Füüsika EKSAMIPILETID (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised on füüsika uurimismeetodid ?
  • Mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.) 1.2. Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika ?
  • Mille nimi on tuletatud isikunimest. 1.3. Mida uurib mehaanika ?
  • Millisest ajastust on säilinud esimesed loodusnähtuste kirjeldused, mis tuginevad mehaanika seadustele ?
  • Mida uurib mehaanika ?
  • Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks ?
  • Mis on liikumine ?
  • Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga ?
  • Millest koosneb taustsüsteem ?
  • Mis on trajektoor ?
  • Milles seisneb liikumise suhtelisus ?
  • Kuidas mõõdetakse teepikkust ?
  • Millised on teepikkuse mõõtühikud ?
  • Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist ?
  • Kui kaugel kodust asus mets ?
  • Mitut keha on vaja vastasmõjuks ?
  • Millised on vastasmõju tagajärjed ?
  • Mis on gravitatsioon ?
  • Millest sõltub gravitatsioonijõud ?
  • Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega ?
  • Mis on vaba langemine ?
  • Kus õhutakistus puudub või on väike. 5.2. Mis on ühtlane sirgjooneline liikumine ?
  • Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand ?
  • Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist ?
  • Mis on kiirendus ?
  • Mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI - süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2. 5.6. Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s 2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s ?
  • Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise teepikkuse võrrand ?
  • Milline on ühtlaselt muutuva sirgjoonelise liikumise kiiruse võrrand ?
  • Millist võrrandi osa kehastab kiirendus eelnimetatud võrrandites ja kui suur on selle võrrandi liikme väärtus ühtlase sirgjoonelise liikumise võrrandis ?
  • Mis on vastasmõju mõõt ?
  • Mis on keha inertsuse mõõt ?
  • Millises taustsüsteemis kehtivad Newtoni seadused ?
  • Kui neile ei mõju teised kehad.) ?
  • Mis on keha kaal ?
  • Millisel juhul võib lugeda keha kaalu võrdseks kehale mõjuva raskusjõuga ?
  • Milliste tööde juures tuleb arvestada keha kaalu ja raskusjõu erisusi, et vältida tööõnnetusi ?
  • Kuidas mõjub hõõrdejõud kehade liikumisele ?
  • Mille poolest on hõõrdejõud oluline igapäevases elus ?
  • Miks tekib hõõrdejõud ?
  • Mis on elastsusjõud ?
  • Mis on keha liikumishulk e impulss ?
  • Millistes olukordades tuleb arvestada keha impulssi ?
  • Mida näitab impulsi muutumise kiirus ?
  • Kuidas arvutada jõu poolt tehtavat tööd ?
  • Mis on töö mõõtühik ?
  • Mis on võimsus, kuidas arvutatakse ja milline on mõõtühik SI süsteemis ?
  • Milline on hobujõu ja SI võimsuse ühiku vaheline seos ?
  • Mille arvel tehakse mehaanikas tööd ?
  • Milline on liikuva keha energia ?
  • Milline on ülestõstetud keha energia ?
  • Kus kehtib energia jäävuse seadus ?
  • Millal saab keha teha tööd ?
  • Milline on keha mass, kui talle mõjub jõud 15 N ?
  • Mis on ringliikumine ?
  • Millised on ringliikumise erijuhud ?
  • Mis on ja kuidas tekib kesktõmbekiirendus ?
  • Milline on võnkliikumine ?
  • Millised on võnkumiste liigid ?
  • Mis on resonants ?
  • Milline võnkumine on harmooniline ?
  • Millised on lainete liigid ?
  • Millised suurused iseloomustavad perioodilisi liikumisi ?
  • Millised on laineid iseloomustavad suurused ?
  • Mis on interferents ?
  • Mille kuju on erinev liituvate lainete kujust. 15.4. Mis on difraktsioon ?
  • Kus lained painduvad tõkete taha. 15.5. Milles seisneb Huygensi printsiip ?
  • Millise sagedusega võngub saetav detail ?
  • Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused ?
  • Kuidas vähendada A-tüüpi mõõtemääramatust ?
  • Mis arv võetakse mitme mõõtmise puhul mõõtetulemuseks ?
  • Keskmine 16.5. Kuidas saab määrata täpset mõõtetulemust ?
  • Kui suure jõuga mõjutavad vastastikku Päike ja Maa ?
  • Mis on histogramm ?
  • Kuidas saadakse hisogrammist normaaljaotus ?
  • Keskmisest. 17.3. Mis on liikumise kirjeldamise abstraktsed mudelid (nimetage 2 tükki) ?
  • Kui suure jõuga rõhub platvormile sellel asuv tsemendikott massiga 50 kg ?
  • Mille poolest eristub füüsika teistest loodusteadustest ?
  • Mida tähendab väide, et füüsika on täppisteadus ?
  • Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus ?
  • Mis peab olema vaatlejal, et saada füüsika jaoks vajalikku infot ?
  • Milline nimetatud vaatleja omadus on Teie meelest kõige olulisem ?
  • Miks? Mälu, et meelde jätta, mis, kus, millal, mingi nähtus toimus. 18.6. Kui suure kiirendusega võib tõsta keha massiga 800 kg vertikaalselt üles trossiga, mille tõmbetugevus on 12 kN ?
  • Mis on teabe saamise meetodid (uurimismeetodid) füüsikas ?
  • Milline järgnevatest mõõtmistulemustest on korrektselt väljendatud ?
  • Mille poolest need erinevad ?
  • Millise vähima jõuga F tuleb klotsi vastu seina suruda, et klots ei hakkaks alla libisema ?
  • Kuidas esitatakse mõõtmistulemus koos mõõtemääramatusega ?
  • Kuidas saab määrata füüsikalise suuruse tegelikku väärtust ?
  • Millest võivad olla põhjustatud mõõtemääramatused ?
  • Mida näitab kiirus ?
  • Mis ja kuidas väljendab vektoriaalse suuruse arvväärtust ?
  • Kuidas oleneb kineetiline energia keha massist ja kiirusest ?
 
Säutsu twitteris

  • P
  • Millised on füüsika uurimismeetodid ? Nimetage ja kirjeldage neid.
    * Vaatlus - Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil.
    * Katse-ehk eksperiment , vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile mõjutada
    *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning väärtuslikku lisateavet saada.
    ( Hüpotees -Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.)
  • Millist mõõtühikute süsteemi kasutab füüsika?
    SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud mõõtühikud . Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm , sekund, amper , kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks ehk tuletatud ühikuteks.
    SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest.
  • Mida uurib mehaanika ?
    Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.
  • Tooge näiteid looduslikest protsessidest, mida saab kirjeldada mehaanika seaduste abil.
    Taevas sõudvad pilved , lillelt lillele lendlevad liblikad, mööda teed kihutavad autod, paberile tähti kirjutav pliiatsiotsa, kui eemal lööb välku, jõuab valgussähvatus meieni pea kohe ning mürin veidi hiljem. Meie soontes voolab veri ja sarnane on elektrivool , mis kujutab endast elektronide suunatud liikumist juhtmes.
  • Millisest ajastust on säilinud esimesed loodusnähtuste kirjeldused, mis tuginevad mehaanika seadustele ?
    Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks muutvaid masinaid ehitama. Et masinaid täiustada, tuli lähemalt tundma õppida eelkõige neid nähtusi, mis masinates aset leidsid . Tuli uurida liikumist ning liikumist mõjutavaid tegureid. Sõna „mehaanika“ ongi tulnud kreeka keelest
  • Punktmassi liikumisvõrrand (keha koordinaadi sõltuvus ajast) on x=5+2t. Leidke punktmassi algkoordinaat ja kiirus.
  • P
  • Mida uurib mehaanika?
    Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise põhjusi.
  • Mis on tarvilik keha asukoha määramiseks?
    Asukoha kindlaksmääramiseks on vaja liikumise kindlakstegemist ja uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame .
    (Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes kohas korraga!)
  • Mis on liikumine?
    Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas.
  • Milline on liikumise suhe aja ja ruumiga?
  • Millest koosneb taustsüsteem ?
    Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad taustsüsteemi.
    (Taustkeha-Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse taustkehaks.Nt: kilomeetripost, mäetipp, raudteevagun , Päike jne)
  • Jalgratturi liikumisvõrrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht ajahetkel t=4 s
  • P
  • Mis on trajektoor ?
    Trajektoor on kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub.
    Nimetage liikumise liigid ja kirjeldage neid lühidalt.
    *Sirge trajektoori korral on liikumine sirgjooneline.
    *Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline.
    *Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane.
    *Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks.
    * Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised.
  • Milles seisneb liikumise suhtelisus ?
    Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese.
  • Kuidas mõõdetakse teepikkust?
    Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s - teepikkus , v - kiirus, t - aeg.
  • Millised on teepikkuse mõõtühikud?
    Teepikkuse mõõtühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 1 meeter.(mm, cm, m, km)NT: 1000 m = 1 km, 1/100 m = 1 cm
  • Poiss läks kodust mööda sirget teed metsa suunas. Läbinud 120 m, märkas ta, et oli noa maha unustanud. Läinud 45 m tagasi, leidis ta noa siiski teisest taskust üles. Siis pöördus ta uuesti ümber ja, läbinud 100 m, jõudis metsa. Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist? Millise nihke sooritas poiss kodust kuni noa leid­miseni? Kui kaugel kodust asus mets?
  • P
  • Mitut keha on vaja vastasmõjuks?
    Vähemalt kahte keha, sest ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha mõjuta. Näiteks ei saa paati seisvas vees liikuma panna, kui pole tuult ega aere.
  • Millised on vastasmõju tagajärjed?
    Vastasmõju tagajärgel muutub keha liikumise iseloom.
  • Mis on gravitatsioon ?
    On üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi teineteise poole. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi on kehade vaheline gravitatsioonijõud antud valemiga F=G*m1*m2/r2
    Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud .
  • Millest sõltub gravitatsioonijõud?
    Gravitatsioonijõud sõltub gravitatsiooniseaduse põhjal keha massist.
  • Milles seisneb gravitatsiooni iseärasus võrreldes teiste vastasmõjudega?
  • Trammi kiirus muutus ühtlaselt 4 m/s kuni 10 m/s 12 sekundi jooksul. Arvutage trammi kiirendus.
  • P
  • Mis on vaba langemine ?
    Vaba langemine on kehade liikumine kus õhutakistus puudub või on väike.
  • Mis on ühtlane sirgjooneline liikumine?
    Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguse väärtuse võrra. NT-Näiteks kasvab õhutakistuseta kukkuva kivi kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s, kolmanda lõpuks 30 m/s jne.
  • Milline on ühtlase sirgjoonelise liikumise põhivõrrand ?
    v=s/t
  • Millised kiirused iseloomustavad ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist?
  • Mis on kiirendus?
    Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus. Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2.
  • Kui suure kiiruse saavutab kiirendusega 0,4 m/s2 liikuv mootorrattur 15 sekundi jooksul, kui tema algkiirus on 5 m/s?
    a=(v-v0):t 0,4= (x-5)/15 x=11
  • P
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika EKSAMIPILETID #1 Füüsika EKSAMIPILETID #2 Füüsika EKSAMIPILETID #3 Füüsika EKSAMIPILETID #4 Füüsika EKSAMIPILETID #5 Füüsika EKSAMIPILETID #6 Füüsika EKSAMIPILETID #7 Füüsika EKSAMIPILETID #8 Füüsika EKSAMIPILETID #9 Füüsika EKSAMIPILETID #10 Füüsika EKSAMIPILETID #11 Füüsika EKSAMIPILETID #12 Füüsika EKSAMIPILETID #13 Füüsika EKSAMIPILETID #14 Füüsika EKSAMIPILETID #15 Füüsika EKSAMIPILETID #16 Füüsika EKSAMIPILETID #17 Füüsika EKSAMIPILETID #18 Füüsika EKSAMIPILETID #19
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-05-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 23 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor lilleke19 Õppematerjali autor

    Meedia

    Lisainfo

    Mõisted

    Sisukord

    • Ristlaineks nimetatakse lainet
    • E)V3mcm
    • A)10N

    Teemad

    • *Vaatlus- Füüsika on empiiriline ehk kogemuslik teadus, kuna saadake
    • reaalsest loodusest infot läbi vaatleja kogemuse. Vaatlus on
    • abil
    • * Katse-ehk eksperiment, vaatlus viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud
    • tingimustes. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid
    • objekte vastavalt soovile mõjutada
    • *Andmetöötlus-Füüsika on täppisteadus, kus uuritavaid objekte, nähtusi
    • ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Arvuliste andmete töötlemine
    • matemaatiliste meetodite abil võimaldab uuritavat paremini mõista ning
    • väärtuslikku lisateavet saada
    • Hüpotees-Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust
    • mille tõesus ei ole kindlaks tehtud.)
    • SI-süsteemi ühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis antud
    • mõõtühikud. Need jaotuvad põhiühikuteks (meeter, kilogramm, sekund
    • amper, kelvin, mool ja kandela), ning nende ühikute astmete korrutisteks
    • ehk tuletatud ühikuteks
    • SI-süsteemi ühikute sümbolid kirjutatakse väikeste tähtedega. Erandiks on
    • ühikud, mille nimi on tuletatud isikunimest
    • Mehhanika on füüsika see haru, mis uurib liikumist ja selle muutumise
    • põhjusi
    • Taevas sõudvad pilved, lillelt lillele lendlevad liblikad, mööda teed
    • kihutavad autod, paberile tähti kirjutav pliiatsiotsa, kui eemal lööb välku
    • jõuab valgussähvatus meieni pea kohe ning mürin veidi hiljem. Meie
    • soontes voolab veri ja sarnane on elektrivool, mis kujutab endast
    • elektronide suunatud liikumist juhtmes
    • Mehaanika tekkis antiikajal, mil hakati rasket käsitsitööd kergemaks
    • muutvaid masinaid ehitama. Et masinaid täiustada, tuli lähemalt tundma
    • õppida eelkõige neid nähtusi, mis masinates aset leidsid. Tuli uurida
    • liikumist ning liikumist mõjutavaid tegureid. Sõna „mehaanika“ ongi
    • tulnud kreeka keelest
    • Punktmassi liikumisvõrrand
    • keha koordinaadi sõltuvus
    • ajast) on
    • x=5+2t
    • Leidke punktmassi algkoordinaat ja kiirus
    • Asukoha kindlaksmääramiseks on vaja liikumise kindlakstegemist ja
    • uurida mõnda teist keha mille suhtes me asukoha määrame
    • Liikumine toimub alati millegi suhtes, st liikumine on suhteline. Asukoha
    • muutumine võtab aega. Pole võimalik, et puult kukkuv õun on mingil
    • hetkel oksa küljes ja siis kohe juba mujal. Sel juhul oleks õun ju mitmes
    • kohas korraga!)
    • Liikumine on osakeste või asukoha pidev muutumine ajas
    • Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem
    • moodustavad taustsüsteemi
    • Taustkeha-Keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse, nimetatakse
    • taustkehaks.Nt: kilomeetripost, mäetipp, raudteevagun, Päike jne)
    • Jalgratturi liikumisvõrrand on x=-12+4t. Arvutage jalgratturi asukoht
    • ajahetkel
    • t=4 s
    • Trajektoor on kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub
    • Nimetage liikumise liigid ja kirjeldage neid lühidalt
    • *Sirge trajektoori korral on liikumine sirgjooneline
    • *Kui trajektoor pole sirge, siis on liikumine kõverjooneline
    • *Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes
    • muutub keha asukoht sama palju. Muul juhul on liikumine mitteühtlane
    • *Kulgev on näiteks õmblusmasinanõela üles-alla liikumine. Kogu liikumise
    • kestel jääb nõel oma esialgsete asenditega paralleelseks
    • Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva
    • raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt
    • ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha
    • punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised
    • Liikumise suhtelisus tähendab seda, et erinevatekehade suhtes võib
    • liikumine väga erinev olla. Näiteks meile tundub, nagu Maa oleks paigal ja
    • Päike tiirleks ümber meie. Samas teame, et Maa tegelikult pöörleb ümber
    • oma telje ja tiirleb samas suure kiirusega (30 km/s) ümber Päikese
    • Teepikkuseks nimetatakse füüsikas trajektoori pikkust, mille liikuv keha
    • või punktmass läbib mingi ajavahemiku jooksul. Tähis s. s = v · t, kus s
    • teepikkus, v - kiirus, t - aeg
    • Teepikkuse mõõtühikud on rahvusvahelises mõõtühikute süsteemis 1 meeter
    • m = 1 km, 1/100 m = 1 cm
    • Poiss läks kodust mööda sirget teed metsa suunas. Läbinud 120 m
    • märkas ta, et oli noa maha unustanud. Läinud 45 m tagasi, leidis ta noa
    • siiski teisest taskust üles. Siis pöördus ta uuesti ümber ja, läbinud 100 m
    • jõudis metsa. Kui pika tee läbis poiss enne metsa jõudmist? Millise nihke
    • sooritas poiss kodust kuni noa leidmiseni? Kui kaugel kodust asus mets?
    • Vähemalt kahte keha, sest ühegi keha liikumist ei saa muuta ilma teise keha
    • mõjuta. Näiteks ei saa paati seisvas vees liikuma panna, kui pole tuult ega
    • aere
    • Vastasmõju tagajärgel muutub keha liikumise iseloom
    • On üks neljast fundamentaalsest jõust, mis tõmbab massi omavaid kehi
    • teineteise poole. Newtoni gravitatsiooniseaduse järgi on kehade vaheline
    • gravitatsioonijõud antud valemiga F=G*m1*m2/r
    • Gravitatsioon on maa külgetõmbejõud
    • Gravitatsioonijõud sõltub gravitatsiooniseaduse põhjal keha massist
    • Vaba langemine on kehade liikumine kus õhutakistus puudub või on väike
    • Liikumine, mille kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul
    • ühesuguse väärtuse võrra. NT-Näiteks kasvab õhutakistuseta kukkuva kivi
    • kiirus iga sekundiga ligikaudu 10 m/s võrra. Käest lahti lastud kivi
    • saavutab ühe sekundiga kiiruse 10 m/s, teise sekundi lõpuks 20 m/s
    • kolmanda lõpuks 30 m/s jne
    • v=s/t
    • Kiirendus on füüsikaline suurus, mis on võrdne kiiruse muuduga ajaühikus
    • Kiirenduse mõõtühik SI-süsteemis on meeter sekundi ruudu kohta m⁄s2
    • a=(v-v
    • :t 0,4= (x-5)/15 x=11
    • Newtoni II seadus: Jõud on kehade vastasmõju mõõt
    • Mass on keha inertsuse mõõt
    • Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt
    • sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant
    • võrdub nulliga. Newtoni esimene seadus kirjeldab keha liikumist jõudude
    • Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada
    • nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest seadust ka
    • inertsiseaduseks. NT: Langevarjur laskub muutumatu kiirusega, kui Maa
    • külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud;
    • Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse
    • mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F = m · a
    • Rasket veoautot määratult raskem liikuma lükata kui mänguautot
    • sest pärisautol on mänguasjaga võrreldes palju suurem mass
    • On vastasmõju seadus, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist
    • vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.NT: Kui toetame
    • redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel püsib paigal
    • Inertsiaalses taustsüsteemis(taustsüsteem, milles kehad liiguvad jääva
    • kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.)?
    • v=f(t)
    • Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende
    • masside korrutisega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga
    • F=G*m
    • gravitatsioonijõud=9,8* ühe keha mass*teise keha mass/
    • nendevahelise kauguse ruuduga)
    • NT: Viskad palli ülesse ja see kukub alla tagasi
    • Raskusjõuks nimetatakse gravitatsioonijõudu, millega Maa või mis tahes
    • muu taevakeha tõmbab enda poole selle lähedal asuvaid kehi
    • F=G*M*m/R
    • raskusjõud=9,8*maa mass*keha mass/ maa raadiuse
    • ruuduga)
    • Joonis?
    • Seda jõudu, millega keha Maa külgetõmbe tõttu mõjub alusele
    • keskkonnale või riputusvahendile, nimetatakse keha kaaluks
    • Joonis?
    • Kui alus või riputusvahend on paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt
    • on keha kaal võrdne raskusjõuga
    • Hõõrdejõud on väga oluline, kuna mõjub maapealsetes tingimustes
    • kõikidele liikuvatele kehadele. Iga liikuv keha jääb hõõrdejõu tõttu lõpuks
    • Hõõrdejõuks
    • nimetatakse jõudu, mis takistab keha liikumist või liikumahakkamist. Et
    • jõud takistab liikumist, nimetatakse seda vahel ka takistusjõuks
    • NT: 1) konks püsib laes tänu hõõrdejõule 2) uisutamisel tekib hõõrdejõud 3)
    • kelguga mäest alla laskmine
    • VALEM:üldvalem- F
    • = μ(müü)*N
    • raskusjõu korral- F=Fv-Fh
    • Vähendamine- Pannakse õli uksehinge vahele, suuski määritakse olenevalt
    • ilmastikust vastava määrdega, jalgratta ketti õlitatakse
    • Suurendamine- Tee kaetakse killustikuga, sügava mustriga rehvid peavad
    • olema velgedel, auto piduriklotsid valmistatakse vähekuluvast
    • kuumakindlast ainest
    • Iga päev sõidetakse auto või bussiga ja ülekäiguraja ees ja valgusfoori taga peab
    • pidurdama, tiku tõmbamine jne
    • Hõõrdejõud tekib alati kehade vahetul kokkupuutel, mõjub piki
    • kokkupuutepinda ja on suunatud vastassuunas liikumisele
    • P
    • Jõudu, mis tekib keha kuju muutmisel ehk deformeerimisel, nimetatakse
    • elastsusjõuks
    • Hooke’i seadus- elastsusjõud on võrdeline kujumuutuse ehk
    • deformatsiooni suurusega
    • NT: Tugev tuul painutab puid
    • Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja
    • kiiruse korrutisega
    • m= keha mass, = keha kiirus, Ühik
    • kilogramm-meeter sekundi kohta
    • Sadamakai tuleb ehitada väga tugev, muidu purustaks selle ka väga
    • aeglaselt liikuv, kuid suure massiga laev. Väike püssikuul tekitada suuri
    • purustusi oma suure kiiruse tõttu
    • Impulsi muutumise kiirus on võrdne muutust põhjustava jõuga ning väliste
    • mõjude puudumisel jääb süsteemi impulss muutumatuks
    • P
    • A=F*s
    • Töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle jõu mõjul keha poolt
    • läbitud teepikkuse korrutisega
    • Töö mõõtühik on džaul
    • Võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub tehtud töö ja selle tegemiseks
    • kulunud ajavahemiku jagatisega
    • N = A / t
    • Mõõtühik on vatt
    • Hobujõu suurus on 735,499 vatti
    • Mehhanikas tehakse tööd energia arvelt
    • P
    • Kineetiline energia on energia, mida omavad liikuvad kehad. Keha
    • kineetiline energia sõltub keha massist ja keha kiirusest. E = mv² / 2
    • NT: Näiteks liikuva haamri energia arvel tehakse tööd ja lüüakse nael puu
    • sisse. Kui haamril energia otsa saab, jääb ta seisma ja rohkem tööd ei tee
    • Potentiaalne energia. on energia, mida omavad vastastikmõjus olevad
    • kehad. E = mgh. Näiteks maapinnalt üles tõstetud kehad mõjutavad üksteist
    • gravitatsioonijõuga, deformeeritud keha osakesed mõjutavad üksteist
    • elastsusjõuga. NT: ülestõstetud sangpomm, vinnastatud vedru ja tõukuvad
    • magnetid
    • Isoleeritud süsteemi energia on ajas muutumatu suurus (energia on jääv)
    • Sellest seadusest järeldub, et energia ei teki ega kao, ta võib vaid muunduda
    • ühest liigist teise ning kanduda ühelt kehalt teisele
    • Viskad õuna õhku- kineetiline energia muutub potentsiaalseks
    • Vedru otsa riputatud koormis- annab energia üle venivale vedrule
    • Metallkuulid panna põrkuma- emergia kandub edasi ühelt kuulilt teisele
    • Keha saab teha tööd kui tal on energia
    • P
    • Ringliikumine on kulgliikumine mööda ringjoonekujulist trajektoori
    • Ringliikumise näideteks on planeetide tiirlemine ümber tähtede, elektroni
    • liikumine magnetväljas, kuid ka näiteks keerutatava lingu liikumine ja
    • vasara liikumine vasaraheitja käes
    • Ringjooneline liikumine ja pöörlemine
    • kuidas tekib kesktõmbekiirendus
    • Kesktõmbekiirendus on suunamuutusest tingitud kiirendus, mis on
    • suunatud kõveruskeskpunkti poole
    • Võnkumine on liikumine, mis kordub perioodiliselt edasi-tagasi sama
    • trajektoori mööda
    • Vabavõnkumine, sundvõnkumine, sumbumatu võnkumine, harmooniline
    • võnkumine
    • P
    • Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sageduse
    • kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb
    • võnkeamplituud märgatavalt
    • Kõiki selliseid võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus- või
    • koosinusfunktsiooni abil, nimetatakse harmoonilisteks võnkumisteks
    • Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis
    • Ristlained(
    • milles võnkumine toimub
    • levimissuunaga risti
    • pikilained(Pikilaineks nimetatakse lainet, milles
    • võnkumine toimub piki levimissuunda. Pikilainena levib näiteks heli.)
    • P
    • Ringjoone raadius, kaar, pikkus, kaarele vastav kesknurk
    • Lainepikkus, kiirus, periood ja sagedus
    • Interferentsiks nimetatakse nähtust, kus kahe või enama laine liitumisel
    • tekib uus laine, mille kuju on erinev liituvate lainete kujust
    • Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus lained painduvad tõkete taha
    • Huygensi printsiip on meetod, mille järgi saab määrata lainefrondi kuju
    • mingil järgneval hetkel, kui on teada laine levimiskiirus ning selle kuju
    • antud hetkel
    • Etalonide ebatäpsus
    • Mõõteriista ebatäpsused
    • Mõõtja põhjustatud subjektiivsed ebatäpsused
    • Ümbritseva keskkonna mõjust tingitud ebatäpsused
    • Mõõtmise aluseks oleva teooria ebatäpsused
    • Kasutatavate konstantide ebatäpsused
    • Teadmata põhjustest tingitud juhuslikud ebatäpsused
    • Kui kordusmõõtmisi tehes saame kogu aeg veidi erinevaid tulemusi, mis
    • varasematega täpselt kokku ei lange, on tegemist A-tüüpi määramatusega
    • Mõõtja poolt tekitatud mõõtemääramatus
    • Kui kordusmõõtmised annavad alati sama tulemuse, ei saa määramatust
    • hinnata kordusmõõtmisi tehes; sellisel juhul on tegemist B-tüüpi
    • määramatusega. Mõõteriista poolt tekitatud mõõtemääramatus
    • A-tüüpi määramatust saab vähendada mõõtmiste arvu suurendamisega
    • Aritmeetiline keskmine
    • Absoluutselt täpne mõõtmine pole põhimõtteliselt võimalik. Erandiks on
    • siin vaid juhud, kui mõõtmine seisneb mingi täisarvu määramises. See võib
    • olla näiteks pendli võngete arv või mingisse kindlasse vahemikku langevate
    • mõõtmistulemuste arv
    • P
    • Histogramm on mõõtetulemuste jaotumise diagramm
    • Võetakse vastavalt mõõtmise vastutusrikkusest 2-3 standardhälvet
    • mõõtetulemuste aritmeetilisest keskmisest
    • Analüütiline mudel
    • Graafiline mudel
    • Nähtuste vahel esineb põhjuslik seos — üks sündmus põhjustab teise
    • sündmuse toimumise
    • Mõned näited põhjuslikult seotud nähtustest
    • Maa külgetõmme sunnib kehi kukkuma allapoole
    • Vastastikmõju tagajärjeks on keha liikumise muutumine;
    • Soojenemisel kehad paisuvad
    • Valguse neeldumisel kehad soojenevad
    • Elektrovool tekitab magnetvälja
    • Näiv põhjuslikkus on selline, kus tagajärje rollis esinev sündmus on
    • põhjustatud mitte põhjuseks peetavast sündmusest, vaid mingist
    • kolmandast, esmapilgul märkamata jäänud sündmusest
    • Näiteks: astroloogilised seaduspärasused on suure tõenäosusega määratud
    • mitte tähtkujude asendiga vaid mingi maise mõjuga
    • Füüsikaga seotud ohud on eelkõige need, mille tekkimise on teinud
    • võimalikuks füüsika areng
    • globaalne tuumasõja oht
    • raske avarii tuumatehnoloogia mistahes muus valdkonnas
    • Freoonide kasutamisest tingitud osooniaugu tekkimine
    • Inimohvritega õnnetused liikluses või rikkis elektriseadmete kasutamine
    • P
    • Füüsika uurib kogu olemasolevat loodust (mateeriat) ja selle juures kõige
    • üldisemaid nähtusi ning seaduspärasusi. See kõige üldisem, mida uurida
    • saab, on liikumine, kehadevahelised mõjujõud ning mitmest kehast
    • koosnevate süsteemide (n. Päikesesüsteem, kristall, aatom) ehitus ehk
    • struktuur
    • Uuritava kirjeldamiseks kasutatakse arve ja andmetöötluseks matemaatika
    • meetodeid
    • Füüsika on kogemuslik, kogemustel põhinev teadus, ise peab asju läbi
    • proovima
    • Meeled, mälu ja mõistus
    • Mälu, et meelde jätta, mis, kus, millal, mingi nähtus toimus
    • P
    • Vaatlus, katse, andmetöötlus
    • Probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine
    • vaatlused, katsed, tulemuste analüüs, järelduste tegemine
    • Füüsikaline suurus- on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida
    • saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel
    • objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada.(skalaarsed
    • suurused, vektorsuurused
    • Mõõtmine- tähendab mingi füüsikalise suuruse võrdlemist teise
    • samasuguse, ühikuks võetud suurusega. Võrdlusega saadud arvu
    • nimetatakse mõõdetava suuruse mõõtarvuks ehk arvväärtuseks
    • P
    • õõtmisel kasutatav normitud tehniline vahend, nt kaaluviht
    • nihkkaliiber
    • Mõõteriist- on seade, mille ülesandeks on mingi füüsikalise suuruse
    • võrdlemine mõõtühikuga, nt ampermeeter, voltmeeter
    • Mõõt on keha või vahend mingi füüsikalise suuruse teatava suuruse
    • taastekitamiseks. Niisiis joonlaud on pikkusmõõt, liiter on mahumõõt
    • selline mõõtmine, mille puhul meid huvitava suuruse
    • väärtus saadakse vahetult mõõtmisvahendi skaalalt. Nt joonlauaga
    • mõõtmine
    • on mõõtmine, kus mõõtetulemus leitakse arvutuste teel
    • valemi abil) otsemõõdetud suuruste kaudu. Nt kolmnurga pindala
    • arvutamine, kui otsese mõõtmisega mõõdetud kõrgus ja alus on olemas
    • ühikuks võetud suurus, millega mõõtmisel võrreldakse
    • mõõdetavat suurust. NT: meeter, njuuton, vatt, kilogramm
    • on mõõt, mille järgi taastekitatakse füüsikalise suuruse mõõtühik
    • mida säilitatakse ning millelt kantakse see üle teistele, tegelikult
    • tarvitatavatele mõõtevahenditele (näiteks kilogrammi etalon, meetri etalon)
    • SI süsteemi põhiühikud-meeter, kilogramm, amper, kelvin, mool, kandela
    • sekund
    • Džaul-1J
    • Vatt-1W
    • Njuuton-1N
    • taatluseeskirjadele vastav menetlus, mis hõlmab mõõtevahendi
    • vastavuse kontrollimist mõõtevahendi tüübikinnituses toodud
    • metroloogilistele omadustele ja mõõtevahendi märgistamist meie labori
    • poolt
    • määratakse kindlaks seos mõõtevahendi poolt esitatud
    • väärtuse ja etaloni abil realiseeritud suuruse vastava väärtuse vahel
    • Tavaliseks kalibreerimistulemuseks mõõtehälve koos määramatusega
    • Erinevus
    • P
    • mõõtetulemuse erinevus mõõdetava suuruse tõelisest väärtusest
    • ehk mõõtmisel tehtud viga
    • Mõõtemääramatus-on suurus, mis kuulub mõõtetulemusse juurde ja
    • iseloomustab selle mõõtesuuruse võimalikke väärtusi
    • P
    • Ühemõõtmeline ruum – kui saab hakkama ühe mõõduga (nt pliiatsite
    • pikkused)
    • Kahemõõtmeline ruum – kui on vaja kahte mõõtu ( nt pindala – pikkus ja
    • laius)
    • Kolmemõõtmeline ruum – kõige keerulisem ruum, mida inimene tajub
    • ning kus pikkusele ja laiusele lisandub kõrgus
    • Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust
    • arvuliselt väljendada
    • fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades
    • kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste
    • suuruste defineerimise aluseks
    • Aeg on pidev — me ei saa ühest ajahetkest teise ilma vahepealseid
    • ajahetki läbimata
    • Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna
    • tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates
    • võimalik
    • Aja mõõtmiseks saab kasutada näiteks
    • taevakehade näivat tiirlemist (Päikese tõusmine ja loojumine);
    • kuu faaside (Kuu loomine, noorkuu, täiskuu, vanakuu) vaheldumist;
    • küünla lühenemist põlemise käigus;
    • liiva voolamist läbi liivakella väikese ava;
    • kõikvõimalike pendlite võnkumist;
    • aatomitest väljuva kiirguse laineid
    • Aega mõõdetakse kellaga
    • päikesekell;
    • pendli ja pommidega seinakell;
    • liivakell
    • kronomeeter (eriti täpne mehaaniline kell);
    • elektrooniline kell;
    • Kiirus on suurus, mis näitab kui suur muutus toimub ühe ajaühiku kohta;
    • kiiruse ühik on 1m/s
    • Makromaailmas tähendab tõrjutusprintsiip seda, et kaks ainelist objekti ei
    • saa korraga paikneda samas ruumiosas
    • Printsiipi, mille kohaselt väljad üksteist ei sega ja nende mõjud
    • vektoriaalselt liituvad, nimetatakse superpositsiooniprintsiibiks
    • Valgus on helist vähemalt 10x kiirem
    • C= 300 000 000 m/s = 300 000 km/h
    • Aja aeglustamine
    • Pikkuste ja kauguste lühenemine
    • Massi suurenemine
    • P
    • Kui energia kasvuga kaasneb massi suurenemine, siis järelikult mass ja
    • energia on samaväärsed
    • Sirge trajektoori korral on liikumine sirgjooneline
    • *Ühtlane on selline liikumine, mille korral mistahes võrdsetes ajavahemikes
    • * Pöörleva liikumise korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva
    • Jõud on kehade vastastikuse toime mõõt, mis avaldub kas keha
    • liikumisolukorra muutuses või keha deformeerumises
    • F=m*a
    • P
    • Inerts on nähtus, mis seisneb selles, et iga materiaalne keha säilitab
    • välisjõudude puudumisel oma liikumise või paigalseisu
    • Inertsus on füüsikas keha omadus, mis näitab, kui raske on keha
    • liikumisolekut muuta. Keha inertsuse mõõduks on füüsikaline suurus mass
    • Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta
    • Kiirendus on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis väljendab kiiruse
    • muutumist ajaühiku kohta. Kiirenduse dimensioon on teepikkus/aeg2
    • Newton I - Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub
    • ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude
    • resultant võrdub nulliga. Newtoni esimene seadus kirjeldab keha liikumist
    • jõudude puudumisel. Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit
    • säilitada, nimetatakse inertsiks. Seepärast nimetatakse Newtoni esimest
    • seadust ka inertsiseaduseks. NT: Langevarjur laskub muutumatu kiirusega
    • kui Maa külgetõmmet tasakaalustab õhu takistusjõud;
    • Newtoni teine seadus ütleb: kui kehale mõjub jõud, siis saab ta
    • kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga:F
    • = m · a
    • Newton III- On vastasmõju seadus, mille järgi mõjutavad kaks keha
    • teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega.NT: Kui
    • toetame redeli seinale, siis mõjub sein redelile vastu ja seda nii, et redel
    • püsib paigal
    • ja omavaheline seotus
    • Töö on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühelt füüsikaliselt objektilt
    • teisele kanduva energia hulka. Ühik on džaul
    • Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb
    • jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust. Ühik
    • on vatt
    • Energia- Energia on skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha
    • või jõu võimet teha tööd. Ühik on džaul
    • Kineetiline energia- on energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste
    • kehade suhtes. Seda tähistatakse enamasti Ek või T. Energia mõõtühik SI
    • süsteemis on džaul (J)
    • on süsteemi energia, mis on tingitud keha asendist ja
    • mõjust süsteemi teiste kehade suhtes ja kõigi süsteemis olevatele kehadele
    • vastastikku mõjuvatest jõududest välises jõuväljas
    • Nende vastasikune muundumine= kineetiline energia(nimetatakse energiat
    • mis kehal on tema liikumise tõttu.)

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    15
    doc
    Füüsika I eksami piletid
    105
    doc
    Füüsika konspekt
    66
    docx
    Füüsika I konspekt
    31
    doc
    Füüsika eksam
    4
    doc
    Füüsika eksami piletid
    18
    odt
    Füüsika eksam
    34
    docx
    Füüsika eksami konspekt





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !