Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Füüsika 12kl astronoomia (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks prootonid ja neutronid ei liitu tohutult suurte tuumajõudude tulemusel?
  • Miks osakesed millel pole välispinda ei lähene rohkem üksteisele?
  • Miks elektronid on üle kogu aatomi laiali jagunenud?
Vasakule Paremale
Füüsika 12kl astronoomia #1 Füüsika 12kl astronoomia #2 Füüsika 12kl astronoomia #3 Füüsika 12kl astronoomia #4 Füüsika 12kl astronoomia #5 Füüsika 12kl astronoomia #6 Füüsika 12kl astronoomia #7 Füüsika 12kl astronoomia #8 Füüsika 12kl astronoomia #9 Füüsika 12kl astronoomia #10 Füüsika 12kl astronoomia #11 Füüsika 12kl astronoomia #12 Füüsika 12kl astronoomia #13 Füüsika 12kl astronoomia #14 Füüsika 12kl astronoomia #15 Füüsika 12kl astronoomia #16 Füüsika 12kl astronoomia #17 Füüsika 12kl astronoomia #18 Füüsika 12kl astronoomia #19 Füüsika 12kl astronoomia #20 Füüsika 12kl astronoomia #21 Füüsika 12kl astronoomia #22 Füüsika 12kl astronoomia #23 Füüsika 12kl astronoomia #24 Füüsika 12kl astronoomia #25 Füüsika 12kl astronoomia #26
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 99 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Gert Saarm Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

FÜÜSIKA: astronoomia

Sellisel moel sobis ka kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär tähistaeva kandjaks. 2. Kuidas mõista "lõpmatut maailma". Arvatavasti võime öelda siin seda, et nii lähemal kui kaugemal asuvad tähed võiksid olla nö päikesed, mille ümber tiirlevad planeedid, millel pulbitseb elu. Näha on palju tähesüsteeme kosmosesüsteemis ja nendele ei paistagi just kui lõppu tulevat, ükskõik kui kaugele ka ei vaataks. 3. Millised on astronoomia osad? Astronoomia kui teadus, jaguneb praegusel ajal erinevateks teadusharudeks: -Meetodite järgi liigendub astronoomia kolmeks: astromeetria, taevamehaanika ja astrofüüsika. -Objekti järgi (õigemini astrofüüsika jagunemine): planetoloogia, tähtede füüsika, galaktikate füüsika ja kosmoloogia. 4. Loetlege põhjendusi Maa kerakujulisuse kohta antiikajast tänapäevani. -Vana- Kreeklased hindasid väga geomeetriat, mille tõttu kera oli nende jaoks

Füüsika
thumbnail
11
doc

Füüsika eksam

Mehaanika. 1. Elastsusjõud. Hooke seadus Elastsusjõud esineb kehade deformeerimisel ja on vastassuunaline deformeeriva jõuga. Hooke'i seadus: Väikestel deformatsioonidel on elastsusjõud võrdeline keha deformatsiooniga. F e = -k l k-jäikus l-keha pikenemine 2. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand. Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukoha lõppasukohaga. x =Vot + at2/2; v=vo+at 5.Taustsüsteem koosneb taustkehast, koordinaatsüsteemist ja kellast. Keha kiirus on suhteline: keha kiirus sõltub selle taustsüsteemi valikust, mille suhtes kiirust mõõdetakse. Tavaliselt valitakse taustsüsteemiks maapind. 6. Hõõrdejõud- jõudu, mis tekib ühe keha liikumi

Füüsika
thumbnail
5
docx

Füüsika astronoomia

Maa kera kujulisust saab tõestada: laeva ilmumine silmapiiri tagant või laeva kadumine silmapiiri taha Pythagorase valemi kaudu on tuletatud seos kuidas arvutada maksimaalset nägemiskaugust R ­ maa raadius H ­ vaatekõrgus (km) maapinnast (mere) Kui kaugele on võimalik teoreetiliselt näha, kui silmad asuvad 150cm kõrgusel. 150cm=0,0015 L= ruutjuur 2*r*h = 113 ruutjuur h l=113 ruutjuur 0,0015 = 4,38 km l=113ruutjuur 8,848 = 336,16km ASTRONOOMIA ÜHIKUD Valgusaasta ­ vahemaa mille valgus läbib ühe aastaga 300 000km/s ­ valgusaasta kiirus 365d(ööpäeva) 1va (ly)=365*24*60*60*300000= 9,79*10 astmes 12km S=v*t ­ teepikkus =kiirus*aeg Astronoomilineühik (aü) ­ maa keskmine kaugus päikesest Parsek (pc)- vahemaa millelt paistab üks astronoomiline ühik nurga 1 sekund all 1(pc) = 1aü/tan 1sekundit = 3,1*10astmel13 km Astronoomiline on päieksessüteemi mõõtkava ühik Päikesesüsteem Koosneb:

Füüsika
thumbnail
7
doc

Füüsika valemid

I. MEH AANIK A I. Kinemaatika Koordinaat Nihe Kiirus Kiirendus Ühtlane sirgjooneline s liikumine x = x 0 + vt s = vt v= a =0 t Ühtlaselt muutuv at 2 at 2 v 2 - v 02 v - v0 x = x0 + v0 t + s = v0 t + s= v = v 0 + at

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
61
doc

Füüsika läbi ajaloo

Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli jälgida taevak

Füüsika
thumbnail
8
doc

Füüsika: olekud, aatomid, tuumareaktsioonid, universum

FÜÜSIKA SUULINE ARVESTUS ­ (viimane) 6.kursus ­ 12. klass 1. Kirjelda vedeliku ehitust ja üldisi omadusi, mis eristavad vedelikku gaasist ja tahkisest. Vedelik ­ gaas: Vedelikud on palju tihedamad; molekulid palju lähemal. Vedelik ­ tahkis: Vedeliku molekulid on korratus liikumises (vahetavad kohti) - voolavus 2. Mis on märgamine ja mittemärgamine? Märgamine on olukord, kus vedelik mööda pinda laiali voolab. Mittemärgamine on olukord, kus pindpinevuse tõttu võtab vedelik kera kuju. 3. Võrdle ja põhjenda difusiooni ja soojusjuhtivust vedelikes ja gaasides. Difusioon on vedelikes väiksema kiirusega, sest vedelik on palju tihedam ja seega molekulid põrkuvad ajaühikus tunduvalt rohkem. Vedelike soojusjuhtivus on gaaside omast parem, kuna soojusjuhtivus oleneb ka aine tihedusest ja erisoojusest, siis tänu nendele on vedelike soojusjuhtivus parem. (Vedelike tihedus on u. 1000 korda suurem ning ka erisoojus on suurem.) Difusioon ­ ühe aine molekulide

Füüsika
thumbnail
2
doc

Füüsika kosmoloogia

Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi Vana-Rooma ve

Füüsika



Lisainfo

saab kasutada 12kl materjalina kursuse töö tegemisel

Meedia

Kommentaarid (1)

jannux profiilipilt
jannux: Aitab ikka, aga kohati on osades kohtades lüngad sees.
21:36 13-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun