Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

FÜÜSIKA (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
FÜÜSIKA #1 FÜÜSIKA #2 FÜÜSIKA #3 FÜÜSIKA #4
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kärt Laine Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

Füüsika spikker

1. astronoomiline ühik ­ Maa keskmine kaugus Päikesest. 1aü = 150 miljonit kilomeetrit parsek - see on kaugus, millelt vaadates Maa orbiidi nurkkraadiraadius on üks kaarsekund, st 1pc = 3,09 * 1016 m valgusaasta ­ Kaugus, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1valgusaasta = 9,4605 * 1012 km 2. Galaktikate liigitus ­ a) kuju järgi võib galaktikate hulgas näha: elliptilisi galaktikaid (sarnanevad kokkusurutud kerale), spiraalseid galaktikaid (galaktika keskel asub tihe tuum, millest väljub kaks tähtedest ja gaasidest koosnevat spiraalharu), ebaregulaarsed galaktikad Linnutee- nõrgalt helenduv, ebaühtlase heledusega riba (meie kodugalaktika) 3

Keskkonafüüsika
thumbnail
10
odt

Füüsika mõisted

Lisaks pidurdusele kosmilises tolmus mõjutab planeetide liikumist teiste planeetide ja ka oma kaaslaste gravitstsiooniväli. Seega võib planeedi orbiit ja tiirlemisperiood küll pisut muutuda, kuid orbiidi põhiparameetrid – kaugus Päikesst ja ekstentrilisus on aga väga püsivad suurused. Päike tõmbab Maa tema poole pööratud külge natuke rohkem, kui tagumist külge. Et Maa telg on tõmbejõu suhtes viltu- Maa aga lapik- tekib jõupaar, mis püüab telge õigeks tõmmata . Maa pöörleb ümber oma kujutleva telje ja tiirleb ümber Päikese. Maa teeb ühe täistiiru 25725 aastaga. Maa liikumine on keeruline, aga seda võib jagada kolmeks põhiliseks komponendiks:  tiirlemine ümber Päikese peaaegu ringikujulisel orbiidil perioodiga 31558150 s ehk 1,0000388 aastat;  pöörlemine ümber tiirlemistasandiga 66°33' nurga all oleva telje perioodiga 86164 sekundit ehk 0,99727 ööpäeva;

Füüsika
thumbnail
2
docx

Füüsika arvestus

Füüsika XII Tööleht nr 3. KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS nr 1. Mis on astronoomia? Teadust, mis uurib taevakehi ning nende süsteeme (ehitust, liikumist, asetust, arenemist). Mille poolest erineb refraktor reflektorist ? Kui suur läbimõõt neil on?Refraktor on läätseobjektiiviga, reflektor aga peegelobjektiiviga teleskoop.Refraktor-kuni 1 m läbimõõt;reflektor-10 m piires. Mis on observatoorium ja kas ka Eestis on neid (kus)?Teaduslikud uurimisasutused, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi.1)Tõravere observatoorium. Nimeta astronoomiliste vaatluste iseärasused (3 iseärasust) 1)Passivne iseloom.Paljud astronoomia protsessid on väga aeglased.2)Maa liigub koos vaatlejaga.3)Raske on hinnata kaugusi. Uus ja vana kalender. Miks võeti uus kalender kasutusele?Sajandite möödudes tekkis nihe

Füüsika
thumbnail
5
doc

Keskkonnafüüsika

1.Astronoomiline ühik - maa keskmine kaugus päikesest 149 597 870 km(tähis AU, eesti k. a.ü) Valgusaasta- vördub vahemaaga ,mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta jooksul Troopiline aasta ­ ajavahemik, mis kulubPäikesel näivaks liikumiseks kevadpunktist kevadpunktini(tähis LY) Parsek- parsek on niisugune objekti kaugus mille aastaparallaks on 1 kaarsekund(pc=par +sek) Aastaparallaks ­ nurk, mille all taevakehalt vaadatune paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg) ,et see moodustaks taeva kehale suunatud sirgega täisnurga. On olemas eliptilised , spiraalsed ja ebakorrapärased galaktikad. Linnutee-meie kodu galaktika, Linnutee on tähesüsteem, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. 2. Päikesesüsteemi tekkimine (nebulaarhüpotees)- Päikesesüsteem tekkis esialgsest külmast ning hõredast gaasipilvest, mis iseenda raskusjõu mõjul kokkutõmbudes muutus üha kiiremini pöörlevaks ja lapikumaks kettaks 3

Bioloogiline füüsika
thumbnail
4
xls

Planeetide tabel

NR Nimetus Kaugus Päikesest Kaaslaste arv Läbimõõt Atmosf Iseloomustus *päevas on kaks aastat kiire *liikumine ümber Päikese keskmine kaugus *päikesest keskmiselt vaid 1 Merkuur 0 4879,4 km 57 919 000 km 0,4 a. ü. Kaugusel *Päikesele lähim planeet ja suuruselt kaheksas * orbiit kõige ringikujulisem * kõige tulisem planeet(Seal

Füüsika
thumbnail
7
doc

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti

Päikesesüsteem ja selle 8 planeeti Päiksesesüsteemi sünd algas ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi tähtedevahelises ruumis kogunenud gaasipilvest. Täna moodustavad päikesesüsteemi Päike ja tema ümber tiirlevad kehad. Päikesesüsteemi kuulub kaheksa suurt planeeti, mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi, sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte"), planeetide kaaslaseid ning teadmata koguses meteoorset ainet, tolmu, mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe

Füüsika
thumbnail
3
doc

Põhjalik ülevaade meie Päikesesüsteemis asuvatest planeetidest.

Päikesesüsteem 1. Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti - Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun, kääbusplaneet Pluuto, nende planeetide kaaslased ja rõngad, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 2. Planeedid alates Päikesest on Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun, Pluuto. Suurim neist on Jupiter, väikseim Merkuur (kuid kui võrrelda algset üheksat planeeti, siis on väikseim Pluuto). 3. Maa tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nad koosnevad täielikult või peaaegu täielikult tahketest koostisosadest, neil on enamasti kihiline ehitus: keskmes rauast tuum, selle peal silikaatidest ja oksiididest koosnev paks kiht ning kõige peal õhuke koor, mis koosneb samuti silikaatidest ja oksiididest. Mõnel Maa-sarnasel planeedil on koore kohal atmosfäär. 4. Hiidplaneetide rühma kuuluvad Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nad koosnevad valdavalt eri

Füüsika
thumbnail
34
docx

Füüsika kontrolltöö: KOSMOLOOGIA, universum, galaktika

universumi kohta. Lisaks on see täpsustanud ka Edwin Hubble'i mõõtmisi. Tänapäeval on palju teleskoope nii Maa peal kui ka kosmoses, mis koguvad infot universumi kohta üle kogu elektromagnetlainete spektri, alustades raadiolainetest ning lõpetades gammakiirgusega. Vaatlusandmetega on võimalik kinnitada või ümber lükata teooriaid ja mudeleid, mida teoreetikud on esitanud. 3) MAAKERA KOOS KÕIGEGA, SISEEHITUS, ATMOSFÄÄR, TÕUS, MÕÕN, KUU JNE Seega on Maa Päikesest lugedes kolmas planeet, mille: kaugus Päikesest: * suurim (afeel) 152 098 232 km = 1,01671388 AU * vähim (periheel) 147 098 290 km = 0,98329134 AU * keskmine 149 598 261 km (≈150 milj.km) = 1AU, kiirus orbiidil: 29,8 km/s, tiirlemisperiood: 1yr (Maa-aasta) = 365,256363004d (Maa-päeva) = 8 766,152712096h = 525 969,16272576min = 31 558 149,7635456s, pöörlemisperiood: 1d = 24h = kaaslaste arv: 1 (Kuu), läbimõõt: * ekvaatoril 12 756,2 km,

Megamaailma füüsika



Lisainfo

Merkuur, veenus, maa, marss, jupiter, saturn, uraan, neptuuntabelis andmed.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun