Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Füüsika I semester gümnaasium (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kujunes sinu maailmapilt ?
  • Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud?
  • Mida mõista loodusena ja millest see koosneb?
  • Mis on füüsika?
  • Mis on nähtavushorisont ?
  • Mis on selle taga ja mis selle sees?
  • Kust läheb piir mikro - makro- ja megamaailmade vahelt?
  • Millelt vaadatuna paistaks Maa orbiidi pooltelg nurga 1�� loe üks kaare sekund all 1pc326ly310km Millised füüsika teadmised on sinu nähtavushorisonti nihutanud?
  • Miks füüsikas räägitakse tihti mudelitest mitte tegelikust olemusest?
  • Miks mudelitest tehtud järeldusi tuleb alati kontrollida katsetega?
  • Mida mõõdame Kas kõik asjad on mõõdetavad ?
  • Missuguste vahenditega teostatakse mõõtmine?
  • Mida pead arvestama mõõteriista valikul ?
  • Mis võib põhjustada mõõtemääramatust mõõtmisvigu?
  • Mis on absoluutne mõõtemääramatus mõõteviga ?
  • Mis on suhteline mõõtemääramatus viga?
  • Kuidas esitatakse mõõtetulemust koos oma mõõtemääramatusega?
  • Mis on mõõtmine?
  • Millest sõltub mõõtmistulemuse täpsus?
  • Mis on taatlemine?
  • Millega on seotud määramatuse A ja millega B tüüpi hinnang?
  • Mida nimetatakse tegelikult mõõteveaks�?
  • Kuidas leida standardhälvet?
  • Mis on füüsikaline keha?
  • Mis on füüsikalise suuruse tähis?
  • Mis on füüsikalise suuruse ühik?
  • Mida kujutavad endast füüsikas kasutatavad valemid?
  • Mille poolest vektoriaalne suurus erineb skalaarsest?
  • Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline?
  • Mille poolest erineb füüsika matemaatikast ?
  • Millal muutub perioodiliselt?
  • Millised on erinevate liikumiste trajektoorid ?
  • Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis?
  • Milline on suletud ja milline avatud süsteem?
  • Mis on resultantjõud ?
  • Mida näitab gravitatsioonikonstant?
  • Mis on inertsuse mõõduks?
  • Millel põhineb massi määramine kaaludega?
  • Mis on raskusjõud ja kuidas seda leida?
  • Millal mehaaniline töö on 0 millal positiivne ja millal negatiivne?
  • Mida iseloomustab energia?
  • Mida lihtmehhanismid võimaldavad?
  • Millist tööd nimetatakse kasulikuks millist kogu tööks?
  • Mida väljendab mehhanismi kasutegur?
  • Mida mõeldakse füüsikas printsiibi all?
  • Mis seda kinnitab?
  • Mis seda kinnitab?
  • Mis seda kinnitab?
  • Milline on relativistliku füüsika peamine erinevus klassikalisest füüsikast?
  • Milline valem esitab kõige lühemalt energia ja massi jäävuse printsiipi?
  • Millal tajud ruumi mõõtmete ja aja kulgemise suhtelisust ehk relatiivsust?

Lõik failist

Vasakule Paremale
Füüsika I semester gümnaasium #1 Füüsika I semester gümnaasium #2 Füüsika I semester gümnaasium #3 Füüsika I semester gümnaasium #4 Füüsika I semester gümnaasium #5 Füüsika I semester gümnaasium #6 Füüsika I semester gümnaasium #7 Füüsika I semester gümnaasium #8 Füüsika I semester gümnaasium #9 Füüsika I semester gümnaasium #10 Füüsika I semester gümnaasium #11 Füüsika I semester gümnaasium #12 Füüsika I semester gümnaasium #13 Füüsika I semester gümnaasium #14 Füüsika I semester gümnaasium #15
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PakunAbi Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
12
doc

Füüsika kui loodusteadus

I tund: Füüsika kui loodusteadus. Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste.  Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast)  Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud?  Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.)  Mis on maailm?  Mida mõista loodusena ja millest see koosneb?  Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks

Füüsika
thumbnail
150
pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
thumbnail
38
doc

Füüsika EKSAMIPILETID

1. P 1.1. Millised on füüsika uurimismeetodid? Nimetage ja kirjeldage neid. *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi

Füüsika
thumbnail
27
doc

Füüsika

Füüsika Pärnu Koidula Gümnaasium; Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen 7a./8a./9a/TH/SH. klass 20072012 Sisukord 1.1. Füüsika............................................................................................................................. 5 1.2. Aine erinevates olekutes................................................................................................... 6 1.3. Aine tihedus...................................................................................................................... 7 1.3.1. Aine tiheduse tabel:.............................................................................

Füüsika
thumbnail
3
docx

Kordamine. Füüsika üldmudelid

Füüsikalisi suurusi, mida väljendatakse vaid arvuliselt nimetatakse skalaarseteks suurusteks. Füüsikalisi suurusi, mille juures lisaks ka arvväärtusele on oluline ka nende suund, nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks. · Miks on matemaatika oskus füüsikas väga oluline? Füüsikas tuleb osata ühikuid teisendada, valemitest erinevaid suurusi avaldada, arvutada tavaliste arvudega ja kasutades kümne-astmeid. · Mille poolest erineb füüsika matemaatikast? füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. · (Oska lahendada tunnis käsitletud ülesandeid. (täienda ise oma tabelit uute vektoritega ja joonista need teljestikku) · Mõtle järele, millise liikumise korral, kiirus ei muutu, muutub ühtlaselt, muudab vaid suunda ja millal muutub perioodiliselt? · Millised on erinevate liikumiste trajektoorid? · Kuidas on kiirus suunatud trajektoori mistahes punktis?

Füüsika
thumbnail
240
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Maailm, loodus, mina ja füüsika Maailm ja loodus Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet – (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. • Loodus koosneb ainest ja väljadest. Aine on see, millest kehad koosnevad.

Füüsika
thumbnail
3
docx

Füüsika üldmudelid

negatiivne ehk „-„-ga. 4)RAKENDAB SKALAARSETE SUURUSTE ALGEBRALISE LIITMISE/LAHUTAMISE NING VEKTORSUURUSTE VEKTORIAALSE LIITMISE/LAHUTAMISE REEGLEID – Vektoriaalsete suurustega tuleb teha tehteid arvestades matemaatikas õpitavaid vektorarvestusreegleid. Näiteks liites rakendatakse kolmnurga või rööpküliku reeglit. 5)ERISTAB FÜÜSIKAT MATEMAATIKAST (MATEMAATIKA ON KÕIGI KVANTI- TATIIVKIRJELDUSTE UNIVERSAALNE KEEL, FÜÜSIKA PEAB AGA ALATI SÄILITAMA SEOSE LOODUSEGA) – Füüsika laenab matemaatikast valemeid. Valemeid on 2 tüüpi: def. valemid ja seose valemid. Füüsika peab lisaks arvutusoskusele säilitama alati ka seose loodusega. 6)MÕISTAB, ET FÜÜSIKALISED SUURUSED PIKKUS (KA TEEPIKKUS), AJAVAHEMIK (∆t) JA AJAHETK (t) PÕHINEVAD KEHADE JA NENDE LIIKUMISE (PROTSESSIDE) OMAVAHELISEL VÕRDLEMISEL – Pikkus on ruumiline mõõde kahe punkti vahel, mis on mõõdetud piki mõttelist joont või keha külge. Aeg väljendab tavaliselt

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne
thumbnail
120
ppt

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED

FÜÜSIKALISE LOODUSKÄSITLUSE ALUSED FÜÜSIKA I KURSUS Koostanud Reemo Voltri Jaan Poska Gümnaasiumist. Koostaja on kasutanud Enn Pärtli, Henn Voolaiu ja Kalev Tarkpea materjale Maailm, loodus, mina ja füüsika Reemo Voltri Maailm ja loodus Reemo Voltri Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb inimest (indiviidi) Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet ­ (Jumala poolt) loodu Loodus on kõik, mis meid ümbritseb Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Reemo Voltri

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun