Füüsika, gaasid (0)

Sarnased õppematerjalid

15

doc

Soojusõpetus

Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteist tõmbe- ja tõukejõududega. Kauguse suurenedes osakeste vahel saavad õlekaalu tõmbejõud, kauguse üleliigsel vähenemisel aga tõukejõud. Soojusnähtuste aluseks olevate mikroosakeste (molekulide, aatomite, elektronide) korrapäratut liikumist nimetatakse soojusliikumiseks. Gaasid, vedelikud ja tahkised koosnevad molekulidest ( või aatomitest, ioonidest), mis on alalises soojuslikus liikumises. Liikumise iseloom sõltub aine agregaatolekust. Gaasides on molekulid ükstesest keskmiselt niivõrd kaugel, et tõmbejõud nende vahel on tühiselt väikesed. Liikumise vältel molekulid põrkuvad üksteisega, läbides tee pärast põrget inertsiaalselt. Kõige iseloomulikumaks mulekulide liikumise omaduseks gaasides on selle korraldamatus - kaootilisus.

Füüsika

38

docx

Füüsikaline keemia

q soe +q külm T soe −T külm |töö| |w| ŋ= = ŋ= = qsoe T soe soojalt kehalt saadud soojus q soe Soojuspump: (kui panna Carnot’ protsessid käima vastassuunas, siis saame külmutusseadme või soojapumba. •energia jäävuse seadus; •gaasid kokkusurumisel kuumenevad; •soojus kandub alati külmemalt kehalt kuumemale Entroopia: Kui gaas paisub vaakumisse, siis see protsess on iseeneslik. Vastupidi see protsess ise ei toimu. Carnot’ ringprotsess võimaldab defineerida uue olekufunktsiooni, mis kirjeldab seda sorti nähtuste võimalikkust. q rev ∆ S= (tähistab qrev soojuse pöörduvat ülekandmist) T • Iga protsess, mille jaoks on ∆S>q/T toimub iseeneslikult • Iga protsess isoleeritud süsteemis (∆S>0) toimub iseeneslikult

Füüsikaline keemia

90

docx

Keemia alused konspekt

kui solvatatsioonil vabanev energia; · endotermiline efekt - kristallvõre lõhkumiseks kulutatav energia on suurem kui lahustuva aine solvatatsioonil vabanev energia. Lahustumissoojus ­ soojushulk, mis eraldub või neeldub kindla koguse aine lahustumisel teatud koguses lahustis. Kontsentratsioon ehk sisaldus Kontsentratsioon väljendab lahustunud aine hulka kindlas lahuse või lahusti koguses. Lahustunud aine võib olla vedelik või gaas. Lahuste kontsentratsiooni all kitsamas mõistes mõeldakse molaarset kontsentratsiooni. Lahuste koostise väljendusviisid: · Protsendiline sisaldus (C%) ­ väljendab lahustunud aine massi 100 massiosas lahuses, ühik % · Ruumalaprotsent (C%,vol) ­ väljendab lahustunud aine ruumala 100 mahuosas lahuses, ühik % · Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon (CM) ­ väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/dm3, mol/l, M

Orgaaniline keemia ii

109

doc

Füüsikaline maailmapilt

Suuremale muutumiskiirusele vastab tugevam vool. Seega magnetvälja muutumine tekitab väljas olevas juhtmes muutuva elektrivoolu. Kuidas seletada pinge või voolu tekkimist meie katsetes? Magnetväljas liikumine põhjustab vabade laengukandjate nihkumist juhtmes, sarnaselt magnetvälja mõjuga vooluga juhtmele. Kuid ka elektrivoolu muutumine tekitab muutuva magnetvälja. 3 Vastupidist nähtust: magnetelektrilist induktsiooni, ei käsitleta eraldi füüsika osana 6 Ning selgub, et muutuva magnetvälja poolt tekitatud elektrivool on selline, mis takistab teda tekitava magnetvälja muutumist. Seda seost nimetatakse Lenzi reegeliks. Emil Lenz on TÜ kasvandik Lenzi reegel on looduse üldise omaduse, inertsuse, laiskuse kajastumine. Ikka püütakse vältida muutusi. Seda reeglit saab sõnastada veel lühemalt: induktsioonivool toimib alati vastupidiselt

Füüsikaline maailmapilt

105

doc

Füüsika konspekt

· lahendada saadud diferentsiaalvõrrand 1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad. 2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga. 3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Newtoni seadused tuleb pähe õppida. Et tegu on kogu füüsika seisukohalt äärmiselt olulise momendiga, anname ka Newtoni originaal-formuleeringud: 1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda. 2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga. 3. Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.

Füüsika

Meedia

Kommentaarid (0)