Füüsika I kordamisküsimuste vastused (0)

5 Hindamata
 
TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (Näiteks 45. küsimuse puhul peaks
teadma, et inertsjõud on kiirendusega vastupidise suunaga mõjuv jõud, kuigi seda võrrandis ei ole otse välja
toodud). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika
jutu kirjutamine.

1. Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb?
Uurib aine ja välja kõige olulisemaid omadusi ja liikumise seadusi. Füüsikaline seos, katse, hüpotees, mudel
2. Mis on täiendusprintsiip?
Ükski uus teooria ei saa tekkida täiesti tühjale kohale. Vana teooria on uue teooria piirjuhtum. Tihti ei lükka uus
teooria vana ümber, vaid näitab, et vana on rakendatav kitsamates tingimustes. Kaasaegsed probleemid on
lahendatatavad ainult interdistsiplinaarse koostöö tulemusena. Nii on omavahel seotud erinevad valdkonnad.
Puudub kindel piir valdkondade vahel.
3. Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest.
Mudel on keha või nähtuse kirjeldamise lihtsustatud vahend, mis on varustatud matemaatilise tõlgendusega.
Füüsikaline mudel võimaldab kirjeldada füüsikalise objekti või nähtuse antud hetkel vajalikke omadusi
teaduslikult, näited: punktmass, ideaalse gaasi mudel.
4. Mis on mateeria ja millised on tema osad?
Mateeria on kõik meid ümbritsev loodus. Mateeria esineb aine ja välja kujul.
5. Mis on ruum ja aeg?
Ruum ja aeg on mateeria ja selle liikumise eksisteerimise ja iseloomustamise keskkond.
6. Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus?
Ruumi homogeensus: iga punkt ruumis on füüsikaliselt samaväärne. Aatom on samaväärne samasorti aatomiga
Marsil.
Aja homogeensus: vabade objektide jaoks on kõik ajahetked samaväärsed.
7. Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja
10^40 Tugev - gluuonid, 10^38 Elektromagnetiline - footon, 10^15 Nõrk - vahebosonid, 10^0
Gravitatsiooniline - graviton
8. Mis on vektor ja mis on skalaar?
Vektor-füüsikaline suurus, mille määrab suund, suurus ja rakenduspunkt(nihe, kiirus, kiirendus, jõud...)
Skalaar-füüsikaline suurus, mille määrab arvväärtus (temperatuur, mass, tihedus...) Tehted skalaaridega on nii
nagu ikka tehted reaalarvudega.
9. Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt.

Nihutada iga järgneva vektori alguspunkt eelneva lõpppunkti(kehtib ka paljude vektorite puhul ja on lihtsam)
[(kõik on vektorid) x=1+2+3+...+n]
Rööpküliku meetod: Nihutab vektorid ühte alguspunkti(paljude vektorite korral liialt keeruline kui mitte
võimatu)
10. Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?
Iga vektori võib asendada vähemalt kahe vektoriga, millede summa annab esialgse vektori. Vajalik: leida tuule
jõu komponent mis veab jahti vastu tuult, teljestikus leida vajaliku telje sihilist komponenti et lahendada
ülesannet.
11. Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja?
Vektori projektsioon teljel on skalaar. Teades nurka vektori ja telje vahel ning projektsiooni pikkust, saame
arvutada vektori tõelise pikkuse cos kaudu.
12. Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik?
Ühikvektor saadakse kui võetakse vektoriga ühtiva suunaga vektor ja mille moodul on võrdne ühega.
On tihti vajaminev tegevus, et valmistada hetkel vajaliku suunaga vektorit.
90% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika I kordamisküsimuste vastused #1 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #2 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #3 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #4 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #5 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #6 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #7 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #8 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #9 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #10 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #11 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #12 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #13 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #14 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #15 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #16 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #17 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #18 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #19 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #20 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #21 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #22 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #23 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #24 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #25 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #26 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #27 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #28 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #29 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #30 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #31 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #32 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #33 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #34 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #35 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #36 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #37 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #38 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #39 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #40 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #41 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #42 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #43 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #44 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #45 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #46 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #47 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #48 Füüsika I kordamisküsimuste vastused #49
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 49 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2014-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
56 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
JimJones Õppematerjali autor

Lisainfo

TIP: Siin olevate materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada. Eeldatakse, et sa kirjutad seda, mida tema tahab (loengus räägitud jutt). Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid. Võrrandid ja neist arusaamine on tähtsam, kui pika jutu kirjutamine.
Füüsika I , füüsika , eksam , vektor , laine , võrrand , soojus , gaas , taustsüsteem , diagram , amplituud , soojushulk , impulss , vektorid , vektorid , tasakaalus , newtoni ii , entroopia

Mõisted

Sisukord

  • Impulssmoment

Teemad

  • TIP: Loengute materjalide põhjal üksi on võimatu head hinnet saada (
  • Käi loengutes kohal ja soovitavalt lindista neid
  • Mida uurib klassikaline füüsika ja millistest osadest ta koosneb?
  • Mis on täiendusprintsiip?
  • Mis on mudel füüsikas? Tooge kaks näidet kursusest
  • Mis on mateeria ja millised on tema osad?
  • Mis on ruum ja aeg?
  • Mida tähendab aja ja ruumi homogeensus?
  • Loetlege vastastikmõjud tugevuse kahanemise järjekorras ja nimetage mõju kandja
  • Mis on vektor ja mis on skalaar?
  • Andke vektorite liitmise kaks moodust graafiliselt
  • Kuidas lahutatakse vektoreid komponentideks ja miks see on vajalik?
  • Mis on vektori projektsioon teljel ja miks seda on vaja?
  • Kuidas konstrueeritakse ühikvektor ja miks see on vajalik?
  • Mis on vektorite skalaarkorrutis? Tooge kursusest kaks näidet
  • Mis on vektorite vektorkorrutis? Joonis ja kaks näidet kursusest
  • Mis on taustsüsteem? Joonisel on kujutatud üks keha kahel erineval ajahetkel. Joonistage
  • taustsüsteem, kohavektorid ja nihkevektor koos tähistustega
  • Mis on hetkkiirus, keskmine kiirus? Kuidas arvutatakse teepikkust üldiselt?
  • Mis on liikumisvõrrand? Mis on liikumiste sõltumatuse printsiip?
  • Lähtudes kiirenduse ja kiiruse definitsioonist, tuletage liikumisvõrrand
  • Elimineerige alljärgnevatest võrranditest aeg ja ilmutage ilma ajata kinemaatilisi suurusi siduv
  • valemitest
  • On antud Galilei teisendused. Joonistage nendele teisendustele vastavad taustsüsteemid ja leidke seos
  • kiiruste vahel
  • Kujutage joonisel, kus on kujutatud ringjooneline trajektoor järgmised
  • suurused: kohavektor(r), joonkiiruse vektor(v) , pöördenurk(
  • φ)
  • pöördenurga vektor, nurkkiiruse
  • vektor(
  • Andke nurkkiiruse ja nurkkiirenduse definitsioonvõrrandid. Milline on
  • kiireneva pöördliikumise liikumisvõrrand. Kasutage kiireneva kulgliikumise
  • liikumisvõrrandit eeskujuna
  • Lähtudes seosest pöördliikumist iseloomustavate suuruste vahel, tuletage seos kiiruste vahel
  • d(f) - lõpmata väike suurus/protsess, mille käigus võib leida üha väiksemaid suurusi
  • Lähtudes seosest kiiruste vahel, tuletage seos kiirenduste vahel, nimetage
  • Lähtudes normaalkiirenduse valemist, tuletage normaalkiirenduse valemid, mis sisaldavad
  • pöörlemisraadiust
  • Sõnastage Newtoni seadused ja andke ka valemid
  • Newtoni I seadus
  • Newtoni II seadus
  • Newtoni III seadus
  • Mis on vaba keha diagramm ja miks on see kasulik?
  • Kasutame ainult teatud vektoreid ja paneme nende ümber „koti“. On kasulik, et ei unustaks ära teisi
  • suuruseid
  • Lähtudes kiiruste liitmise seadusest, tuletage seos kiirenduste vahel ja
  • formuleerige relatiivsusprintsiip. Identifitseerige lähtevalemis olevad
  • kiirused
  • Lähtudes Newtoni II seadusest kiirenduse kaudu, andke see impulsi mõistet
  • kasutades. Mis on jõuimpulss?
  • Jõuimpulss on impulsi muutus
  • Tõestage, et isoleeritud süsteemis on impulss jääv
  • Mis on töö ja võimsus? Andke valemid
  • Millised on konservatiivsed jõud ja dissipatiivsed jõud? Andke ka valemid
  • Konservatiivsed jõud – töö ei sõltu teest, mis valitakse algpunktist lõpppunkti
  • Andke kuivhõõrdumise hõõrdejõu arvutamise valem, selgitage suurused ja
  • kujutage kuivhõõrdejõu sõltuvust kiirusest graafikul
  • Mis on energia? Lähtudes töö valemist, tuletage kineetilise energia valem
  • Lähtudes raskusjõu väljast, tuletage potentsiaalse energia valem
  • Lähtudes Hooke’i seadusest, tuletage potentsiaalse energia valem
  • elastsusjõu korral
  • Mis on tsentraalne jõud. Andke üldistatud valem elastsusjõu
  • gravitatsioonijõu ja Coulomb’i jõu jaoks
  • Tõestage, et isoleeritud süsteemi koguenergia on jääv, lähtudes alljärgnevast süsteemi määratlusest
  • Kujutage graafiliselt elastselt deformeeritud keha koguenergia, kineetiline energia ja potentsiaalne
  • energia, lähtudes elastse deformatsiooni potentsiaalse energia avaldisest
  • Joonisel on kujutatud keha potentsiaalse energia sõltuvus koordinaadist x. Millistel koordinaatidel on
  • keha püsivas tasakaalus, ebapüsivas tasakaalus ja ükskõikses tasakaalus. Põhjendage. Mingil kehal on
  • koguenergia W. Missuguses piirkonnas võib keha viibida?
  • Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel
  • Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel
  • Mis on jõuvälja väljatugevus, jõujoon, potentsiaal, ekvipotentsiaalpind? Lähtuge
  • gravitatsiooniseadusest
  • Väljatugevus
  • Jõujoon
  • Potentsiaal
  • Ekvipotentsiaalpind
  • Mis on inertsjõud? Kuidas näeb välja Newtoni II seadus inertsjõu olemasolul?
  • Inertsiaalne taustsüsteem on süsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Iga süsteem, mis liigub mõne
  • inertsiaalsüsteemi suhtes sirgjooneliselt ja ühtlaselt, on inertsiaalne. Mitteinertsiaalne süsteem liigub
  • inertsiaalsete suhtes kiirendusega
  • Mis vahe on kaalul ja raskusjõul. Mis on kaaluta olek ja ülekoormus? Andke valemid
  • Raskusjõud
  • kaaluta
  • Ülekoormuse
  • Joonisel on keha paigal pöörleval karussellil. Vaadelge kehale mõjuvaid jõude mitteinertsiaalses
  • taustsüsteemis. Kujutage kõik kiirused, kiirendused ja jõud ja andke jõudude arvutamise valemid
  • Mis on disbalanss ja kuidas seda arvutatakse?
  • Coriolisi jõu valem on antud. Kujutage need vektorid keha jaoks, mis liigub põhjapoolkeral läänest
  • itta
  • Milline näeb välja parandatud Newtoni II seadus kõikide inertsjõududega?
  • Lähtudes isoleeritud süsteemi masskeskme võrrandist, tõestage see
  • Lähtudes kulgliikumise kineetilisest energiast, tuletage pöördliikumise kineetilise energia valem. Mis
  • on inertsmoment?
  • Milles seisneb Steineri teoreem? Joonis ja valem
  • Mis on jõumoment? Valem ja joonis vektorite kohta
  • Lähtudes töö avaldisest kulgliikumisel, tuletage töö avaldis pöördliikumisel. Tehke joonis
  • Lähtudes töö avaldisest pöördliikumisel, tuletage võimsuse arvutamise valem pöördliikumisel
  • Mis on impulssmoment? Valem ja kujutage vektorid joonisel
  • Lähtudes impulssmomendi kahest definitsioonist tuletage pöördliikumise põhiseadus kahel kujul
  • Newtoni II seadus)
  • Lähtudes pöördliikumise põhiseaduse definitsioonist, tõestage impulssmomendi jäävuse seadus
  • Tuletage vedeliku- või gaasisamba rõhu arvutamise valem
  • Formuleerige Pascal’i seadus
  • Formuleerige Archimedese seadus. Tuletage valem üleslükkejõu arvutamiseks vedelikku asetatud
  • kuubi näitel
  • Lähtudes alljärgnevast joonisest, tuletage vedeliku voolamise pidevuse võrrand
  • Formuleerige Bernoulli seadus ja nimetage võrrandis esinevad liidetavad. Mis on nende põhjuseks?
  • Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage harmooniliselt võnkuva keha võrrand s.o. liikumisvõrrand ja
  • perioodi arvutamise valem
  • Kasutades alljärgnevat joonist, tuletage füüsikalise pendli perioodi arvutamise valem
  • Kasutades füüsikalise pendli perioodi arvutamise valemit, tuletage matemaatilise pendli võnkumise
  • võrrand
  • On antud sumbuva võnkumise võrrand. Ilmutage siit sumbuvustegur ja defineerige see. Mis on
  • sumbuvuse logaritmiline dekrement?
  • Graafikul on kaks resonantskõverat. Kumb sumbuvustegur on suurem? Mida tähendab A0? Mis on
  • resonants?
  • nullsageduse korral, w
  • süsteemi omavõnkesagedus)
  • resonantsiks
  • Kujutage alljärgnev võnkumine vektordiagrammina
  • Lähtudes alljärgnevatest valemitest , tuletage tuiklemise võrrand
  • Mis on laine, ristlaine, pikilaine, lainefront, samafaasipind? Mis vahe on lainefrondil ja
  • samafaasipinnal?
  • Laine
  • Lainefront
  • Samafaasipind
  • Lähtudes joonisest, tuletage laine levikut kirjeldav võrrand
  • Lähtudes konstantse faasi tingimusest laines, tuletage faasikiiruse valem
  • Mis on lainevõrrand? Lähtudes laine levikut kirjeldavast võrrandist, tuletage see. (Näpunäide
  • alustuseks leidke teist järku tuletised aja ja koordinaadi järgi ning seejärel ellimineerige võrranditest
  • faas)
  • Mis on lainete interferents? Millised lained on koherentsed?
  • Koherentsetel lainetel on ajas muutumatu faaside vahe ning ühesugune võnkesagedus - lained on
  • kooskõlalised. Koherentne laine tekib, kui liituvatel lainetel on ühesugune lainepikkus ja sagedus, samuti
  • peab nende faaside vahe olema muutumatu. Liituvate lainete allikad võnguvad täpselt ühesuguselt. Koherentsete
  • lainete kohtumisel tekib interferents, kus lained tugevdavad või nõrgendavad üksteist. See, kui suur on
  • laineallikate faaside vahe, pole oluline, kuid tähtis on, et see oleks konstantne. Vastasel juhul interferentsi ei
  • teki.“
  • Lähtudes interfereeruvate lainete amplituudi leidmise üldvalemist, tuletage maksimumi ja miinimumi
  • tingimus
  • Mis on lainete difraktsioon ja millise printsiibiga seda seletatakse? Tehke seletav joonis
  • Difraktsiooniks
  • EI 79. Millised on Einsteini erirelatiivsusteooria kaks postulaati?
  • EI 80. Lähtudes sündmuse definitsioonist ja Galilei teisendustest, tuletage erirelatiivsusteooria
  • koordinaatide teisendusvalemid.?
  • EI 81. Lähtudes koordinaatide teisendusest, tuletada erirelatiivsusteooria aegade teisendusvalemid
  • Mida uurib molekulaarfüüsika? Mida uurib termodünaamika?
  • Mis on aatommass, molekulmass, mool ja molaarmass?
  • Molekulmass
  • Aatommass
  • Mool on ainehulga mõõtühik 6.02e23 samasugust
  • osakest
  • molaarmass
  • Mis on ideaalne gaas?
  • Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isotermilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke
  • graafik
  • Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isohoorilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke
  • Lähtudes ideaalse gaasi olekuvõrrandist, leidke seos isobaarilise protsessi oleku kirjeldamiseks. Tehke
  • Lähtudes joonisest, tuletage molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand
  • n – ruumalaühikus olevate gaasimolekulide arv
  • Lähtudes Maxwelli jaotusseadusest, leidke tõenäoseim kiirus
  • Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage baromeetriline valem
  • Lähtudes alljärgnevatest seostest, tuletage Boltzmanni jaotusseadus. Ellimineerige ka gaasi
  • universaalkonstant?
  • Mis võrrandiga on tegemist? Seletage tähised
  • Mis on vabadusastmed ideaalse gaasi molekulidele rakendatuna?
  • Teades ühe vabadusastme kohta tulevat energiat, andke ideaalse gaasi siseenergia valem
  • Milline on termodünaamika I seadus? Valem ja tähiste seletused
  • Lähtudes töö valemist, tuletage gaasi töö valem
  • Mis on soojusmahtuvus, erisoojus, moolsoojus? Valemid
  • Kuidas leitakse töö isohoorilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid
  • ei tee gaas tööd
  • Kuidas leitakse töö isobaarilisel protsessil? Kasutage lähtepunktina alljärgnevaid seoseid
  • Mis on adiabaatilise protsessi tunnus? Võrrand
  • Mis on ringprotsess? Joonistage p-V teljestikus otsetsükkel ja pööratud tsükkel. Milline on tehtud töö
  • nendes tsüklites?
  • Kuidas leitakse soojusprotsessi kasutegur? Missugune on pööratav ja missugune on mittepööratav
  • protsess?
  • Joonistage soojusmasina ja külmutusmasina skeem koos soojusvoogude tähistega ja
  • temperatuuridega
  • Tooge vähemalt kolm termodünaamika II seaduse formuleeringut
  • Missugune on Carnot’ tsükkel? Skeem p-V teljestikus koos protsesside nimetamisega
  • soojushulkadega ja temperatuuridega ja kasuteguri valemiga. Mille poolest on Carnot tsükkel
  • tähelepanuväärne?
  • Mis on termodünaamiline temperatuuriskaala? Lähtudes kasuteguri valemitest, näidake, et
  • temperatuure saab võrrelda soojushulkade kaudu. Miks see on tähtis?
  • EI 112. Mis on entroopia? Valem. Milline on entroopia statistiline tõlgendus? Valem. Mis on
  • termodünaamiline tõenäosus?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

18
pdf
24
docx
4
pdf
69
docx
83
doc
33
doc
52
pdf
110
pdf





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto