Füüsika Arvestuse Spikker (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Inertsimoment - Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju.
Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg
Tln/ Ekvaator -Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud
Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis
VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz
Vedrupendel T=2π Vm/l
V=λ/T Mag induktsioon -seda, et magn laenguid ei eksisteeri, s.t on 2 poolust
10-9/2=R=r d(H)=1,6x10-19C q2=q=10-19C k=9x109Nm2/C2 F=kq1q2/r2 F=(9x109x1,6x10-19x1,6x10-19)/(10-9/2)2=9,216x10-9
Alalisvool :ajas muutumatu suunaga kestev elektrivool. Selle suurimaks eeliseks võimalus koguda ja salvestada . Patareid/ akud ühed peamised alalisvoolu allikad.
Ampere:Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuv j= magnetinduktsiooni, voolutugevuse, juhtmelõigu pikkuse ja juhtme ja magnetinduktsiooni vahelise nurga siinuse korrutisega F=IBlsinα
Archimedese s: vedelikus /gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkej, =keha poolt väljatõrjutud vedeliku/gaasi kaaluga.
Adiabaatiline protsess:süsteem pole väliskeskkonnaga soojusvahetuses. Protsessi adiabaatilisus tuleneb protsessi toimumise suurest kiirusest/heast isoleeritusest. Adiabaatilised protsessid nt küttesegu kokkusurumine sisepõlemismootorisilindris ja õhu kiire kokkusurumine õhksütikus.
Absoluutselt elastne põrge: kehtib mehaanilise energia jäävuse seadus, kuna sellel ei teki jääkdeformatsioone ei muutu mehaaniline energia mingiks teiseks liigiks
Absoluutselt mitteelastne põrge: selle käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks . Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi.
Dielektrik : laengukandjad ei liigu vabalt. Võivad pisut nihkuda asendist, milles olid elektrivälja puudumisel.
Dünaamika: mehaanika osa, uurib kehadevahelist vastastikmõju, liikumisnähtusi.
Dünaamika põhis:Punktmassi kiirendus=talle rakendatud j ja on j suunaline. Väljendab dünaamika põhivõrrand: ma=F, kus võrdeteguriks punktimass.
Elektrivoolu töö: vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A – elektrivoolu töö vooluringi lõigus-J, U–pinge selle lõigu otstel, q– 'vooluringi lõigu läbiv laeng, I – voolutugevus (A), t–vooluläbimise aeg, R–akistus().A=Nt=UIt=qU=I2Rt (jada) =U2t:R(rööp)
Elektriline võimsus:=elektrivoolu tööga ajaühikus ning=pinge ja voolutugevuse korrutisega N=UI=I²R=U²/R N=elektrivooluvõimsus (1W) I-voolutugevus U-pinge R-vooluringi takistus. Mõõdetakse kaudselt volt/ amper - ja otseselt vattmeetriga.
Energia: ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele. Energiat omavad kõik kehad mis on võimelised tegema tööd. Energia näitab, kui suurt tööd keha või vastastikmõjus olevad kehad võivad sooritada . Energiatähis on E, ühik on 1J.
Elektrivälja potentsiaalne energia-tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel. Tähis-Wp, ü-J. Wp=qEd
Elektromotoorj:kõrvalj töö ühiklangu ümberpaigutamisel vooluringis. Elektromotoorj suurim pinge, mida vooluallikas on üldse suuteline tekitama. E = IR+Ir [pingelaeng sise ja välisahelas] = e1+e2 = E [kõrvaljõudude põhjustatud pingetõusude summa]
Elektrivool metallides:elektronide suunatud liikumine elektrivälja j mõjul. Elektrivälja puudumisel liiguvad metalli väliskihi elektronid korrapäratult positiivsete ioonide vahel. Elektriväljas lisandub elektronide kaootilisele liikumisele suunatud liikumine elektrij mõjul.
Elastne deformatsioon : pärast deformeeriva jõu lakkamist keha võtab oma algse kuju. Kõik asjad deformeeruksid kohe ja lõplikult. Siis ju puuduksid maailmas kindla kujuga asjad. Elastseks võib lugeda deformatsiooni, mille korral pärast deformatsiooni esile kutsunud jõu kõrvaldamist keha esialgne kuju/mõõtmed taastuvad. Hooke `i seadus-kehas tekkiv elastsusj võrdeline defor -ga Fe=kl.
Entroopia :süsteemi korrastatust . Selle kasvades väheneb kinnise süsteemi võime teha süsteemisisest tööd ja energia hajub ∆S=∆Q/T
Elektrostaatiline
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika Arvestuse Spikker #1 Füüsika Arvestuse Spikker #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 104 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor briti Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Eesti Mereakadeemia mahulise arvestuse spikker, kus on 95% materjalist olemas, et sooritada töö positiivselt. Enne printimist soovitan vahekohad paremini paika panna, kuna need nihkusid.
soojus , laengu , kiirendus , potentsiaal , gaas , induktsioon , pinge , voolutugevus , võimsus , magnetinduktsioon , potentsiaalne , mehaaniline , elektrivool , nurkkiirus , impulss

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

23
doc
Füüsika arvestus 2011 teooria
34
docx
Füüsika eksami konspekt
30
docx
Füüsika eksam vastustega-liikumine
24
docx
Keskkonnafüüsika arvestuse materjal
10
doc
Füüsika eksami konspekt
28
doc
Füüsika teemade konspekt
1
docx
Füüsika mõistete spikker
52
pdf
Füüsika eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !