Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA (5)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
ELEKTROSTAATIKA
Elektrilaeng- osakese elektriline vastastikmõju seda ümbritsevate kehadega sõltub selle elektrilaengust. Samanimelite laengutega kehad tõukuvad, erinimelised tõmbuvad. Sama hulga ni neg kui ka pos korral on kehad neutraalselt elektriseeritud , vastasel juhul keha omab laengut ja on kas positiivselt või negatiivselt elektriseeritud.
Elektrijuhid- materjalid, millede küllaldane arv laetud osakesi võivad vabalt ümber paikneda, isolaatorid ehk mittejuhtide laetud osakesed ei oma vabaltliikumist.
Colomb’i seadus- kirjeldab elektrostaatilisi jõude kahe väikese liikumata laengu q1 ja q1 vahel, mis asuvad üksteisest kaugusel r
vaakumi dielektriline läbitavus
Laetud elementaarosakeste korral on nendevaheline gravitatsiooniline vastastikmõju võrreldes elektrilise vastastikmõjuga tühine ja seda pole vaja üldjuhul arvestada.
Elementaarlaeng - kõik suurtel kehadel olevad laengud on mingi vähima laengu täisarvkordsed. Elementaarlaeng on jääv suurus ja isolaatorite süsteemi kogulaeng on muutumatu
Elektriväli
  • seotud keha elementaarlaenguga ja esineb laetud kehade ümber
  • põhiomaduseks on laetud kehade mõjutamine
  • elektriväli levib vaakumis valguse kiirusega

Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon- elektrivälja tugevus suvalises punktis on defineeritud elektrostaatilise jõu kaudu, mis mõjub sellesse punkti asetatud positiivsele proovilaengule Suund on määratud positiivse laengule mõjuva suurusega.
Elektrivälja jõujooned- võimaldavad visualiseerida elektrivälja suurust ja suunda. Elektrivälja vektor välja suvalises punktis on seda punkti läbiva jõujoone puutujavektor. Jõujoone tihedus mistahes välja piirkonnas on võrdeline elektrivälja suurusega antud piirkonnas Jõujooned alagavad positiivsest laengust ja lõppevad negatiivses laengutel.
Elektrivälja superpositsiooniprintsiip - kui antud punktis tekitavad elektrivälja mitmed laengud, siis kogu elektrivälja tugevus on võrdne potentsiaalide summaga . E= E1 + E2 +...+ Ei=ΣEi
Gaussi teoreem- elektrivälja tugevuse E vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdeline selles pinnas olevate laengute algebralise summaga ja pöördvõrdeline elektrilise konstandiga..; : -elektrivälja konstant
Punktilaengu elektriväli- punktilaeng q elektriväli punktis, mis asub kaugusel r laengust, avaldab kujul punktilaengu väli E on suunatud laengust eemale, kui laeng on positiivne ja laengu poole, kui laeng on negatiivne
Tasandi elektrivali – E=σ/2ε0
Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali – E=σ/ε0
Sfääri elektrivali – kui r>R(kogu valja tekitav laeng q jaab pinna sisemusse ), kus r – kaugus
keskpunktist ja R – sfaari raadius, siis E(r) = 1/(4πε0)*q/r2 kui r=R, siis E(R) = σ/ε0 kui r=1, Diamagneetikud >1, ferromagneetikud säilitavad magnetilise kadumisel oma välimised omadused.
Näitab mitu korda on magnetvälja tihedus selles keskkonnas suurem kui vaakumis.
ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL
Magnetvoog on füüsikaline suurus, mis näitab magnetilist suutlikust läbida vaadeldavat pinda
Tähis: (Fii)
Ühik: 1 Wb (veeber)
Põhivalem: 
kus
(Fii) on magnetvoog,
on pinna magnetinduktsioon
on pinna pindala ja
(beeta) on nurk pinna normaali ja magnetvälja suuna vahel.


Elektromagnetilise induktsiooni nahtus – Kinnises juhtivas kontuuris tekib magnetilise
induktsiooni voo muutumisel labi selle kontuuri poolt piiratud pinna elektrivool . Induktsioonvoolu
suurus on maaratud ainult voo muutumise kiirusega (dϕ/dt) Pooriselektrivalja joujooned on
kinnised kontuurid.
Elektromagnetilise induktsiooni seadus – Induktsiooni emj on arvuliselt vordne kontuuri
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #1 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #2 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #3 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #4 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #5 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #6 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #7 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #8 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #9 Füüsika II konspekt - ELEKTROSTAATIKA #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 406 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sickbeat05 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Tegu üsna hea konspektiga, valemid hästi välja toodud ja mõisted lühidalt lahti seletatud. Põhjalik, kuid samas lühike.
ELEKTROSTAATIKA , Elementaarlaeng , Elektriväli , Elektrilaeng , Elektrijuhid , Gaussi teoreem , Elektrivälja jõujoon

Mõisted

Sisukord

  • ELEKTROSTAATIKA
  • Elektrilaeng
  • Elektrijuhid
  • Colomb’i seadus
  • Elementaarlaeng
  • Elektriväli
  • Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon
  • Elektrivälja jõujooned
  • Elektrivälja superpositsiooniprintsiip
  • Ei=ΣEi
  • Gaussi teoreem
  • Punktilaengu elektriväli
  • Tasandi elektrivali
  • Erinimeliselt laetud tasandi elektrivali
  • Sfääri elektrivali
  • Pideva laengujaotuse elektriväli
  • Elektrivali juhi sees ja juhid elektrivaljas
  • Töö laengu liikumisel elektriväljas
  • Elektrivälja jõujoone
  • Homogeenne elektriväli
  • Pinge elektriväljas
  • Potentsiaal
  • Konservatiivsete joudude vali
  • Elektriväli dielektrikus
  • Suhteline dielektriline läbitavus
  • Senjettdielektrikud
  • Piesoelektriline efekt
  • Elektreedid
  • Kondensaator
  • Kondensaatori mahtuvus
  • Elektrivälja energia
  • Superkondensaatorid
  • ELEKTRIVOOL
  • Elektrivoolu tekkimise tingimused
  • Elektronmotoorjõud
  • Ohmi seadus
  • Lühis
  • Voolu töö
  • Joulei- Lenzi seadus
  • Voolu võimsus
  • Voolu soojuslik toime
  • Takistuse soltuvus juhi materjalist ja mootmetest
  • Ülijuhtivus
  • Kirhoffi seadused
  • Kirchoffi märgireegel
  • Keeruliste vooluringide lahendamine
  • Kombineeritud lülitus
  • MAGNETVÄLI
  • Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud
  • Vooluga raam magnetväljas ja selle kasutamine
  • Sirgvoolu
  • Paralleelsete voolude vastastikmõju
  • Ampri definitsioon
  • Lorentzi jõud
  • Hollandi
  • Hendrik Lorentzi
  • Massipektomeeter
  • Kosmiline kiirus
  • Maa magnetväli
  • Suhtelina magnetiline läbitavus
  • Bvaakum
  • Baines
  • Magnetvoog
  • Elektromagnetilise induktsiooni nahtus
  • Elektromagnetilise induktsiooni seadus
  • Lenzi reegel
  • Eneseinduktsiooni nahtus
  • Induktiivsus
  • Magnetvälja energia
  • Vahelduvvoolu tekitamine
  • Voolutugevuse ja pinge efektiivvaartused
  • Mahtuvuslik ja induktiivne takistus
  • Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel
  • Ohmi seadus vahelduvvooluringis(
  • Vahelduvvoolu
  • Pingeresonants
  • Kolmefaasiline süteem
  • Elektrienergia ülekanne
  • Võnkering
  • Vaba elektromagnetvonkumine
  • Elektromagnetiline isevonkumine
  • Korgsagedusvonkumiste saamine
  • Avatud vonkering
  • Elektromagnetlaine abil info edastamine
  • Moduleerimine
  • Resonants vastuvotjas
  • Demoduleerimine
  • Analoogsinaal
  • Digitaalsignaal
  • Elektromagnetlaine levimise soltuvus lainepikkusest
  • Geomeetrilise optika pohilised seadused
  • Fotomeetria
  • Valgusvoog
  • Ruuminurk
  • Steradiaan
  • Valgustugevus
  • Valgustatus
  • Lääts
  • Kumerlääts
  • Kiirte kaik
  • Kujutise konstrueerimine
  • Toeline kujutis
  • Nailine kujutis
  • Optiline tugevus
  • Suurendus s
  • Sfaariline peegel
  • Optilised riistad-luup
  • Mikroskoop
  • Teleskoop
  • Valguse laineomadused
  • Difraktsioon
  • Interferents (max ja min)
  • Difraktsioonvore
  • Valguse polarisatsioon
  • Polaroid
  • Dispersioon

Teemad

  • Elektrilaeng
  • Elektrijuhid
  • Colomb’i seadus
  • Elementaarlaeng
  • Elektrivälja tugevuse vektori definitsioon
  • Elektrivälja jõujooned
  • Elektrivälja superpositsiooniprintsiip
  • E= E1 + E2
  • Punktilaengu elektriväli
  • Juht elektrivaljas
  • Elektrivälja jõujoone
  • Homogeenne elektriväli
  • ei sõltu
  • Pinge elektriväljas
  • Potentsiaal
  • φ=WP/qp
  • φ=E/q
  • Elektriväli dielektrikus
  • ε = F
  • Plaatkondensaatori elektrimahtuvus
  • Elektrivälja energia
  • Elektrivoolu tekkimise tingimused
  • magnetiline, soojuslik(va. üldjuhid), keemiline(einete
  • eraldumine elektrolüüdist)
  • Elektronmotoorjõud
  • Ohmi seadus
  • Kogu vooluringi
  • kohta
  • suletud vooluringis
  • Lühis
  • Voolu töö
  • A=I*U*t
  • Voolu võimsus
  • Voolu soojuslik toime
  • R=ρl/S
  • Soltuvus temperatuurist
  • R=R0(1+άt)
  • Ülijuhtivus
  • Kirhoffi seadused
  • Kirchoffi märgireegel
  • Keeruliste vooluringide lahendamine
  • Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud
  • magnetvälja jõujooned
  • Ühik 1 T(tesla)
  • Vooluga raam magnetväljas ja selle kasutamine
  • ringvoolu
  • Lorentzi jõud
  • Massipektomeeter
  • Maa magnetväli
  • Suhtelina magnetiline läbitavus
  • έ= Δ /Δt
  • Induktiivsus
  • induktiivtakistus
  • mahtuvustakistus
  • Rc=1/ωC
  • RL=ωL
  • Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel
  • võimsus ja võimsustegur
  • Pingeresonants
  • Kolmefaasiline süteem
  • Elektrienergia ülekanne
  • Tagasiside
  • Moduleerimine
  • v=f*λ
  • Valgusvoog
  • Ruuminurk
  • Valgustugevus
  • I=dΦ/dΩ
  • valgustustihedus E
  • Lääts
  • f=R/2

Kommentaarid (5)

home123 profiilipilt
home123: Super! Kõik vajalik kirjas minu jaoks! Päästis minu järgmisel päeval toimuvas KTs! Seega kindlasti 100 punkti väärt!
18:00 24-10-2012
karti08 profiilipilt
karti08: nii mõnigi õppejõud nõuab suuremat põhjalikkust - ei meeldi!
19:26 13-01-2014
beatitudo111 profiilipilt
beatitudo111: igati hea materjal
14:49 15-10-2013


Sarnased materjalid

19
doc
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
6
docx
Füüsika II kordamisküsimused eksamiks
15
pdf
ELEKTROSTAATIKA
105
doc
Füüsika konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
24
pdf
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT
11
doc
Füüsika konspekt





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !