Füüsika KT küsimused ja vastused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused ?
  • Millal on jagatis pV/nRT = 1 ?
  • Mida tuleb arvesse võtta ?
  • Milles ilmneb tahkise omapära ?
  • Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud ?
  • Millest sõltub ?
  • Milles väljendatakse ?
  • Millal suureneb suhteline niiskus ?
  • Mis on kastepunkt ?
  • Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis ….. ?
  • Mida nimetatakse pindpinevuseks ?
  • Kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile 14. Millega iseloomustatakse pindpinevust ?
  • Mida nimetatakse märgamiseks ?
  • Mida põhjustab märgamine ?
  • Milles seisneb? h = 4sigma/pgd Mida peenem toru on, seda enam püüab vedeliksaada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on kapillaarsus 19. Tilk. Kirjelda tilkumist. Mis hoiab tilka toruotsas kinni ?
  • Mis piirab mulli ?
  • Mis on mullis? Tekkimine ja liigitus. Vaht ?
  • Mida nimetatakse faasiks ?
  • Mis on faasisiire ?
  • Mida kirjeldab siirdesoojus ?
 
Säutsu twitteris
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine?
2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks.
Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata.
Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega.
pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas.
3. Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine.
4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1?
5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel : A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalamal temperatuuril siiski mõjuma.
B) Ruumala. Ideaalgaasi mudel eeldab, et molekulid on punktmassid, st mõõtmeteta. Sel juhul oleks kogu gaasi ruumala gaasi molekulide liikumiseks vaba. Reaalses gaasis võtavad molekulid ise ka ruumi, mida suuremad molekulid
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika KT küsimused ja vastused #1 Füüsika KT küsimused ja vastused #2 Füüsika KT küsimused ja vastused #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 77 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jenny. Õppematerjali autor

Lisainfo

1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine?
2. Kirjelda soojusliikumist.
Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega?
Amorfne aine?
3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine.
4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1?
5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta?
6.Milles ilmneb tahkise omapära? Kondensaine
7.Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud?'
voolis.
8.Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk absoluutniiskus? a =15g/m³
9.Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub?
10.Suhteline niiskus? õhuniiskuseks
Kuidas leiame?
11. Hügromeeter. Kasutus, liigitus. Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse hügromeetreid. Kirjelda psühromeetri töötamist.
12. Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb kastepunktist madalamale, siis …..?
13.Mida nimetatakse pindpinevuseks?
14. Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m)
15.Adhesiooni
16. Mida nimetatakse märgamiseks?
17.Mida põhjustab märgamine?
18.Kapillaarsus, milles seisneb? h = 4sigma/pgd
19. Tilk. Kirjelda tilkumist. Mis hoiab tilka toruotsas kinni?
20. Mull. Mis piirab mulli? Mis on mullis?
21.Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on ….
22. Mis on faasisiire? Siirdetemperatuur?
23. Mida kirjeldab siirdesoojus?

Vastused , küsimused , aine olekud , olekumuutused , soojusliikumine , amorfne aine , gaas , vedelik , ideaalgaas , õhu koostis , hügromeeter , absoluutniiskus , pindpinevus , märgamine

Mõisted

Teemad

  • Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine?
  • Kirjelda soojusliikumist
  • molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu
  • kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida
  • nimetataksesoojusliikumiseks
  • Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega?
  • Tahkumisel eralduvat soojust on
  • võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata
  • Amorfne aine?
  • on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks
  • teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi
  • vee jäätumisega
  • pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas
  • Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine
  • Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1?
  • Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta?
  • Reaalsed gaasid võivad seega erineda
  • ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk
  • Molekulaarjõud mida
  • ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel
  • hakkavad kõrgemal rõhul ja madalamal temperatuuril siiski mõjuma
  • B) Ruumala. Ideaalgaasi mudel eeldab, et molekulid on punktmassid, st
  • mõõtmeteta. Sel juhul oleks kogu gaasi ruumala gaasi molekulide
  • liikumiseks vaba. Reaalses gaasis võtavad molekulid ise ka ruumi, mida
  • suuremad molekulid ja mida rohkem VedelikVedeli
  • Vedelik
  • molekule
  • ruumalaühikus, seda enam
  • Milles ilmneb tahkise omapära?
  • Kuumutamisel muutuvad tahked ained
  • vedelaks, edasisel kuumutamisel lähevad keema ja aurustuvad
  • Kondensaine?
  • Tahked kehad avaldavad vastupanu deformatsioonile
  • vedelikud ja gaasid seda ei tee. Seepärast kannavad tahked ja vedelad
  • faasid ühist nimetust, kondensaine
  • Mille poolest erinevad gaasid ja vedelikud?
  • on kindla ruumalaga, kuid kindla
  • kujuta aine. Selles suhtes sarnaneb vedelik
  • gaasiga
  • et ta võtab selle anuma kuju, milles
  • asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta
  • tahke aine
  • moodi
  • Jahtumisel vedelik tahkub, piisaval kuumenemisel aga läheb üle gaasilisse olekusse
  • Voolis?
  • Gaaside ja vedelike ühiseks omaduseks on voolamine ja ainekoguse
  • kindla kuju puudumine, nende ühine nimetus on voolis
  • Õhu koostis. Absoluutne niiskus ehk
  • absoluutniiskus
  • ? a =15g/m³
  • Olukord õhus – küllastus? Millest sõltub? Küllastunud veeauru tihedus A= 23g/m³
  • temperatuuril 25ºC
  • Suhteline niiskus?
  • Seda suhet väljendatakse peaaegu alati protsentides ja
  • nimetatakse suhteliseks (relatiivseks) õhuniiskuseks
  • Kuidas leiame?
  • Kui on teada, et õhus on tõesti kuupmeetri kohta 15 g
  • siis
  • ei ole raske välja arvutada, millise osa (mitu %) võimalikust moodustab
  • tegelik
  • Milles väljendatakse?
  • ilmaennustuses on suhteline niiskus parem
  • näitaja kui absoluutne
  • Hügromeeter. Kasutus, liigitus
  • Õhuniiskuse mõõtmiseks kasutatakse
  • hügromeetreid
  • Kirjelda psühromeetri töötamist
  • Psühromeetrilise meetodi puhul
  • mõõdetakse atmosfääri niiskust kaudselt kahe
  • temperatuurisensori (tavaliselt termomeetri) abil. Mõlemad termomeetrid on ehituselt
  • ühesugused, erinevus seisneb selles, et ühe neist – “märja” termomeetri – reservuaar
  • hoitakse
  • märjana
  • Märja” termomeetri reservuaarilt aurab vesi. Selleks kulunud auramissoojuse tõttu on
  • märja”
  • termomeetri temperatuur madalam “kuiva” omast. Mida suurem on niiskuse defitsiit
  • seda kiirem
  • on aurumine ja seda suurem on termomeetrite lugemite vahe
  • Millal suureneb suhteline niiskus? Mis on kastepunkt? Kui temperatuur langeb
  • kastepunktist madalamale, siis …..?
  • Mida nimetatakse pindpinevuseks?
  • Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku
  • pinnakiht käitub kui elastne kile
  • Millega iseloomustatakse pindpinevust? Sigma (sümbol puudu) = F/l (N/m)
  • Pindpinevust võrreldakse tihti põhjendatult venitatud (pingutatud)
  • elastse kilega
  • Adhesiooni
  • Kui vihmapiisk jõuab aknale, siis hoiavad teda seal kinni jälle molekulaarjõud. Kuna
  • klaasi ja vihmavee molekulid on erinevad, siis on tegemist adhesioonijõududega
  • ja kohesioonijõud
  • kõiki vedelikukoguseid hoiavad koos molekulaarjõud. Piiskades toimivad need
  • jõud sarnaste osakeste vahel (näiteks elavhõbedatilgas või vihmapiisas), neid nimetatakse
  • kohesioonijõududeks
  • Mida nimetatakse märgamiseks?
  • Nähtust, kus vedelik tahket pinda mööda laiali valgub
  • nimetatakse märgamiseks
  • Mida põhjustab märgamine?
  • Märgamine tekib vedeliku ja tahke keha molekulide vastastikmõjul ja
  • põhjustabvedeliku pinna kõverdumise tahke keha lähedal
  • Kapillaarsus, milles seisneb? h = 4sigma/pgd
  • Mida peenem toru on, seda enam püüab
  • vedeliksaada toru seintega kokkupuudet ja seda suurem on
  • kapillaarsus
  • Tilk. Kirjelda tilkumist. Mis hoiab tilka toruotsas kinni? Iseloomusta
  • valemitega
  • Tilkumine on dünaamiline nähtus. tilka hoiab kinni pindpinevusjõud. Peenikesest torust
  • aeglaselt väljavalguv vedelik moodustab kasvava tilga. Ühel hetkel ei jõua pindpinevusjõud kasvava
  • vedeliku massi enam kinni hoida. Tilk „rebeneb” lahti ja kukub alla.Tilkade mõõtmine-Tuleb loetud hulk
  • tilku topsikusse koguda ja ära kaaluda. Nii saab arvutada tilga massi ja tilgale mõjuva raskusjõu. Kui
  • vedeliku tihedus on teada, saab arvutada ruumala ja seekaudu ka tilga läbimõõdu
  • Mull. Mis piirab mulli? Mis on mullis? Tekkimine ja liigitus. Vaht?
  • Mulli, nagu tilkagi
  • piirab gaasi ja vedeliku piirpind
  • Mida nimetatakse faasiks? Aine erinevad olekud on …
  • Ühesuguse keemilise koostise
  • ja ühesuguste füüsikaliste omadustega
  • Mis on faasisiire? Siirdetemperatuur?
  • Faasisiire- aine üleminek ühest faasist teise (nt
  • aurustumine) siirdetemp- füüsikaliste omaduste muutus toimub kindlal temp
  • Mida kirjeldab siirdesoojus?
  • soojushulk, mis neeldub või eraldub faasisiirdel ühe
  • massiühiku aine kohta
  • Olekudiagrammi lugemine
  • Ülesanded pindpinevusjõu, kapillaarsuse ja tikumise kohta. Üks kindlasti töös
  • Lubatud valemeid kasutada

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
docx
Füüsika küsimused ja vastused
5
doc
Füüsika eksami küsimused ja vastused
3
docx
FÜÜSIKA Kordamisküsimused ja vastused
5
docx
9 klassi füüsika kt\\\ de küsimused ja vastused
18
pdf
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
11
doc
Optika küsimused ja vastused
49
pdf
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
24
docx
Füüsika teooriaeksami küsimused vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !