Füüsika 1 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
3.p.Laengute vastastikune toime-Punktlaenguks nim keha, mille mõõtmed võib jätta arvestamata võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvat kehadest. Columbi seadus
f=k(q 1-q2/r2 ) Jõud millega üks punktlaeng mõjub teisele, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse ruuduga .
E= 0,885*10-11F/m F=1/k*4πέ0
4p.Elektrivälja tugevus- Laengud mõjutavad üksteist elektrivälja vahendusel. Iga laeng muudab ümbritseva ruumi omadusi. tekitab seal elektrivälja. E=f/qp
kus f-jõud q-proovilaeng E=k(q/r2) k-konstant Elektrivälja iseloomustavat suurust nim elektrivälja tugevuseks antud punktis. Elektrivälja tugevus on arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud väljapunktis asuvale ühikulisele punktlaengule.Punktlaengu väljatugevus on võrdeline laengu (q) suurusega ning pöördvõrdeline laengu ja antud väljapunkti vahelise kauguse (r) ruuduga. Vektor () on suunatud piki laengut ja antud väljapunkti läbivat sirget (+) laengust eemale ja (-) laengu poole.Laengute süsteemi väljatugevus on võrdne nende väljatugevuste vektorsummaga mida tekitavad kõik süsteemi kuuluvad laengud üksikult.
q= +/- Ne
Väljatugevuse jooned, Gaussi teoreem-Väljatugevuse jooned on jooned, mille puutujad langevad igas punktis ühte vektori suunaga. Gaussi teoreem- Elektrivälja tugevuse E(V/m) vektorvoog läbi kinnise pinna on võrdne selle pinna sees olevate laengute
algebralise summaga ja elektrilise konstandi jagatisega.;
: -elektrivälja konstant
Elektrostaatilise välja jõudude töö, Potensiaal -Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu transportimisel ei sõltu teepikkusest, vaid ainult selle laengu alg- ja lõppasendist (r1 ja r2) ; ; välja potensiaal Välja potensiaal mingis punktis on võrdeline välja tekitanud laenguga ja pöördvõrdeline punkti kaugusega sellest laengust.Potensiaal on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõppmatusse. Ühikuks on volt (V).
2p.ja 3p.Dielektrikud- Aatom on elektriliselt neutraalne . Aatom on mittepolaarne s.o ei oma poolusi. Kui aga aatomitest moodustub molekul , siis ei tarvitse erimärgiliste laengute raskuskeskmed kokku langeda. Selliseid molekule nim. polaarseteks. Kui poolusi on kaks, siis nim. laengusüsteemi dipooliks. Kõige lihtsam dipool on lineaarne dipool. Igat molekuli saab iseloomustada tema dipoolmomendiga ()Mittepolaarsel molekulil on =0 Dielektrikuks nim ainet milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduväike. Dielektriku polarisatsioon . Polaarsetes dielektrikutes on molekulide dipoolmomendid tavaliselt orjenteeritud täiesti ebakorrapäraselt. Kogu keha summaarse dipoolmomendi arvutamisel saame tulemuseks 0. Kui dielektrik asetada välisesse elektrivälja muutub dielektrik polaarseks ja omandab dipoolmomendi. Elektriväli püüab korrapärastada dipoolmomente, soojusliikumine segab seda. Polarisatsiooni tugevust isel aine ruumiühiku dipoolmomendiga
5p.Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök )

Elektriväli juhi sees ja pinnal-


6p.Elektrimahtuvus-Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii)
qC ehk C=q - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta sellepotensiaaliühe ühiku võrra. 1CV=1F ( Farad - mahtuvuse ühik) Kera mahtuvuse valem: C=40R
2p. Kondensaatorid , nende ühendamine- Kondensaatoriks nimetatakse üksteise lähedale asetatud ja teineteisest isoleeritud elektrijuhi paari. Juhipaari mahtuvus on C=q1-2 Kondensaatori mahtuvus on laeng, mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele, et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega, plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. C=0 Sd Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA=dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A=*q2
Kondensaatori energia võrdub W=C*U22
Elektrivälja energia-Kui pinge toiteallikaga ühendatud kondensaatoril tõuseb, siis suurenevad laengud viimase elektronidel ning suureneb väljatugevus dielektrikus. Toiteallikast saadava energia arvel kasvab seejuures ka kondensaatori elektrivälja energia. Kondensaatori pinge suurenemisel dU võrra on tema elektrivälja energia juurdekasv dWc=dA=QdU Kondensaatorile rakendatud pinge kasvamisel väärtuselt uc=0 väärtudeni uc=Uc salvestud tema elektrivälja energia Wc, mida saab arvutada elementaarseid energia juurdekasve dWc summeerides. Seega kondensaatori elektrivälja energia
kui lahutada laetud kondensaator toiteallikast ning lühistada mingi juhi abil ta elektroodid, siis kondensaator tühjeneb. Lühikest aega kulgeva tühjenemisvoolu toimel eraldub juhis laetud kondensaatori elektrivälja energia ekvivalentne soojushulk .
3p.Elektrivool-Asetades elektrijuhi elektrivälja hakkab juhis olevatele vabadele laengutele mõjuma elektriline jõud f=qE. See tekitab laengute korrapärase liikumise välja sihis (positiivsed välja suunas, negatiivsed vastassuunas ) Seda nim elektrivooluks .Metallides, pooljuhtides on laengukandjateks elektronid. Elektrolüütides, ioniseeritud gaasides lisanduvad veel ioonid . Vool juhis kestab hetkeni , millal juhi kõigi punktide potensiaalid on võrdsustunud ja väljatugevus juhi sees kahanenud nullini. Et vool ei lakkaks peab juhi osade potensiaalide vahet säilitama. Sellega peab äravoolanud laengud mingit teist teed mööda endisele kohale tagasi viima. Neid tagasiviivaid jõude nim kõrvalisteks
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika 1 #1 Füüsika 1 #2 Füüsika 1 #3 Füüsika 1 #4 Füüsika 1 #5 Füüsika 1 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-06-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 316 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristjantxx Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • p.Laengute vastastikune toime
  • p.Elektrivälja tugevus
  • Väljatugevuse jooned, Gaussi teoreem
  • Elektrostaatilise välja jõudude töö, Potensiaal
  • p.ja 3p.Dielektrikud
  • p.Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)
  • Elektriväli juhi sees ja pinnal
  • p.Elektrimahtuvus
  • p.Kondensaatorid, nende ühendamine
  • Elektrivälja energia-K
  • p.Elektrivool
  • p.Elektromotoorjõud
  • p.Ohmi seadus
  • Joulei- Lenzi seadus
  • p.Kirhoffi seadused
  • p.Vooluallika kasutegur
  • Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)
  • p.Biot-Savart-Laplacei seadus
  • p.Magneetikud, Ferromagnetism
  • p.Elektromagneetiline induktsioon
  • Enese ja vastastikune induktsioon
  • Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus
  • Pooljuht dioodid
  • Pooljuhttrioodid e. transistor
  • Türistorid
  • Elektrolüüs, Faraday seadused
  • Faraday seadused
  • p.Elektrolüüsi kas, tehnikas
  • Vahelduvvool
  • p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool
  • Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus
  • Kolmefaasilised ahelad
  • p.Transformaator
  • Optika põhiseadused
  • p.Valguse parameetrid
  • p.Valguse inderferents
  • λ
  • p.Valguse difraktsioon
  • p.Valguse dispersioon
  • Valguse polarisatsioon
  • p.Soojuskiirgus
  • p.Fotoefekt
  • Φ

Teemad

  • p.Laengute vastastikune toime
  • Columbi seadus
  • p.Elektrivälja tugevus
  • Väljatugevuse jooned, Gaussi teoreem
  • Elektrostaatilise välja jõudude töö, Potensiaal
  • p.ja 3p.Dielektrikud
  • Dielektrikuks
  • p.Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)
  • Elektriväli juhi sees ja pinnal
  • p.Elektrimahtuvus
  • p.Kondensaatorid, nende ühendamine
  • p.Elektrivool
  • p.Elektromotoorjõud
  • p.Ohmi seadus
  • Joulei- Lenzi seadus
  • p.Kirhoffi seadused
  • p.Vooluallika kasutegur
  • Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)
  • p.Biot-Savart-Laplacei seadus
  • p.Magneetikud, Ferromagnetism
  • negat
  • posit
  • Curie
  • p.Elektromagneetiline induktsioon
  • elektromotoorjõud
  • Enese ja vastastikune induktsioon
  • vahel
  • Pooljuhtmaterjalide elektrijuhtivus
  • n- pooljuhtideks
  • p- pooljuhtideks
  • Pooljuht dioodid
  • pn- siire
  • Pooljuhttrioodid e. transistor
  • Türistorid
  • Elektrolüüs, Faraday seadused
  • elektrolüüsiks
  • Faraday seadused
  • p.Elektrolüüsi kas, tehnikas
  • Vahelduvvool
  • p.Induktiivne ja mahtuvusluk vahelduvvool
  • Vahelduvvooluahelas eralduv võimsus
  • Kolmefaasilised ahelad
  • p.Transformaator
  • Optika põhiseadused
  • p.Valguse parameetrid
  • p.Valguse inderferents
  • p.Valguse difraktsioon
  • p.Valguse dispersioon
  • Valguse polarisatsioon
  • polarisatsiooniks
  • p.Soojuskiirgus
  • p.Fotoefekt

Kommentaarid (1)

vaimelt profiilipilt
vaimelt: Normaalne, aga on ka paremaid
14:56 04-01-2011


Sarnased materjalid

14
doc
Füüsika Eksam II-1
11
doc
Füüsika spikerdus
31
doc
Füüsika eksam
105
doc
Füüsika konspekt
8
doc
Füüsika konspekt
7
docx
Füüsika 2 eksami kõik variandid vastustega
21
doc
Füüsika põhivara
11
doc
Füüsika eksam





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !