Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on loodus? Millele loodus vastandub ?
  • Mis on maailm? Miks maa, miks ilm ?
  • Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib ?
  • Mis on loodusseadus ?
  • Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb ?
  • Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda ?
  • Mis on katse, mis on eksperiment ?
  • Mida teha vaatlusest ja katsetest saadud andmetega ?
  • Kuidas seda teha ?
  • Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad ?
  • Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame ?
  • Mis on nähtavushorisont ?
  • Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada ?
  • Miks on mõõtmine nii oluline ?
  • Millised võivad olla raskused ?
  • Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia ?
  • Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik ?
  • Mis on SI ja milles on selle olulisus ?
  • Mida tähendab võrdeline sõltuvus ?
  • Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused ?
  • Milline on matemaatika ja füüsika suhe ?
  • Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist ?
  • Mis on liikumine ?
  • Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada ?
  • Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus ?
  • Mis on kiiruse muutumise kiirus ?
  • Miks see nii oluline on ?
  • Milles on aine ja välja erinevus ?
  • Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega ?
  • Mis põhjustab muutusi liikumises ?
  • Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist ?
  • Mis on jõud? Mis on inerts ?
  • Mis on printsiibid ?
  • Millest maailm koosneb ?
  • Mida tähendab energia jäävus ?
  • Mis on osakesed ?
  • Mis koosneb osakestest ?
  • Mida tähendab valguse kiirus ?
  • Mis liigub valguse kiirusega ?
  • Kus loodusseadused kehtivad ?
 
Säutsu twitteris
FLA
1. Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule? Loodus on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks . Kõik koosneb ainest ja väljast. Aine ja väli on kaks põhimõtteliselt erinevalt käituvat looduse alget. Looduses esineb tasemeline struktureeritus. Igal kindlal struktuuritasemel toimuvaid nähtusi võib seletada sellel tasemel oluliste seaduspärasuste abil ja see ei sõltu kuigivõrd teistele struktuuritasemetele iseloomulikest nähtustest. Sõna loodus ongi maailma see sünonüüm, mis kõige probleemivabamalt sobib füüsikalisse konteksti. Sõnal maailm on ju olemas ka mittefüüsikalised tähendused (mõttemaailm, tundemaailm jne), sõnaga Universum kaasnevatest probleemidest oli aga juba ülalpool juttu . Loodus (lad.k. natura ) on inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond. Loodus vastandub selles määratluses inimeste poolt loodud ehk tehiskeskkonnale, aga ka inimesi ümbritsevale mentaalset ehk vaimset komponenti (kunsti, muusikat, arhitektuuri, kirjandusteoseid jne) sisaldavale keskkonnale, mida nimetatakse kultuuriks.
2. Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?
Kui inimene kasutab iseenda kohta mõistet mina, siis maailma moodustab kõik tema mina piirist väljapoole jääv ehk mitte-mina. Maailmaks nimetatakse kõike, mis ümbritseb mistahes konkreetset inimest ehk indiviidi samamoodi nagu kõiki teisi inimesi. Seega jäävad vaatluse alt välja inimese mõttemaailm, tundemaailm ja muud sellised maailmad. Valdava osa inimeste usk nii määratletud välismaailma objektiivsesse ehk mistahes indiviidist sõltumatusse eksistentsi põhinebki asjaolul, et kõik tervete meeleelunditega inimesed saavad nende elundite abil maailma kohta põhijoontes ühesugust infot. Täheldame ka, et rangelt võttes on igal inimesel oma maailm ja kõik teised inimesed on ühe konkreetse inimese maailma osad. Maailmapildiks on kombeks nimetada teadmiste süsteemi, mille abil inimene tunnetab teda ümbritsevat maailma ja suhestab end sellega. Maailmapilt on kogu süstematiseeritud info, mida indiviid maailma kohta omab. Võib rääkida ka suure inimgrupi või inimkonna kui terviku kollektiivsest maailmapildist, mis on kõigi antud gruppi kuuluvate inimeste maailmapiltide koondvariant. Kui soovitakse rõhutada maailmapilti moodustava info saamise ühesuguseid ehk universaalseid füüsikalisi meetodeid või maailmapildi äärte puudumist, siis kasutatakse sageli maailmaga samas tähenduses mõistet Universum . Kerge on märgata, et Universumis esineb tasemeline struktureeritus. Ühe kindla struktuuritaseme moodustavad ligikaudu ühesuguste mõõtmetega ja sarnaselt käituvad objektid
3. Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi. Loodusteadusliku meetodi all mõistetakse niisiis meetodit, mis seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus ), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta.
4. Mis on loodusseadus ? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte moodi nii elusas kui ka eluta looduses. Seadus on loodusnähtuse kohta kehtiv kvantitatiivne ehk mõõdetav ja arvuliselt väljendatav, matemaatiliselt range valemi või võrrandina esitatav üldistus.
5. Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb? Inimene on looduse vaatleja, kes saab infot looduse kohta oma meeleorganite vahendusel. Kuna inimese peamiseks aistinguliseks infokanaliks on nägemismeel, siis hakkab maailmapildi kujundamist oluliselt mõjutama valguse kiiruse väärtus. Oma aistingute alusel kujundab iga vaatleja maailmast omaenda spetsiifilise pildi ning relatiivsusprintsiibi kohaselt pole mitte ükski vaatleja eelistatud. Kui kaks vaatlejat on erinevates tingimustes (näiteks liiguvad teineteise suhtes), siis nad saavad erinevaid aistinguid ja maailm ongi nende jaoks erinev, mitte ei tundu erinevana. Vaatleja on inimene, kes saab ja töötleb infot maailma (looduse) kohta. Vaatlejat võib defineerida mitmeti, aga soovitav on seda teha tunnuste kaudu, mis ühel vaatlejal olema peavad. Vaatleja tunnusteks võiksid olla: 1. vaba tahe ehk valikuvabaduse olemasolu; 2. aistingute saamise võime, võtmaks maailmast vastu infot; 3. mälu ehk võime salvestada infot ja seda hiljem uuesti kasutada ning 4. mõistus ehk võime konstrueerida mälus olemasolevast infost süllogisme, tehes nii tõeseid järeldusi maailma kohta ilma vastavat aistingut saamata.
Vaatleja on subjekt, kes vaatleb füüsikalisi objekte.
Ta vaatleb kõike enda ümber,et saada infot end ümbritseva maailma kohta. Vaatleb selleks, et koguda infot.
6. Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda?
Tähelepanekute tegemist looduse kohta meeleelundite abil nimetatakse vaatluseks. Kitsamas mõttes mõistame vaatluse all meelelise info kogumist loodusobjekti omaduste kohta objekti ennast mõjutamata. Vaatlus on loodusteadusliku uurimistöö esimene etapp. Füüsikas kulgeb aeg aga erinevate vaatlejate jaoks erinevalt ning mingi sündmus võib ühe vaatleja jaoks olla juba toimunud, aga teise vaatleja jaoks veel toimumata. Klassikalise füüsika reeglite kohaselt mõtlev inimene kipub arvama , et kui sündmus on absoluutses ajas toimunud, siis see tegelikult ongi toimunud ja teisele vaatlejale vaid tundub, et sündmus on veel toimumata. Igal vaatlejal on omaenda tegelikkus. Vaatlejad võivad asuda erinevates kohtades, erinevates tingimustes. Vaatlejad tajuvad ja näevad asju erinevalt.
7. Mis on katse, mis on eksperiment?
katse ehk eksperiment. Need on täpselt sama tähendusega. Katse abil kontrollitakse hüpotenuusi tõenäosust. Katse käigus võib nähtust ise esile kutsuda ja uuritavaid objekte vastavalt soovile ka ise mõjutada. Eksperiment tuleb enne läbiviimist alati hästi läbi mõelda ja planeerida . Mingit teooriat tunnustatakse lõplikult alles siis, kui sellest teooriast lähtuvad ennustused on saanud eksperimentaalse kinnituse . Katse ehk eksperiment on looduse objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse kunstlik esilekutsumine kontrollitavates tingimustes. loodusnähtus kutsutakse kunstlikult esile, protsess toimub katse korraldaja poolt kontrollitavates
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #1 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #2 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #3 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #4 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #5 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #6 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #7 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #8 Füüsika 10 klass I kursuse-FLA-kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-01-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 52 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor TR Õppematerjali autor

Lisainfo

PÕHJALIK kokkuvõtte koos kordamisküsimustega ja vastutega füüsikas, 10.klassis.I (FLA) kursuse kordamismaterjal. 40 küsimust ja vastust.
Füüsika , 10.klass , gümnaasium , põhikool , FLA , I kursus , veerand , eksam , kordamismaterjal , põhjalik , küsimus , vastus , loodusteadus , eksperiment , liikumisolek , matemaatika , valguse kiirus

Mõisted

Sisukord

  • Loodus
  • Universum
  • Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Neid loodusseadusi loovad loodusteadlased
  • Loodusteadusliku meetodi
  • Loodusseadus
  • Loodusseadus
  • Seadus
  • aistingute saamise võime
  • mälu
  • mõistus
  • Ta vaatleb kõike enda ümber,et saada infot end ümbritseva maailma kohta. Vaatleb
  • Tähelepanekute tegemist looduse kohta meeleelundite abil nimetatakse vaatluseks
  • Loodusteadused
  • Nähtavushorisondiks
  • Makromaailmas
  • Mõõtmine
  • Mõõtühik
  • Põhiühikuteks
  • Mõõtevahend
  • XI peakonverents
  • Kaalude ja Mõõtude Peakonverents
  • Kulgemine
  • Pöörlemine
  • Kuju muutumine
  • Mahu muutumine
  • Võnkumine
  • Laine
  • Kiirus
  • Kiirendus
  • Energia jäävuse seadus
  • Osake

Teemad

  • Mis on loodus? Millele loodus vastandub? Inimlikule, tehislikule?
  • tehiskeskkonnale
  • Kõik koosneb
  • väli
  • struktureeritus
  • Mis on maailm? Miks maa, miks ilm?
  • mina
  • Maailmaks
  • indiviidi
  • maailmad
  • objektiivsesse
  • Maailmapildiks
  • kollektiivsest maailmapildist
  • universaalseid
  • maailmaga
  • struktuuritaseme
  • Kuidas saab teada, mismoodi loodus toimib?
  • läbiviidud vaatluste põhjal. Selleks kasutatakse loodusteaduslikku meetodi
  • Mis on loodusseadus?
  • Kes on vaatleja, mida ta vaatleb ja miks ta vaatleb?
  • Vaatleja
  • tunnusteks
  • vaba tahe
  • aistingute saamise võime
  • mälu
  • mõistus
  • objekte
  • selleks, et koguda infot
  • Mis on vaatlus? Mille poolest võivad vaatlused erineda?
  • Vaatlus
  • tundub
  • Igal vaatlejal on omaenda tegelikkus
  • Vaatlejad tajuvad ja näevad asju erinevalt
  • Mis on katse, mis on eksperiment?
  • eksperiment
  • Katse ehk eksperiment on looduse
  • objekti eesmärgipärane mõjutamine või uuritava loodusnähtuse kunstlik esilekutsumine
  • kontrollitavates tingimustes
  • Mida teha vaatlusest ja katsetest saadud andmetega? Kuidas seda teha?
  • andmetöötlus
  • Eesmärk
  • Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad?
  • hüpotees
  • eksperiment
  • järeldus
  • printsiipidega
  • Geograafia
  • Bioloogia
  • Keemia
  • Füüsika
  • Matemaatika
  • Kuidas sündis teadus, see, mida me tänapäeval teaduseks nimetame?
  • Miks püüab füüsika vaadata üha kaugemale Universumi ja üha
  • sügavamale ainesse?
  • Mis on nähtavushorisont? Kuidas füüsika suhtub
  • nähtavushorisontidesse?
  • Sisemine horisont
  • Füüsika
  • Miks on mõistlik vahet teha mikro-, makro- ja megamaailma
  • uurimisobjektidel?
  • kvantmehaanika
  • üldrelatiivsusteooria
  • Kuidas loodusteaduslik meetod püüab uurimistööd üles ehitada? Millised
  • on olulised etapid teadusliku teadmise saavutamisel?
  • Miks on mõõtmine nii oluline? Millised võivad olla raskused?
  • ebakorrektse mõõtmise alusel esitatud pretensioon on õigustühine!
  • piirviga
  • Mida on vaja selleks, et mõõtmist läbi viia?
  • Mis on mõõtmine, mõõteriist, ühik?
  • Otsene
  • Kaudne
  • tuletatud
  • ühikud
  • mõõtühikute süsteemiks
  • mõõteriistaks
  • Mis on SI ja milles on selle olulisus?
  • rahvusvaheline mõõtühikute süsteem
  • Kaalude ja mõõtude
  • tuletatud
  • kilogramm
  • amper
  • kandela
  • etaloniks
  • etalonaine
  • Mis on mudel? Mõned head näited
  • mudeliks
  • Ainelisi
  • füüsikalisteks mudeliteks
  • abstraktse
  • Kuidas me tunnetame igapäevaelus ruumi ja aega. Kuidas me neid
  • mõõdame?
  • kahemõõtmelisi
  • kolmemõõtmelisi
  • relatiivsusteooriat
  • Mida tähendab võrdeline sõltuvus?
  • sirge j
  • Kuidas modelleerida neid füüsikalisi suurusi, mille juures suund on
  • oluline (kiirus, jõud)?
  • punktmass
  • Mille poolest erinevad skalaarsed ja vektoriaalsed suurused? Üks hea
  • võrdlus
  • skalaariks
  • aeg
  • pikkus, mass, rõhk, ruumala, energia, temperatuur
  • suund
  • vektoriks
  • vektoriaalseteks
  • kiirus, kiirendus ja jõud
  • Milline on matemaatika ja füüsika suhe?
  • raskem
  • Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide
  • üldmudeliteks
  • füüsikalised suurused
  • Mis on liikumine? Kuidas saab liikumist mitmel viisil kirjeldada?
  • suhteline
  • teise keha suhtes
  • tausta
  • taustkehaks
  • Kulgemine
  • Mis on kiirus? Mis on liikumiskiirus?
  • Kiirus
  • Mis on kiiruse muutumise kiirus? Miks see nii oluline on?
  • Milles on aine ja välja erinevus?
  • tõrjub
  • mõõtmete
  • inertsus
  • vastastikmõjudes
  • väljaks
  • Kuidas Newtoni III seadus seostub gravitatsioonivälja mõistega?
  • Newtoni III seaduse
  • Mis põhjustab muutusi liikumises?
  • vastastikmõju toimel
  • Kuidas keha mass mõjutab keha liikumist, eelkõige liikumise muutumist?
  • Newtoni
  • Mis on jõud? Mis on inerts?
  • inertsiks
  • inertsuseks
  • inertsiseaduseks
  • Jõud
  • kehale
  • Mis on printsiibid? Kas printsiibid kirjeldavad või juhivad maailma?
  • printsiip
  • nii lihtsalt on
  • Millest maailm koosneb?
  • mõttemaailm, tundemaailm ja muud sellised
  • maailmad
  • Mida tähendab energia jäävus?
  • Mis on osakesed? Mis koosneb osakestest?
  • atomistlik printsiip
  • fundamentaal
  • kvantideks
  • Mida tähendab valguse kiirus? Mis liigub valguse kiirusega?
  • 792 458 m/s
  • vaakumis
  • Kus loodusseadused kehtivad?
  • Kas teaduslik maailmakäsitlus peidab endas ohte?

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

16
odt
Füüsika kordamisküsimused ja vastused
49
pdf
Füüsika I kordamisküsimuste vastused
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt
18
pdf
Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
29
doc
Põhivara füüsikas
28
doc
põhivara aines füüsikaline maailmapilt
54
doc
Füüsikaline maailmapilt-I osa





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !