Füüsika üldmudelid (0)

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Füüsika üldmudelid
Mõisted:

Mudel- Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat , mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks.

Aineline mudel- Mudeli saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. Selliseid niinimetatud ainelisi mudeleid saame palja silmaga vaadata ja soovi korral ka käega katsuda . Ainelisi mudeleid valmistatakse siis, kui uuritav objekt on vatlemiseks liiga suur või väike.

Abstraktne mudel- objekti või nähtuse mõtteline visioon . Juhul, kui füüsikalist objekti või nähtust uuritakse ja kirjeldatakse mitte ainelise mudeli, vaid mõtteliste ettekujutuste ning neid väljendavate matemaatiliste avaldiste abil, on tegemist abstraktse mudeliga.

Füüsikaline objekt-Füüsikalised objektid on materiaalsed, st eksisteerivad sõltumata inimese teadvusest. Füüsikalisi objekte on kahesuguseid : Väljad on mitteainelised objektid. Väljade tunnuseks on see, et nad mõjutavad kehi ja omavad energiat. Näiteks Maa gravitatsiooniväli tekitab inimesele mõjuva raskusjõu, elektriväli sunnib juuksed peas püsti tõusma ning elektri- ja magnetvälja koos mõjutavad silma närvirakke selliselt , et tajume valgust. Mitteainelisteks ehk väljalisteks objektideks on veel näiteks heli ja soojus . Kehad on ainelised objektid. Kehadeks on näiteks inimene, kivi, vihmapiisk ja Päike. Kehade juures saab uurida: koostist ja ehitust;
omadusi.

Nähtus- Füüsikalisteks nähtusteks on füüsikaliste objektidega toimuvad muutused. Füüsikaliseks nähtuseks on näiteks keha liikumine ruumis, ahju soojenemine, valguse peegeldumine.

Füüsikaline suurus- on füüsikalise objekti mõõdetav omadus või olek, mida saab matemaatiliselt tõlgendada suurusena ja mis võimaldab inimesel objekti tähise ning mõõtühiku abil arvuliselt kirjeldada. Füüsikalised suurused on näiteks skalaarsed suurused, vektorsuurused või üldiselt tensorsuurused.

Skalaarne suurus- Füüsikalist suurust, mis on esitatav vaid ühe mõõtarvu ja mõõtühikuga, nimetatakse skalaarseks suuruseks ehk skalaariks. Skalaarsetel suurustel on arvuline väärtus, kuid neil pole suunda.

Vektoriaalne suurus- Ruumilist suunda omavaid füüsikalisi suurusi nimetatakse vektoriaalseteks suurusteks.

Skalaarse ja vektoriaalse suuruse erinevus- Skalaarsel suurusel ei ole suunda, vektoriaalsel suurusel on alati suund. Vektoriaalseteks suurusteks on näiteks kiirus ja jõud.

Kehade mõõtmed- pikkus on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet ja kehi võib iseloomustada korraga mitu pikkusmõõtu. Laius
on ju tegelikult ka pikkus. Seda mõõdetakse lihtsalt teises sihis.

Ruumi mõõtmed- Füüsikalise ruumi mõõde on võimalike suundade arv, kuhu ruumis võimalik liikuda on. Nendeks suundadeks on üles-alla, paremale-vasakule ja edasi-tagasi.

Aeg- Aja mõiste on sarnaselt pikkusega käsitletav vaid läbi võrdlemise. Aega defineeritaksegi mõõtmise ehk võrdlemise kaudu.

Aeg on füüsikaline suurus — aega saab mõõta ja saadud mõõtetulemust arvuliselt väljendada.
Aeg on fundamentaalne ehk põhisuurus — aeg on kõikides füüsikavaldkondades kasutatav suurus, aega ei väljendata teiste suuruste kaudu, aeg on ise teiste suuruste defineerimise aluseks.
Aeg on pidev — me ei saa mingitest ajavahemikest ilma neid labimata üle hüpata.
Aeg on pöördumatu — me saame ajas vaid edasi minna, tagasipöördumine ja juba toimunu muutmine pole tänapäeva teadlaste arvates võimalik.

Aja mõõtmine- Aja mõõtmise aluseks ongi enamasti võrdlemine looduses toimuvate perioodiliste nähtustega ehk nähtustega, mis korduvad võrdsete ajavahemike tagant. Peale selle võib aja mõõtmisel võtta võrdluse aluseks ka muutumatu kiirusega kulgevad protsessid. Aega mõõdetakse kellaga.

Liikumine- Liikumiseks nimetatakse keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes.

Liikumise suhtelisus -Liikumist saab tähele panna ja uurida, kui võrreldleme erinevate kehade paiknemist ruumis. Üksiku keha korral ei saa liikumise või paigalseisu kohta otsust teha. See, et liikumist saab kirjeldada vaid teiste kehade suhtes toimuvana, tähendab, et liikumine on suhteline.

Liikumise üldmudelid- Kulgemine, pöörlemine, kuju ja/või mahu muutumine, võnkumine ja laine.

Kuidas oskame eristada ainelisi objekte ja väljasid- Looduses vaadeldavad looduslikud ehk füüsikalised objektid eksisteerivad kahes erinevas vormis. Osa neist, näiteks kivid , pilved, mobiiltelefonid ja sipelgad, on ainelised. Ainelised pole aga näiteks valgus ja magnetväli. Sellised objektid on väljalised. Looduse eksisteerimise kaks põhivormi on aine ja väli.
Mis tähtsus on väljadel meie elus- nt. magnetväljal on olnud palju kasutusalasid nii kauges minevikus kui ka tänapäeval. Maa tekitab endale oma magnetvälja, mida on juba sajandeid kasutatud navigeerimisel. Pöörlevat magnetvälja on kasutatud nii elektrimootoris kui ka elektrigeneraatoris. Kui väljasid ei eksisteeriks, ei toimiks paljud asjad meie ümber nii nagu nad praegu seda teevad.

Newtoni kolm seadust-

Newtoni esimene seadus ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.
Newtoni teine seadus väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
Newtoni kolmas seadus väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-12-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti

8 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

maireen Õppematerjali autor

Füüsika üldmudelid füüsika Nähtus Abstraktne mudel Aineline mudel

Sarnased õppematerjalid

odt

Füüsika mõisted

Füüsika I 1.Selgita sõnade maailm, loodus ja füüsika tähendust. Maailma on lai mõiste. Maailmaks võib pidada Maa ja tema elanikke, ainult inimkonda või universumit. Maa mõiste all saab paigiutada kõik, mis on olemas. Füüsika uurib näiteks taevakehade liikumist, jää sulamist, valguse muundumist. Uurib seda, mis on inimese teadvusest sõltumata. Kõike seda, mis on väljaspool teadust ja sellest sõltumatud reaalselt olemas nim. Looduseks ehk materiaalseks maailmaks. Teadvus ei kuulu loodusesse, küll aga inimene, kui bioloogiline objekt. Loodus uurib ka inimeste poolt loodud ehitisi, aparaate, saasteaineid. Kogu maailmast uurib füüsika seda osa, mida võime nim. Looduseks

Füüsika

158

pptx

Füüsikalise looduskäsitluse alused

Füüsikalise looduskäsitluse alused Füüsika üldmudelid Füüsikalised objektid ja suurused • Füüsika üldmudelid: • - keha (kindlad piirjooned, mõõtmed, mass) • -- punktmass (keha mass koondununa ühte punkti) • - füüsikalised suurused (kirjeldab mingi loodusobjekti ühte kindlat omadust) • Füüsikalised objektid on olemas objektiivselt, st sõltumatult mistahes vaatlejast või koguni inimkonnast tervikuna. • Füüsikalised suurused on vaatlejate ühised kujutlused, üldmudelid, mille abil on mugav füüsikalisi objekte kirjeldada. Füüsikalised objektid ja

Füüsika

odt

Füüsika üldmudelid

kehale mõjub jõud, siis saab ta kiirenduse, mis on võrdeline selle jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.Tegemist on mehaanika põhiseadusega, mis kannab ka Newtoni teise seaduse nimetust. *Newtoni 3 seadus-Selle seaduse all tuntakse mõju ja vastumõju seadust, mille järgi mõjutavad kaks keha teineteist vastastikku alati võrdsete vastassuunaliste jõududega. 6. Tööks nimetatakse protsessi, kus keha liigub jõu mõjul. Siin tuleb tähele panna, et füüsika mõttes tehakse tööd vaid siis, kui on täidetud mõlemad tingimused: keha liigub ja kehale mõjub jõud. 7. Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. Võimsuse tähiseks valemites on N. 8. Energiaks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha võimet teha tööd. *Liikumisenergiat nimetatakse kineetiliseks energiaks (κινητικός — kreeka k. liikuma panija)

Füüsika

docx

Füüsika 10.klass I kursuse (FLA) kordamisküsimused ja PÕHJALIKUD vastused

hakata neid analüüsima. Nende andmete abil saab arvutada ka teisi vajalikke suuruseid (standardhälve, keskmine jne) Eesmärk saada soovitud infot, tegemaks nt järeldusi ja hõlbustada otsustuste tegemist. 9. Mis on teadus? Milliseid teadusi on olemas ja mille poolest nad erinevad? Erinevad loodusteadused tegelevad looduse erinevate struktuuritasemetega. Värvikoodiga (sinine, kollane, roheline, hall) on vastavalt näidatud vaadeldava struktuuritasemega kõige rohkem tegelev loodusteadus: füüsika, geograafia, bioloogia või keemia. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla

Füüsika

docx

Füüsika üldmudelid

Vektorite summaks on esimese vektori algusest teise lõppu suunatud vektor. Rööpküliku reegli järgi liitmisel tuleb teist vektorit nihutada nii, et mõlema vektori alguspunktid langeksid kokku. Vektorite summaks on liidetavatest vektoritest moodustuva rööpküliku diagonaali suunaline ja pikkune vektor. Kehade mõõtmed kehade mõõtmiseks kasutatakse pikkust, mis on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel piki ühte sihti ehk mõõdet. Ruumi mõõtmed - ruum on füüsika üldmudel, mida saab kirjeldada pikkuste võrdlemise teel. Ühemõõtmeline piisab ühest mõõtmest; kahemõõtmeline - mingil kindlal pinnal paiknevate kehade ja nähtuste kirjeldamiseks; kolmemõõtmeline - pikkusele ja laiusele lisandub veel kõrguse mõõde. Aeg - selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. Aja mõiste kujundamiseks on vaja vähemasti kolme keha: taustkeha ning veel

Füüsika

txt

FÜÜSIKA KORDAMINE 10.KLASS

1.Mis on füüsika üldmudelid? Too näiteid. (veebiõpik 3.1.1); (76) Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. (Füüsika üldmudeliks on näiteks keha. Rääkides füüsikalistest kehadest, peame silmas ükskõik mida, millel on kindlad piirjooned, mõõtmed ja mass. Füüsikaline keha võib olla õun, auto, inimkeha või terve planeet Maa.) 2.Füüsikalised objektid. Näited. (3.1.2); (77) Füüsikaline objekt on kas keha, väli või loodusnähtus, mis eksisteerib looduses sõltumatult vaatlejast ja tema teadmistest objekti kohta. 3. Üldmudelid: keha, punktmass, rõhk, pindala.

Füüsikaline maailmapilt

150

pptx

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika

Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes. Maailmaks võib pidada planeeti Maa koos tema elanikega, ainult inimkonda või kogu universumit.

Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne

docx

Füüsika I semester gümnaasium

1 tund: Füüsika kui loodusteadus. (Sissejuhatav osa) Eesmärk jõuda füüsikasse läbi isiklike kogemuste. ● Kuidas kujunes sinu maailmapilt? (Sündmused tekitavad signaale, mida me oma meeleorganitega aistingutena tajume. Tajude tulemused töötab inimaju läbi ja nii tekibki inimese ettekujutus ehk kujutluspilt maailmast) ● Mil viisil füüsika õppimine on Sinu kujutlust maailmast muutnud? ● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat

Füüsika

Rohkem sarnaseid