Füüsika I kt1 kordamine - Mehaaniline liikumine (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus ?
 
Säutsu twitteris

Mehaaniline liikumine

Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor . Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus . Nurknihe.
Ainepunkt -mõnikord võib liikumise uurimisel jätta kehade mõõtmed arvestamata: siis kui need on palju väiksemad kõikidest teistest mõõtmetest, millega antud ülesandes on tegemist. Ainepunkti asukoha ruumis saab määrata raadiusvektori r abil. Punkti liikumisel muutub vektor r üldjuhul nii suuruse kui ka suuna poolest.
Taustsüsteem- taustkeha , sellega seotud koordinaadistik ja aja arvestamise alghetk mood. taustsüsteemi.
Koordinaadid – Keha koordinaadid võimaldavad määrata tema asukohta ruumis. Liikumise kirjeldamisel tuleb arvestada ka aega.
Raadiusvektor- Punkti raadiusvektoriks nimetat. koordinaatide alguspunktist antud punkti tõmmatud vektorit . Raadiusvektor r määrab üheselt punkti asukoha ruumis.
Vektoriks nim. sellest liiki suurust nagu nihe, s. o. suurus, mida iseloomustab arvväärtus ja suund ning mille liitmist teostatakse näidatud reegli järgi.
Vektorite hulka kuuluvad kiirus, jõud ning mitmed teised suurused. Vektori määrab ära suurus ⊕ a®, suund a® ja rakenduspunkt € a®. Vektori moodul on alati positiivne skalaar . Vektori kirjeldamine: vektoreid , mis on suunatud mööda paralleelseid sirgeid (samas või vastupidises ), nim. kollineaarseteks. Vektoreid, mis on paralleelsed ühe ja sama tasapinnaga, nim. komplanaarseteks. Samasuunalisi võrdsete moodulitega kollineaarseid vektoreid nim. võrdseteks. Vektorite liitmine . Olgu antud kaks vektorit A ja B(joon.2). Resul-tantvektori C saamiseks viime vektori B paralleelselt iseenesega edasi nii, et tema alguspunkt ühtiks vektori A lõpuga (joon.3.). Sum-mat võib esitada kujul C = A + B
Vektorite lahutamine. Kahe vektori A ja B vaheks A-B nim. vektorit C, mis, liidetuna vektooriga B, annab vektori A (joon.4). Kuna vahe A-B esitub kujul A - B = A + ( -B ), siis saame vektori C = A – B, kui liidame vektoriga A vektori, mis on võrdvastupidine vektoriga B.
Vektorite lahutamine komponentideks. Iga vektori A võib asendada mitme vektoriga A1, A2 jne., mille summa annab vektori A. (joon.5.).
Vektori projektsioon teljel. Vektori projektsioon on skalaar. Kui suund punktis 1` punkti 2` ühtib suunaga n , loetakse projektsioon positiivseks, vastasel juhul on projektsioon negatiivne (joon.6.)
Tähistatakse: vektori A projektsiooni suunal n tähistatakse An.
Ühikvektor. Igale vektorile A võib seada vastavusse ühikvektori Aühik , mille suund ühtib vektori A suunaga ning moodul on võrdne ühega.
Vektorite skalaarkorrutis . Töö avaldise võib esitada jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Kahe vektori A ja B skalarkorruti-seks nim. skalaari, mis on võrdne nende vektorite moodulite ja nen-devahelise nurga a koosinuse korrutisega.
Vektorkorrutis . a®*b®= c® , I a®l * l b®l * sin a = l c®l, a= a®Ù b®
Liikumisvõrrand- r = t(t)- kohasõltuvus ajast. a = dv / d t = Dv / Dt = =v2-v1 / Dt, kui a = const , v2 = v1+at ê*d t , v2 d t = v1dt + at * dt. Liikumisvõrrand kirjeldab keha koordinaadi muutust ajaühikus valemi näol (x=20+23t; x=t-10t2)
Oletame lihtsuse
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine #1 Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine #2 Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine #3 Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine #4 Füüsika I kt1 kordamine --Mehaaniline liikumine #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 246 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liinu Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

MEHAANILINE LIIKUMINE - Taustsüsteem. Koordinaadid. Raadiusvektor. Tehted vektoritega. Liikumisvõrrand. Trajektoor. Kulg- ja pöördliikumine. Nihe ja teepikkus. Nurknihe. AINEPUNKTI KIIRUS JA KIIRENDUS - Kiiruse definitsioon. Kiirus trajektoori mingis punktis. Nurkkiirus. Joon- ja nurkkiiruse vaheline seos. Periood. Sagedus. Kiirenduse mõiste. Nurkkiirendus. Kiirendus kõverjoonelisel liikumisel (normaal- ja tangentsiaalkiirendus). Teepikkuse arvutus kiiruse ja kiirenduse kaudu. RELAATIVISTLIK KINEMAATIKA - Galilei relatiivsusprintsiip. Erirelatiivsusteooria postulaadid. Lorentzi teisendused. Sündmuste samaegsus. Pikkuse ja ajavahemiku suhtelisus. Intervall. Kiiruste liitmine relativistlikul juhul. AINEPUNKTI DÜNAAMIKA - Dünaamika põhimõisted. Fundamentaaljõud. Inertne ja raske mass. Massi sõltuvus kiirusest. Impulss. Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha raskus ja kaal. Impulsi jäävuse seadus. Reaktiivliikumine.
kiirendus , süsteem , mass , punkt , vektor , joon , seadus , impuls , kehad , taustsüsteem , ühik

Mõisted

Sisukord

  • Mehaaniline liikumine
  • Taustsüsteem
  • Ainepunkt
  • Koordinaadid
  • Raadiusvektor
  • Vektoriks
  • Vektori
  • Liikumisvõrrand
  • Trajektoor
  • Kulg – ja pöördliikumine
  • Teepikkus
  • Ainepunkti kiirus ja kiirendus
  • Hetkkiirus(Kiirus trajektoori mingis punktis)
  • Keskmine kiirus
  • Nurkkiirus
  • Dt®0
  • Liikumiste sõltumatuse printsiip
  • Kiirendus
  • Normaalkiirendus
  • Tangensiaalkiirendus
  • Nurkkiirendus
  • Kogukiirendus
  • Pöördenurk
  • Joonkiiruse ja nurkkiiruse vektorite vaheline kiirus
  • Relativistlik kinemaatika
  • Galilei relatiivsusprintsiip
  • Galilei teisendused
  • Ainepunkti dünaamika
  • Raskus
  • Newtoni I seadus, mass, jõud
  • §14.N. III seadus
  • Impulsi jäävuse seadus

Teemad

  • Trajektoor
  • Nihe ja teepikkus. Nurknihe
  • Vektorite liitmine
  • C = A + B
  • Vektorite lahutamine
  • A - B = A + ( -B )
  • = A – B
  • Vektorite lahutamine komponentideks
  • Vektori projektsioon teljel
  • Ühikvektor
  • Vektorite skalaarkorrutis
  • Vektorkorrutis
  • normaal- ja tangentsiaalkiirendus
  • relatiivsusprintsiip mehaanikas
  • Dünaamika põhiseadused (Newtoni I, II ja III seadus). Keha
  • jõud
  • kaaluta
  • Ülekoormuse
  • Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

15
doc
Füüsika I eksami piletid
29
doc
Põhivara füüsikas
4
pdf
Küsimused YFR0011 kordamiseks ja eksamiks
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
66
docx
Füüsika I konspekt
18
pdf
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !