Kuidas netis maksad? Vasta


Füüsika õppematejal-Mehaanika (0)

5 Hindamata
 
Ühtlane sirgjooneline liikumine
Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine
on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase
sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks,
kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi
mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x0+s; x=x0+vt.
Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis
liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on
võrdne keha nihke arvväärtusega.
88% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Füüsika õppematejal-Mehaanika #1 Füüsika õppematejal-Mehaanika #2
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2011-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
105 laadimist Kokku alla laetud
0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Joonas Hallikas Õppematerjali autor

Lisainfo

Teemad

  • Ühtlane sirgjooneline liikumine
  • Ühtlane sirgjooneline liikumine on lihtsaim liikumise füüsikaline mudel. Ühtlane ja sirgjooneline liikumine 
  • on selline liikumine, kus mistahes võrdsetes ajavahemikes sooritatakse võrdsed nihked. Keha ühtlase 
  • sirgjoonelise liikumise kiiruseks nimetatakse sellist suurust, mis võrdub keha nihke ja selle sooritamiseks, 
  • kulunud ajavahemiku suhtega. Kiiruse valem v=s/t. Liikumisvõrrandi abil leiame keha koordinaadi 
  • mistahes ajahetkel, ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel. Liikumisvõrrand x=x
  • vt. 
  • Liikumisgraafik väljendab keha koordinaadi sõltuvust ajast. Kui koordinaat sõltub ajast lineaarselt, siis 
  • liikumisgraafik on sirge. Kiiruse graafik väljendab sõltuvust ajast. Kiiruse graafiku alune pindala on 
  • võrdne keha nihke arvväärtusega
  • Ühtlaselt muutuv sirgejooneline liikumine
  • Liikumist, kus kiirus muutub mistahes võrdsete ajavahemike jooksul ühesuguste väärtuste võrra, 
  • nimetatakse ühtlaselt muutuvaks liikumiseks. Kiiruse muut ajaühikus iseloomustab kiiruse muutumise 
  • kiirust ja teda nimetatakse kiirenduseks
  • Kiirenduse valem a=(v­v
  • /t. Kiiruse valem v=v
  • at. Keha ühtlaselt muutuval liikumisel on kiirus ajast 
  • lineaarses sõltuvuses ja kiiruse graafikuks on sirge. Samuti kui ühtlasel liikumisel on kiiruse graafiku 
  • alumine pindala võrdne keha nihkeväärtusega. Nihke valem S=v
  • /2. Liikumisvõrrand ühtlaselt 
  • muutuval sirgjoonelisel liikumisel x=x
  • /2 kasutatakse veel valemit s=(v
  • /2a 
  • Nihke valem)
  • Kõverjooneline liikumine
  • Kõverjoonelisel liikumisel võivad muutuda kiiruse suund ja suurus. Kõverjoonelise trajektoori igas punktis 
  • ühtib keha liikumiskiiruse suund sellest punktist tõmmatud puutuja suunaga. Lihtsaim kõverjoonelise 
  • liikumise liik on ringjooneline liikumine. Seda iseloomustatakse pöördenurgaga  =l/r. Täispöörde korral
  • l=2пr;  =2п. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel joonkiiruse v arvväärtus ei muutu, muutub vaid suund
  • Sageli kasutatakse ringjoonelise liikumise iseloomustamiseks nurkkiirust 
  •   =  /t; 1rad/s
  • Ühtlaselt ringjoonel liikuva punkti nurkkiiruseks nimetatakse punktini tõmmatud raadiuse  pöördenurga ja 
  • selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet. Joonkiiruse ja nurkkiiruse seos  =v/r
  • Pöörlemissageduse e. pöörete arvu ajaühikus ja nurkkiiruse seos v= 2пr. Pöörlemisperiood ja­sagedus on 
  • pöördarvud T=1/n; n=1/T. Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel on kehal kiirendus, sest ta kiiruse suund 
  • muutub. Kiirendus on suunatud ringjoone keskpunkti. Kiirenduse valem ühtlasel sirgjoonelisel liikumisel 
  • Newtoni I seadus
  • Taustkeha ja sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise süsteem moodustavad kokku taustsüsteemi. On 
  • olemas sellised taustsüsteemid, mille suhtes kehad säilitavad oma kiiruse jäävana, kui neile ei mõju teised 
  • kehad või kui teite kehade mõjud neile kompenseeruvad. Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus 
  • nimetatakse inertsiaalsüsteemiks
  • Newtoni II seadus
  • Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha 
  • mõju esimesele kestma teatud aja. Keha inertsuse mõõduks on igapäevaelust kõigile tuntud suurus mass. 
  • Keha massi määratakse vastasmõjul kaalumise teel, Massi etaloniks on plaatina ja iriidiumi sulamist 
  • valmistatud silindri mass 1 kg, mida hoitakse Prantsusmaal. Ühe keha mõju teisele kehale nimetatakse 
  • teisele kehale mõjuvaks jõuks. Kui kehale mõjub jõud, siis muutub tema kiirus, ta saab kiirenduse. Keha 
  • kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga a=F/m;  F=ma . Jõu ühikuks on jõud 
  • N, mis annab kehale massiga 1kg kiirenduse 1m/s
  • Newtoni III seadus
  • Katsed näitavad, et kehade vastasmõjul nende kiirenduste arvväärtuste suhe võrdub nende masside 
  • pöördsuhtega. a
  • ;           
  •  F  
  •  Kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete 
  • vastassuunaliste jõududega
  • Gravitatsioonijõud
  • Raskusjõud
  • Keha Kaal
  • a. avastas Newton gravitatsiooniseaduse, uurides kuu tiirlemist ümber maa ja kehade vabalangemist. 
  • Kaks punktmassi tõmbuvad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline 
  • nende vahelise kauguse ruuduga. F=(Gm
  •    
  •    G=(F*r
  •   )/m
  •  Gravitatsioonikonstant G=6,67*10
  •  Raskusjõud on gravitatsiooni avaldumisvorm. Maa külgetõmbejõud F=GMm/R
  • ; M=6*10
  • kg; 
  • R=6400km. Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt Maa poole vabalangemise 
  • kiirendusega. g=9.8 m/s
  •  Raskusjõu valem: F=mg. Vabalangemise kiirendus maapinnast kõrgemal. 
  • g=GM/Rh
  • Jõudu millega keha maa külgetõmbejõu tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse kaaluks. Kui 
  • alus või riputusvahend on maa suhtes paigal  või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt siis keha kaal võrdub 
  • arvuliselt raskusjõuga
  • Kui alus liigub kiirendusega siis keha kaal erineb arvuliselt raskusjõust. P=mg; P=m(g+­a); P=m(g­g) – 
  • kaaluta olek; P=m(g+a) – ülekoormus 
  • Hõõrdejõud
  • Hõõrdejõud tekib kehade kokkupuutel ja on suunatud mööda kokkupuute pinda. Seisuhõõrdejõud on alati 
  • võrdne ja vastassuunaline kehale paralleelselt kokkupuutepinnaga rakendatud jõuga.Hõõrdumisel on kaks 
  • peamist põhjust
  • Pindade ebatasasus. Pinnakonarused jäävad üksteise taha kinni ja takistavad libisemist.Aineosakeste 
  • vahelised tõmbejõud. Väga siledad pinnad pääsevad  teineteisele nii lähedale, et molekulidevahelised 
  • tõmbejõud kasvavad märgatavaks. Nii jäävad kokku näiteks kaks siledat plii­või klaasplaati. Kui kehale 
  • paralleelselt kokkupuutepinnaga mõjuv jõud saab seisuhõõrdejõu maksimaalsest väärtusest veidigi 
  • suuremaks, hakkab keha liikuma. Libisemisel mõjub kehale liughõõrdejõud, mis on vastassuunaline keha 
  • kiirusega. Hõõrdejõud on võrdeline kehale mõjuva rõhumisjõuga
  • Hõõrdejõu valem F
  • =μN. Hõõrdetegur μ(müü) sõltub kokkupuutuvate kehade materjalist ja 
  • pinnatöötlusest. Ka vedelikes liikumisel esineb takistusjõud, mis sõltub kiiruse suunast, suurusest ja keha 
  • kujust
  • Elastsusjõud
  • Keha kuju muutumisel e. deformeerumisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks.Deformatsiooni liigid: 
  • Tõmbedeformatsioon (absoluutne pikenemine: Δl=l­l
  • ; suhtekine pikenemine Є= Δl/ l
  • Survedeformatsioon 
  • Nihkedeformatsioon Paindedeformatsioon Väändedeformatsioon. Väikestel deformatsioonidel elastsusjõud 
  • on võrdeline keha pikenemisega. Hooke´i seadus F
  • =kΔl (k­keha jäikus 1N/m)

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

109
doc
414
pdf
477
pdf
69
docx
990
pdf
343
pdf
66
docx
31
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto