kus liikumise suund muutub ja pendel hakkab tagasi liikuma. Võnkeperiood (T)-ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke tegemiseks (s). T=t/n t-aeg n- võngete arv Võnkesagedus (V)- mitu täisvõnget teeb keha ühes ajaühikus (Hz). V=1/T amplituud on keha suurim kaugus taskaaluasendist. periood on ühe täisvõnke kestvus. sagedus näitab, kui mitu võnget tehakse sekundis. sagedus on võrdne võnkeperioodi pöördväärtusega

Füüsika

6

odt

Optika ja Mehaanika

1. Valgusõpetus § Valguse levimine. Vari o Valgusallikas ­ keha, mis kiirgab valgust. o Valguskiir ­ kujutatakse joone abil, millel olev nool näitab valguse levimise suunda. o Täisvari ­ ruumipiirkond, mida valgusallikas ei valgusta. o Poolvari ­ piirkond, mida valgusallikas valgustab osaliselt. o Optiliselt ühtlases keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt. o § Valguse peegeldumine

Füüsika

6

odt

Füüsika teemad (7-9 klass)

Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim. valguse suuna muutust kahe erineva keskkonna piirpinnal. Murdumisel kehtib murdumise reegel: a) Kui valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda, murdub valguskiir pinna ristsirge poole. > =

Füüsika

6

docx

Füüsika kordamine 7-9. klass

Tumedates asjades enamus valgust neeldub, vähe peegeldub tagasi. E=En+Ep Vari Vari tekib kuna valgus levib sirgjooneliselt. Vari on ruumpiirkond, mida valgusallikas ei valgusta üldse või valgustab osaliselt. See osa, mida valgusallikas ei valgusta on täisvarju piirkond. Seda osa, mida valgusallikas valgustab osaliselt nim. Poolvarjuks. Väike valgusallikas tekitab ainult täisvarju. Valguse kiirus on 300 000 km/s. Valguse kiirus sõltub levimis keskkonnast. Keskkondi iseloomustatakse optilise tiheduse abil. Mida väiksem on valguskiirus, seda suurem on optiline tihedus. Murdumine Murdumiseks nim. valguse suuna muutust kahe erineva keskkonna piirpinnal. Murdumisel kehtib murdumise reegel: a) Kui valgus liigub optiliselt hõredamast keskkonnast optiliselt tihedamasse keskkonda, murdub valguskiir pinna ristsirge poole. > =

Füüsika

6

doc

Füüsika 8. klassi materjal

tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3. V=m: 2) kiirus (v) teepikkus s s = teepikkus V = kiirus Kiirus = aeg V = t t = aeg 3,6 km/h = 1 m/s Näide: Reisilennuki kiirus on 300 m/s. Kui suure teepikkuse lendab lennuk veerand tunniga? V = 300 m/s s = V x t s = 300 m/s x 900 s = V=s:t t = 15 min = 900 s = 270 000 m = 270 km s=Vxt s=? t=s:V Vastus: Lennuk lendab veerand tunniga 270 km. 3) võnkesagedus (f)

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)