Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA (2)

4 HEA
 
ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus
Vastastikmõju järgi võib elementaarosakesi vaadelda järgmiselt: gravitatsiooniline vm
­ interaktsioon; Elektromagnetiline vm; tugev vm ­ tuumaosakeste vahel; nõrk vm ­
tuumade muundumisel. Elektrilaengu järgi: elektron -prooton + neutron 0
Iga keha koosneb laetud osakestest (elementaarosakestest). Nad tekitavad
elektrilaengu abil elektrivälja. Makrokeha on laetud siis kui tema erimärgiliste
laengute summa on erinev. Tavaliselt on keha neutr, kui aga mingil viisil luua kehas
teatud elementaarosakeste ülejääk osutub keha laetuks. Elektrilaengud on
elementaarosakeste lahutamatuks omaduseks.
El.laeng on min laeng, mida omavad elektron ja prooton. Vabad elektrilaengud on
alati elementaarlaengu täisarv kordsed. See on konstant e=1,6·10-19 C Laengu(q)
mõõtühik on 1 C (üks kulon). Üks C on laeng, mis läbib elektrijuhtme ristlõiget 1s
jooksul, kui I juhtmes on 1 A.
Coulomb'i seadus
Kaks paigalolevat punktlaengut mõjutavad vaakumis teineteist jõuga, mis on
võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
qq
F = k 1 22
r
Punktlaeng on laetud keha mille mõõtmeid antud tingimustes ei tule arvutada.
9 Nm
2 1
Punktlaengu välja võrdetegur k = 9 10 , k=
C2 4 0
Vastavalt võimele elektrivoolu juhtida jagunevad kõik ained dielektrikuteks
(e.isolaatoriteks), juhtideks ja pooljuhtideks. N: õhk, vaakum. Keskkonna suhteline
dielektriline läbitavus . Näitab mitu korda on laengute vaheline jõud antud
keskkonnas(vaakumis) väiksem kui vaakumis. = Fvaakumis/F N: vaakumis 1,õhus
1.0003,dest vesi 81.
Elektriväli
Elektriväli on üks mateeria eksisteerimisvorme. Tema põhiomaduseks on mõjutada
laetud kehi jõuga.Elektriväli esineb laetud kehade ümber. Elektriväli levib lõpliku
kiirusega V=C=3*108m/s.
Elektrivälja tugevuse vektor
Elektrivälja tugevus antud punktis võrdub sellesse punkti asetatud proovilaengule
mõjuva jõu ja selle proovilaengu suhtega. Elektrivälja tugevuse vektori suund on
määratav posit laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki laengut ja
antud väljapunkti läbivat sirget + laengust eemale ja - laengu poole. Elektrivälja
tugevus E=F/q0 ühik (N/C); V/m
Reostaat on muudetava takistusega takisti R=*l/S -eritakistus
Elektrivälja jõujooned
Elektriväljajõujooned on jooned, mille igast punktist tõmmatud puutuja siht ühtib
eletrivälja tugevuse vektori sihiga. Elektrivälja jõujoontel on suund, jõujooned algavad
posit laengutel ja lõpevad negatiivsetel. Jõujoonte tihedus iseloomustab elektrivälja
tugevust antud piirkonnas.
Homogeeniline elektriväli ­ ühesuguse tihedusega elektriväli, jõujooned paralleelsed.
Väljatugevuse vektor on kõigis väljapunktides ühesugune. N: plaatkondensaatoris
Superpositsiooni printsiip
93% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #1 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #2 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #3 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #4 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #5 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #6 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #7 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #8 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #9 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #10 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #11 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #12 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #13 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #14 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #15 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #16 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #17 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #18 Füüsika II - ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA #19
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
197 laadimist Kokku alla laetud
2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
egle32 Õppematerjali autor

Mõisted

Sisukord

  • ELEKTER - ELEKTROSTAATIKA
  • Elektrilaeng kui elementaarosakeste omadus
  • Coulomb’i seadus
  • Elektriväli
  • Elektrivälja tugevuse vektor
  • Elektrivälja jõujooned
  • Superpositsiooni printsiip
  • Väljatugevuse vektorvoog
  • Gaussi teoreem
  • Punktlaengu, laetud sirgjuhtme, tasandi, erinimeliselt laetud tasandi ja sfääri
  • Punktlaengu
  • Elektriväli juhi sees ja juhid elektriväljas
  • Töö laengu liikumisel elektriväljas
  • Pinge
  • Potentsiaal
  • Konservatiivsete jõudude väli?
  • Elektriväli dielektrikutes
  • Suhteline dielektriline läbitavus
  • Senjettdielektrikud, piesoelektrikud ja elektreedid
  • Kondensaator ja tema elektrimahtuvus
  • Plaatkondensaatori mahtuvus
  • Kondensaatorite ühendamine
  • Elektrivälja energia
  • Superkondensaatorid
  • ELEKTRIVOOL
  • Elektrivool
  • Alalisvool
  • Voolutugevus
  • Elektrivoolu tekkimise tingimused
  • Elektromotoorjõud
  • Ohmi seadused vooluringi osa ja suletud vooluringi kohta
  • Voolu töö ja võimsus
  • Voolu soojuslik toime
  • Takistuse sõltuvus juhi materjalist, mõõtmetest ja temperatuurist
  • Ülijuhtivus
  • Kirchhoffi reeglid ja keeruliste vooluringide lahendamine
  • Põrkeionisatsioon
  • Elektronvolt
  • ELEKTOMAGNETISM - MAGNETVÄLI
  • Ampri definitsioon
  • Vooluga juhile magnetväljas mõjuv jõud
  • Vasaku käe reegel
  • Võrdetegur B
  • Magnetilise induktsiooni vektor
  • Magnetvälja jõujooned
  • Vooluga raam magnetväljas ja selle kasutamine
  • Sirgvoolu magnetväli
  • Ringvoolu magnetväli
  • Solenoidi magnetväli
  • Paralleelsete voolude vastastikmõju
  • Lorenzi jõud
  • Massispektomeeter
  • Tsükliline kiirendi
  • Kosmiline kiirgus
  • Maa magnetväli
  • Magnetilise induktsiooni vektori tsirkulatsioon
  • Aine mõju magnetväljale
  • Spinn
  • Suhteline magnetiline läbitavus
  • Dia-, para- ja ferromagneetikud
  • Domeen
  • ELEKTROMAGNETILINE INDUKTSIOON JA VAHELDUVVOOL
  • Magnetvoog
  • Elektromagnetilise induktsiooni nähtus ja seadus
  • Lenzi reegel
  • Eneseinduktsiooni nähtus
  • Induktiivsus
  • Magnetvälja energia
  • Vahelduvvoolu tekitamine
  • Voolutugevuse ja pinge efektiivväärtused
  • Mahtuvuslik ja induktiivne takistus
  • Vihikust: Elektrivool pooljuhtides
  • Vihikust: Tranformaator, trafo
  • Faaside vahe pinge ja voolutugevuse vahel?
  • Ohmi seadus vahelduvvoolu ringis
  • Vahelduvvoolu võimsus ja võimsustegur
  • Pingeresonants
  • Kolmefaasiline süsteem
  • Elektrienergia ülekanne?
  • ELEKTROMAGNETVÕNKUMINE JA LAINE
  • Võnkering
  • Vaba elektromagnetvõnkumine
  • Thomsoni valem
  • Elektromagnetiline isevõnkumine
  • Kõrgsageduslike võnkumiste
  • Tagasiside
  • Avatud võnkering
  • Elektromagnetlainete abil informatsiooni edastamise üldised põhimõtted
  • Moduleerimine
  • Resonants vastuvõtjas
  • Demoduleerimine
  • Analoog- ja digitaalsignaal
  • Elektromagnetlainete levimise sõltuvus lainepikkusest
  • Maxwelli võrrandite süsteem elektomagnetlainete kirjeldamiseks
  • OPTIKA
  • Geomeetrilise optika põhilised seadused
  • Fotomeetria
  • Valgusvoog
  • Ruuminurk
  • Valgustugevus
  • Valgustatus
  • Valgustatuse seadus
  • Lääts
  • Kiirte käik
  • Kujutise konstrueerimine
  • Tõeline kujutis
  • Näiline kujutis
  • Läätse valem
  • Optiline tugevus
  • Suurendus
  • Sfääriline peegel ja tema analoogia läätsega
  • Optilised riistad: luup
  • Mikroskoop
  • Teleskoop
  • Valguse laineomadused
  • Difraktsioon
  • Interferents
  • Maksimumi ja miinimumi tingimused
  • Difraktsioonivõre
  • Valguse polarisatsioon
  • Polaroid
  • Polarisatsioonitasandi pööramine
  • Dispersioon
  • Valguse hajumine
  • Füüsikaliste suuruste mõõtmine optiliste

Teemad

  • elektriväli?
  • veeber

Kommentaarid (2)


50sent: Ei ole väga hea konspekt IMO
02:56 06-12-2013

engineergonewild: hea materjal
17:02 29-09-2013


Sarnased materjalid

109
doc
477
pdf
990
pdf
937
pdf
414
pdf
343
pdf
83
doc
1072
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto