Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus
keha deformeeriva jõuga. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja keha kokkupuutepinna pindala jagatisega p= F:S. Rõhuühik on 1 Pa(paskal) Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Pascali seadus- vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Vedelikusamba rõhk Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega, Vedelikusamga kõrgus h mõõdetakse keha pinnalt veepinnani. Graafik väljendab rõhu sõltuvust vedelikusamba kõrgusest. Vedelikusamba rõhk sõltub vedeliku tihedusest. Rõhk vedelikus on võrdeline vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku
materjalist. 13. KÜSIMUS: Mis on elastsusjõud ja millest see sõltub? (lk 102-103) VASTUS: Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne ja vasassuunaline keha deformeerivale jõule. 14. KÜSIMUS: Mis on rõhk? Rõhu valem ja ühik (lk 104-105) VASTUS: Rõhk (Pa [paskal]) füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega (rõhk=jõud/pindala). 15. KÜSIMUS: Pascali seadus (lk 112) VASTUS: Pascali seadus vedelikule või gaasile avalduv rõhk levib võrdse jõuga igas suunas. 16. KÜSIMUS: Millest sõltub vedeliku samba rõhk. Valem (lk 113-114) VASTUS: Vedelikusamba rõhk sõltub: *vedelikusamba kõrgusest, *vedeliku tihedusest. Vedelikusamba rõhk = g(g 10)*vedelikusamba kõrgus. Mr.SmartFiles 8. klass Koostatud: 21.05.2011 Kohandatud: 12.01.2012 17. KÜSIMUS: Millest sõltub õhurõhk? Torricelli katse kirjeldus (lk 117-118) VASTUS: Õhurõhk sõltub kõrgusest.
Elastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
· sagedus, (Hz) F · p rõhk, (Pa) · Rõhk p · E energia, (J) S · Ep potensiaalne energia · Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest p = gh · Ek kineetiline energia · N võimsus, (W) · Archimedese ehk üleslükkejõud Fü = gV · g raskuskiirendus, g = 9,8 m/s2 · G gravitatsioonikonstant, G = 6,67.10 11 N.m2/kg2
34. Mis on resultantjõud? RESULTANTJÕUKS nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. Resultantjõu leidmiseks samasuunalised jõud liidetakse, vastassuunalised jõud lahutatakse. Kui keha liigub ühtlaselt või püsib paigal, siis temale mõjuvad jõud tasakaalustavad teineteist, see tähendab resultantjõud on võrdne nulliga. 35. Sõnasta PASCALI SEADUS. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36. Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Rõhk vedelikus on võrdeline vedelikusamba kõrgusega ja vedeliku tihedusega. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhu(p) saab arvutada valemist p=qgh, kus h on vedeliku samba kõrgus q vedeliku tihedus ja g 9.8 N/kg. 37.Sõnasta ARHIMEDESE SEADUS ja valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt välja
??? 7.Kuidas määratakse sisehõõrdejõud pinnaühiku jaoks Newtoni sisehõõrde katses? Valemit (1) nimetatakse Newtoni valemiks sisehõõrde jaoks. Võrdetegurit η nimetatakse sisehõõrdeteguriks ehk dünaamiliseks viskoossuseks. Sisehõõrdeteguri pöördväärtust nimetatakse voolavuseks. 8.Kuidas määratake rõhk ja voolukiirus vedeliku voolamise jaoks ? Need kaks alumist valemit siis . 12. Kuidas arvutada rõhu- ja raskusjõudu vedelikus fikseeritud kontrollmahule? Hüdrostaatika põhiülesanne on määrata rõhu muutust tasakaalulises vedelikus, ning arvutada uputatud pindadele ja kehadele mõjuvaid jõude. Näiteks võib tuua hüdrostaatilise rõhuga kaasneva koormuse arvutamise uputatud seinale, suhtelise tasakaalu tingimustel vedeliku vabapinna kuju määramise jäiga keha kiirendusega liikuvas anumas, uputatud kehale mõjuvat üleslükkejõu arvutamist jne
Rõhk vedelikes ja gaasides Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Üleslükkejõud ja kehade ujumine Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem on vedeliku tihedus, seda suurem osa areomeetrist ulatub vedelikust välja.
tilkvedelikega, mis moodustavad pideva võõristeta ja tühikuteta keskkonna. Füüsikalised omadused ei sõltu vaadeldava mahu suurusest. Voolavus vaadeldava keha voolavus on määratud sellega, et ta tasakaaluolekus ei ole võimeline vastu võtma sisemisi pingeid. Tihedus vedeliku massi ja mahu suhe ehk mahuühiku mass Erikaal vedeliku kaalu ja mahu suhe ehk mahuühiku kaal Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ning vedelikule mõjuvast rõhust. Kokkusurutavus- iseloomustab mahtkokkusurutavustegur v, mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K. , kus V0- vedeliku algruumala, dV- ruumala muutus, dp- rõhumuutus. Rõhu suurenedes maht väheneb, sellest tuleb ka miinusmärk. Igapäevaarvutustes võib vedeliku lugeda mittekokkusurutavaks. Erandiks hüdrauliline löök.
Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass
o § Rõhk vedelikes ja gaasides o Õhurõhk: raskusjõu tõttu avaldab õhk rõhku maapinnale ja atmosfääris olevatele kehadele. Mõõteriist: baromeeter o Normaalrõhuks nimetatakse õhurõhku 101325 Pa. o Manomeeteriga mõõdetakse rõhku. o Baromeetriga mõõdetakse õhurõhku. o Rõhk vedelikes ja gaasides Valem: p = hg Mõõtühik: 1Pa o Pascali seadus: vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. § Üleslükkejõud ja kehade ujumine o Üleslükkejõud on jõud, millega vedelik või gaas tõukab üles sinna asetatud keha. Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule või gaasile mõjuva raskusjõuga. Valem: Fü = hV Mõõtühik: 1N o Areomeetrit kasutatakse vedeliku tiheduse mõõtmiseks. Mida suurem
*Elastne deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju taastub. *Plastiline deformatsioon- deformeeriva mõju lakkamisel keha kuju ei taastu. 33.Mida näitab rõhk? Valem. Ühik. Rõhk näitab pinnaühikule mõjuvat rõhumisjõudu. Valem: Ühik: 34.Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune kui sellele Kehale üheaegselt rakendatud mitme jõu mõju kokku. 35.Sõnasta Paseali seadus. Vedelikus või gaasis kandub rõhk edasi igas suunas ühteviisi. 36.Kuidas arvutatakse vedelikusamba rõhku? Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrdne samba kõrguse, vedeliku Tiheduse ja teguri g korrutisega. Valem: 37.Sõnasta Archimedesi seadus. Valem. Vedelikku sukeldatud kehale mõjuv üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt Väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskus jõu. Valem: 38.Millal keha upub vedelikus?
Miinusmärk näitab seda, et kehale mõjuv inertsijõud on alati suunatud süsteemi kiirendusele vastu. 37. Kesktõukejõu definitsioon ja valem. Kesktõukejõud inertsijõud, mis mõjub kõverjoonelisel trajektooril liikuvale kehale. See on alati liikumissuunaga risti ja püüab takistada liikumise suuna muutumist. 2 = -2 = 38. Vedeliku poolt avaldatava rõhu põhjus. Vedelikus olevale kehale mõjuv rõhk on põhjustatud selle keha kohal oleva vedelikusamba kaalust. 39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis. Vedeliku rõhk anuma põhjale sõltub ainult vedeliku samba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust. 41. Sõnastage ühendatud anumate seadus. Ühendatud anumate seadus. Mistahes kujuga ühendatud anumates, kui nad on täidetud ühesuguse vedelikuga, ühtlustuvad vedelikutasemete kõrgused. 42. Gaaside poolt avaldatava rõhu põhjus
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli
Rõhk: * Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Rõhk = jõud / pindala * Rõhu tähis on p, jõu tähis on F ja pindala tähis S. p=F/S * Rõhu ühik on Pa (pascal). Nimi antud prantsuse teadlase B. Pascali auks. * Kasutatakse kordseid ühikuid: kPa (kilopaskal) ja 1 MPa (megapaskal). * Vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. * Vedelikule või gaasile avaldatav rõhk levib edasi igas suunas ühteviisi Pascali seadus. * Vedelikusamba rõhk on võrdeline selle kõrgusega. *Rõhk vedelikus on võrdeline selle tihedusega. * Raskusjõust põhjustatud vedelikusamba rõhk on võrde samba kõrguse, vedeliku tiheduse ja teguri g korrutisega. p = gh * Rõhku mõõdetakse manomeetriga.
Soojusmasina kasutegur: iseloomustab keha võimet teha tööd.Ühik J. Potensiaalne nivoole vastava intevsiivsuse jagatise kümnendlogaritm energia:maapinnast kõrgusel h asuva keha,mille mass on on 1/10.Heliallika võimsus N=IS I.intensiivsus,S-svääri m pot energia Ep=mgh Kineetiline energia võrdub pindala.Hääle valjus L=10logI/I 0[dB]. tööga,mida tuleb teha,et pana keha massiga (m) liikuma 22.Rõhk seisvas vedelikus ja üleslükkejõud:Rõhk (p) kiirusega (v).Ek=mv2/2. on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva 9.Jõumoment:Jõu F momendiks antud punkti O suhtes pinnaga risti oleva jõu suurust.p=F/S.Rõhu ühikuks on nimetatakse vektorilist suurust M,mille määrab avaldis paskal (Pa).1Pa=!N/m2 1Mpa=10atmVedelikud annavad M=[rF],kus r on punktist O jõu rakendus punkti rõhku edasi igas suunas ühteviisi.Vedelikku asetatud
Mahuline kasutegur (v)- kaod sisemistele ja välisleketele. Mõjutab pumba vooluhulka ja selle kaudu hüdroajamilt saadava liikumise kiirust. Hüdroajamilt saadav väljundvõimsus on 70...75 sisestatud võimsusest. Kui jätta kõrvale kaod elektrimootoris, siis kaod ajami hüdraulilises osas saab jagada: Hüdroajami kogu kasutegur h on nimetatud kasutegurite korrutis: h = m x v 3. Hüdrostaatilise rõhu mõiste. Mis tekitab rõhu vedelikus? Hüdrostaatilise rõhu omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Teatavasti mõistame rõhu all ühele pinnaühikule mõjuvat jõudu, mis on üle pinna jaotunud ühtlaselt. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest Hüdrostaatilise rõhu omadused:
vedeliku ruumala. Väliste jõudude poolt tekitatud rõhk Hüdrostaatika Hüdrostaatika seadused on rakendatavad vaid ideaalsete vedelike korral st. vedelik ei oma kaalu, puudub hõõrdejõud ja vedelik ei ole kokkusurutav. Nende seaduste abil saab hinnata ideaalsete (energiakadudeta) süsteemide käitumise üle. Reaalsetes hüdrosüsteemides tekib aga erinevaid energiakadusid kõikides, süsteemi Sele 2.5 - Pascali seadus komponentides. Teatud komponentide kasutamisel, kus toimub vedeliku voolu Hüdrostaatika aluseks on Pascali seadus, takistamine, on tekkivad kaod õigu- mille järgi staatilises olekus vedelikule poolest eelduseks nende funktsio- mõjuva jõu poolt tekitatud rõhk mõjub neerimisele. ühtlaselt kogu vedeliku ruumalas. Tekkiva rõhu suurus on võrdne
Hüdrostaatika: Hüdrostaatiline rõhk survejõu intensiivsus tasapinna A mingis suvalises punktis Hüdrostaatika differentsiaalvõrrand: Näitab, et hüdrostaatiline rõhk on konstantne p Hüdrostaatika põhivõrrand + z = const g Hüdrostaatika põhivõrrandi rakendusvorm (Pascali võrrand) rõhk tasakaalus oleva vedeliku suvalises punktis gh koosneb välisrõhust tema pinnal ja vedelikusamba avaldatavast lisarõhust p = p 0 + g ( z 0 - z ) = p 0 + gh Pascali seadus rõhu muutus mistahes vedeliku punktis kandub edasi samasugusena kõikidesse vedeliku punktidesse. Ühendatud anumate seadus vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised nende tihedustega h1 2 = h2 1 Hüdrostaatiline paradoks rõhttasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõujõud
Seega, viskoossuse seadus Binghami vedelike jaoks omab järgmist kuju: d =0- µ' , (3.8) dn kus µ' on nn. näiv viskoossus. Kõver (6) kirjeldab nn. pseudoplastilist vedeliku. Selle korral voolamine algab juba väikestel nihkepinge väärtustel, nagu Newtoni vedeliku puhul, kuid nihkepinge kasvades kiiruse gradiant vedelikus ei kasva lineaarselt, vaid aeglasemalt. Viskoossuse seadust pseudoplastilise vedeliku jaoks saab kirjeldada võrrandiga (3.2.9): m d = µ ' - , (3.9), dn kus n on astmenäitaja (m<1). Sarnast, kuid vastupidist käitumist näitavad dilantsed vedelikud (kõver 7), kus kiiruse
liitheli müra 29 30 7. HÜDROMEHAANIKA. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 1Pa = 1 N/m2 1atm = 1,01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali sea- dus ). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). vt.lk. Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel jääb kiirusvektor igas ruumi- punktis konstantseks. Joa pidevuse võrrand. S1v1 = S2v2 , kus v - kiirus S - pindala Ideaalse vedeliku statsionaarsel voolamisel voolu kiirus ( v ) on pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga ( S ). vt.lk. Bernoulli võrrand.
suhtes. Hõõrdejõu abil iseloomustatakse hõõrduvate kehapindade vahel esinevat jõudu. ELASTSUSJÕUD-jõud,mida elastselt deformeeritav keha avaldab deformeerivale kehale JÕUD=mass*10 F=mg (põhiühik N(njuuton)) RÕHK näitab keha poolt pinnale mõjuvat rõhumisjõudu (Pa-pascal) rõhk=jõud/pindala p=F/S VEDELIKUSAMBA RÕHK on võrdeline samba kõrgusega p=gh Archimedese seadus: vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud,mis sõltub selle keskkonna tihedusest,teguri g väärtusest ja keha ruumalast Fü=gV *Keha ujub,kui keha tihedus on väiksem vee omast TÖÖKS nim seda kui mingi jõu mõjul keha liigub. Töö=jõud*teepikkus A=Fs (1J-dzaul) VÕIMSUS on töö tegemise kiirus Võimsus=töö/aeg N=A/t (W-vatt) Kineetiliseks energia-liikumisenergia Ek=mv 2/2 Potentsiaalne energia-kehade vastastikmõju energia Ep=mgh MEHAANIKA KULDREEGEL:ükski lihtmehhanism ei anna töös võitu
6.2.Lainete interferents ja difraktsioon Interferents on lainete liitumise nähtus. Liituda võivad nii lained veepinnal kui ka helilained. Kui liituvate lainete amplituudid ja võnkeperioodid on võrdsed, tekib ruumis kindel võnkumise amplituudide jaotus, mida nimetatakse interferentsipildiks. Lainete difraktsiooniks nimetatakse lainete kõrvalekaldumist sirgjoonelisest levimisest ehk lainete paindumist tõkete taha. 6.3.Akustika elemendid 7.VEDELIKE MEHAANIKA. 7.1.Rõhk seisvas vedelikus. Rõhk ( p ) on skalaarne suurus,mis näitab pinnaühikule mõjuva pinnaga risti oleva jõu suurust. p=F/S Rõhu ühikuks on paskal ( Pa ). 2 1Pa = 1 N/ m 1atm = 1, 01 105 Pa Vedelikud ( gaasid ) annavad rõhku edasi igas suunas ühteviisi (Pascali seadus). Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükkejõud on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga ( Archimedese seadus ). 7.2.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine.
200 C juures on kiiruseks 342 m/s. Doppleri efekt Doppleri efekt on lainepikkuse muutus lainepikkusega võrdelise laineallika kiirusega vaatleja suhtes. Doppleri efekti võib kogeda rongi möödasõidul. Rongi tekitatava heli kõrgus ehk sagedus tõuseb, kui rong sõidab vaatleja suunas. Rongi möödudes helikõrgus langeb kiiresti. Kätte saadud sagedus on lähenemisel kõrgem, möödumise hetkel identne ja kaugenemisel madalam. Rõhk, Staatiline rõhk, vedelikusamba rõhk, 1 mmhg Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega F p= , kus p = rõhk, F = jõud, S = pindala. Rõhu ühik on paskal, S Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas. P=F/S=pgh p=1Pa=1 N/m2 Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Ka anumas olev vesi rõhub anuma põhjale.
Jõu õlg on alati jõu mõjusirgega risti. Kui jõud ei mõju puutujua sihis, siis avaldub jõu õlg kujul l=rsina, kus r on pöörlemistelje O kaugus jõu rakenduspunktist ja a on nurk jõu mõjusirge ja lõigu r vahel. Staatika 2) Rõhk- näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule. Rõhku p arvutatakse valemiga p=F/S, kus S on pindala, millele jõud on rakendatud, F-jõud (1N), p- rõhk( 1 Pa). Rõhk on skalaar. Rõhu ühikuks on 1N/m²= 1Pa. 3) Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule või gaasile avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi. 4)Rõhk vedelikus sõltub raskusjõust. Raskusjõust põhjustatud vedeliku rõhk avaldub järgmiselt: p=gh, kus on vedeliku tihedus (1g/cm3), g- raskuskiirendus (10m/s²9 ja h vedlikusamba kõrgus (1m). 5)Vedelikku sukeldatud kehale mõjub üleslükkejõud Fü, mis on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga. Fü= gVa, kus on vedeliku tihedus
Vedelike peamised füüsikalised omadused: Vedelik on kindla ruumalaga ,kuid kujuta aine. Vedelik võtab selle anuma kuju milles asub. Teisalt on vedelikku raske kokku suruda ja selle poolest on ta tahke aine moodi. Tihedus ( kg/ m ) on vedeliku ruumalaühiku mass : = m/ V. Erikaal ( N/ m ) on vedeliku ruumalaühiku kaal : =F/V Et raskuskaal F = m g , kus m on mass ja g on raskuskiirendus ,siis = g. Tihedus ja erikaal olenevad vedeliku liigist ja temperatuurist ja vedelikule mõjuvast rõhust. Nagu muidki aineid saab vedelikke kokku suruda , kuid gaasiga võrreldes üsna tühisel määral. Kokkusurutavust iseloomustab mahtkokkusurutavustegur , mille pöördväärtust nimetatakse mahtelastsusmooduliks K . Vedeliku soojuspaisumist jääva rõhu all iseloomustab ruumpaisumistegur. Viskoossus on vedeliku omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes . Viskoossus oleneb vedeliku liigist ,temperatuurist ja rõhust . Vedeliku soojenemisel
Miinimumtermomeeter – mini ajavahemiku kõige madalam temperatuur Takistustermomeeter Bimetalltermomeeter – kaks erinevat metalli, mis paisuvad erinevalt. Kõverdumine võrdeline temperaturi muutusega Rõhu gradient: Rõhu muutus pikkusühiku kohta Tsüklon ja antitsüklon: Madalrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse tsükloniks Kõrgrõhuala, millel on kinnised isobaarid nimetatakse antitsükloniks Baromeeter: Instrument õhurõhu mõõtmiseks Anumbaromeeter – klaasist kapillaartoru, milles ja Hg ja metallist kaitsetoru. Kapillaartoru suubub Hg täidetud karbikesse. Õhurõhu muutus mõjutab Hg samba kõrgust Aneroidbaromeeter – Põhiosaks õhutühi karbike, mille kaanele kinnitatud osuti. Õhurõhu muutus paneb kaane võnkuma Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud:
nivoole vastava intensiivsuse jagatise kümnendlogaritm on 1/10.L=10logI/I0(dB). 21.Rõhk vedelikes Rõhk jõud pinnaühiku kohta.Pascali seadus kõik vedelikud ja gaasid annavad neile avaldatava rõhu edasi võrdselt igas suunas.p=F/S (N/m 2 ePa) latm=105Pa .Rõhk on skaleerne suurus ,mis näitab pinnaühikule mõjuvat pinnaga risti olevat jõu suurust. Üleslükkejõud- on = keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. 22.Ideaalse vedeliku statsionaarne voolamine voolukiirus(v) vedelikus on pöördvõrdeline toru ristlõikepindalaga(S).Voolujoonte tiheduson võrdeline voolukiirusega.S 1v1=S2v2 Reynoldsi arv Re=rvD/ -viskoosus .Temperatuuri tõusul gaasides viskoosus suureneb,aga vedelikes väheneb.Ideaalne vedelik-puudub sisehõõre ,pole kokku surutav. 23.Bernoulli võrrand kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel
g k Võnkliikumise võrrand x x0 sin t x hälve, x amplituud, nurkkiirus, t aeg 0 Laine levimiskiirus v f lainepikkus, f laine sagedus II. SOOJUSÕPETUS Pascali seadus Vedelikule ja gaasile avaldatav rõhk antakse muutusteta edasi vedeliku või gaasi igasse puntki. Rõhk vedelikus p gh p vedeliku rõhk sügavusel h, g raskuskiirendus, vedeliku tihedus Üleslükkejõud F gV p vedeliku või gaasi tihedus, V keha poolt väljatõrjutud ruumala I. Termodünaamika Ideaalse gaasi
- võime startida suurtel koormustel, - hea soojusvahetus. 5. Hüdroajami kasutamist piiravad asjaolud. Hüdroajami puudustena tuleb nimetada: - tuleohtlikus töövedeliku või tema aurude lekkimisel, - töövedeliku tundlikus saastumise suhtes, - temperatuuri ja rõhu mõju töövedeliku viskoossusele, - suhteliselt madal kasutegur. 6. Hüdrostaatilise rõhu mõiste, tema allikad ja omadused. Hüdrostaatiliseks rõhuks nimetatakse rõhku, mis mõjub vedeliku sees. Rõhk vedelikus võib olla esile kutsutud kahel põhjusel: - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku oma kaalust, - hüdrostaatiline rõhk on tingitud vedeliku vabale pinnale mõjuvatest välisjõududest. Hüdrostaatiline rõhk on sellisel juhul arvutatav valemiga: p = hg N/m2, kus p - hüdrostaatiline rõhk vaadeldavas vedeliku punktis, N/m2, h - vaadeldava punkti kaugus vedeliku pinnast vertikaalsuunas, m, - vedeliku tihedus, kg/m3, g - raskuskiirendus, 9,81m/s2.
hoorattana ja küroskoobis (horisontaaltasapinna määramilel). Loeng 7 · Rõhk kui skalaarne suurus: ühik ja dimensioon. Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega: , kus p on rõhk, F on jõud ja S on pindala. Rõhu ühik SI- süsteemis on paskal, . Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele (rõhk kandub vedelikus või gaasis edasi igas suunas ühteviisi). · Rõhumisjõud: suurus ja suund. Silindrilises anumas oleva vedeliku rõhumisjõud anuma põhjale võrdub vedelikusamba kaaluga. Siit järeldub, et vedeliku rõhk anuma põhjale avaldub p=Fr/S=mg/S. Seega saame p=Vg/S=hSg/S=gh ehk sõnades: vedeliku rõhk anuma põhjale võrdub vedeliku tiheduse , vaba langemise kiirenduse g ja
kaks termomeetrid. Q = m * c * (t1 - t 2 ) 0 Vedelike taseme mõõtmine 34. Vedeliku taseme (nivoo) mõõtmine. Mõõtmismeetodite ülevaade. Ujukiga nivoomõõturid. Vedeliku nivoomõõtmise seadmed võib tööpõhimõtte alusel liigitada: a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil; c) manomeetrilised, kus rõhumõõteriistaga mõõdetakse vedelikusamba hüdrostaatilist rõhku; d) piesomeetrilised, kus nivood mõõdab teatud sügavusele vedelikku puhutud õhu rõhk; e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks
kaks termomeetrid. Q = m * c * (t1 - t 2 ) 0 Vedelike taseme mõõtmine 34. Vedeliku taseme (nivoo) mõõtmine. Mõõtmismeetodite ülevaade. Ujukiga nivoomõõturid. Vedeliku nivoomõõtmise seadmed võib tööpõhimõtte alusel liigitada: a) mehaanilised ehk ujukiga; b) hüdrostaatilised, mis toimivad ühendatud anumate printsiibil; c) manomeetrilised, kus rõhumõõteriistaga mõõdetakse vedelikusamba hüdrostaatilist rõhku; d) piesomeetrilised, kus nivood mõõdab teatud sügavusele vedelikku puhutud õhu rõhk; e) Akustilised (ultraheli) f) elektrimahtuvuslikud, kus rakendatakse elektrilise mahtuvuse sõltuvust vedeliku nivoost. g) Raadio-isotoopsed, milles kasutatakse tuumakiirguse intensiivsuse sõltuvust nivoost; Ujukiga nivoomõõturid jagunevad lihtsamateks ujuktajuriga mõõturiteks ja töökindlamateks ning levinumateks nn. Poitüüpi ujukiteks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
