FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA
MEHAANIKA:
Mehaaniline liikumine:
Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul.
Mehaanika põhiülesandeks on liikuva keha asukoha määramine mis tahes ajahetkel.
Ühtlane sirgjooneline liikumine – keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teeosad mööda sirgjoont.
Ühtlaselt muutuv liikumine – keha kiirus muutub (suureneb või väheneb) mistahes võrdsetes ajavahemikes võrse suuruse võrra, kiirendus a on const ehk jääv, kas positiivne (kiirenev) või negatiivne (aeglustuv).
Taustsüsteem koosneb: Taustkehast, sellega seotud koordinaadistikust, ajamõõtjast (kellast)
Taustsüsteemi abil saab mingi keha liikumist määratleda kvantitatiivselt.
Teepikkus on keha poolt läbitud trajektoori osa pikkus.
Nihe on suunatud sirglõik, mis ühendab keha algasukohta lõppasukohaga.
Hetkkiirus väljendab keha kiirust mingil ajahetkel.
Kiirendus näitab, kui palju muutub kiirus ajaühikus.
Liikumine on suhteline mingi taustsüsteemi suhtes. Absoluutset taustsüsteemi pole seni leitud.
Liikumisvõrrandiks nimetatakse liikumist iseloomustavat matemaatilist avaldist.
Kehade vastastikmõju:
Mass: Kõikidel kehadel on omadus säilitada oma paigalseisu või kiirust. Seda omadust nimetatakse inertsiks. Mass on keha inertsi mõõt.
Jõud on kehade vastastikmõju mõõt, mida väljendatakse tuntud massiga kehale antud kiirenduse või ka deformatsiooni suuruse kaudu.
Rõhk p näitab, kui suur jõud F mõjub pinnaga risti ühele pinnaühikule.
Tihedus ρ näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga keha või ainehulga mass.
Raskusjõud Fg on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Raskusjõuga on seotud keha kaal, mis väljendab keha poolt alusele või riputuskohale mõjuvat jõudu. Raskusjõud mõjub Maa poolt kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi.
Elastsusjõud Fe tekib kehas selle deformeerimisel: Hooke ’i seadus , kus k on jäikus ja Δl keha pikenemine .
Hõõrdejõud on keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu.
Üleslükkejõud on kehale vedelikus või gaasis mõjuv raskusjõule vastassuunaline jõud.
Impulss on keha massi ja kiiruse korrutis.
Newtoni I seadus: On olemas sellised taustsüsteemid, milles kehad liiguvad jääva kiirusega, kui neile ei mõju teised kehad.
Newtoni II seadus: keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga.
Newtoni III seadus: Jõud, millega kehad teineteist mõjutavad on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
Gravitatsiooniseadus: kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga.
Impulsi jäävuse seadus: Suletud süsteemi moodustavate kehade impulsside summa ei muutu nende vastastikmõju tulemusel.
Absoluutselt elastne põrge on selline, mille käigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub täielikult kineetiliseks energiaks. Pärast põrget kehad eemalduvad teineteisest.
Absoluutselt mitteelastne põrge on selline, mille käigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. Pärast põrget jäävad kehad paigale või liiguvad koos edasi.
Mehaaniline töö on ülekandunud ja muundunud energiat iseloomustav suurus, mis võrdub jõu- janihkemooduli ning jõu- ja nihkevektori vahelise nurga koosinuse korrutisega.
Võimsus kirjeldab töö tegemise kiirust ehk seda, kui palju tööd tehakse ajaühikus.
Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd.
Mehaanilise energia jäävuse seadus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv.
Perioodiline liikumine:
Ringliikumine on keha liikumine ringjoonelisel trajektooril.
Nurkkiiruseks nimetatakse ringjoone punktini tõmmatud raadiuse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud ajavahemiku suhet.
Kesktõmbekiirendus on kiirendus, mis on igas trajektoori punktis risti kiirusvektori suunaga ning on seega suunatud mööda raadiust ringjoone keskpunkti.
Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seosjoonkiirus võrdub nurkkiiruse ja ringjoone raadiuse korrutisega.
Perioodiks nimetatakse ajavahemikku, mille jooksul keha teeb ühe täispöörde või ühe täistiiru.
Sagedus näitab, mitu pööret teeb keha ühes ajaühikus.
Hälve on võnkuva keha kaugus tasakaaluasendist.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #1 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #2 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #3 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #4 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #5 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #6 FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA #7
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 88 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Madis69 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted

Sisukord

  • FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA
  • MEHAANIKA
  • SOOJUSÕPETUS
  • ELEKTROMAGNETISM
  • OPTIKA
  • AINE STRUKTUUR

Teemad

  • MEHAANIKA
  • Keha mehaaniliseks liikumiseks
  • Mehaanika põhiülesandeks
  • Ühtlane sirgjooneline liikumine
  • Ühtlaselt muutuv liikumine
  • Taustsüsteem koosneb
  • Teepikkus
  • Hetkkiirus
  • Kiirendus
  • Liikumine on suhteline
  • Liikumisvõrrandiks
  • Mass
  • inertsiks
  • Jõud
  • Rõhk
  • Tihedus
  • Raskusjõud
  • keha kaal
  • Elastsusjõud
  • Hõõrdejõud
  • Üleslükkejõud
  • Impulss
  • Newtoni I seadus
  • Newtoni II seadus
  • Newtoni III seadus
  • Gravitatsiooniseadus
  • Impulsi jäävuse seadus
  • Absoluutselt elastne põrge
  • Absoluutselt mitteelastne põrge
  • Mehaaniline töö
  • Võimsus
  • Mehaaniline energia
  • Mehaanilise energia jäävuse seadus
  • Ringliikumine
  • Nurkkiiruseks
  • Kesktõmbekiirendus
  • Joonkiiruse ja nurkkiiruse vaheline seos
  • Perioodiks
  • Sagedus
  • Hälve
  • Amplituud
  • Ristilaine
  • Pikilaine
  • Laine levimiskiiruse ja lainepikkuse vaheline seos
  • SOOJUSÕPETUS
  • Ideaalseks nimetatakse gaasi
  • Ideaalse gaasi olek
  • Ideaalse gaasi oleku muutumine
  • Molekul
  • Siseenergia
  • Temperatuur
  • Soojushulk
  • Gaasi rõhk
  • Ideaalse gaasi olekuvõrrand
  • Isoprotsessid
  • Termodünaamika I seadus
  • Termodünaamika II seadus
  • Soojusmasin
  • Soojusmasina kasutegur
  • Agregaatolekuid
  • Agregaatoleku muutumised
  • ELEKTROMAGNETISM
  • Elektrilaeng
  • Elektrilaengu jäävuse seadus
  • Punktlaeng
  • Coulomb’i seadus
  • Elektrivälja tugevus
  • Töö elektriväljas
  • Pinge
  • Elektrimahtuvus
  • Plaatkondensaator
  • Elektrivooluks
  • Voolutugevus
  • Elektritakistuseks
  • Elektrivoolu töö
  • Elektrivoolu võimsus
  • Joule-Lenzi seadus
  • Ohmi seadus vooluringi osa kohta
  • Aine eritakistus
  • Takistite jadaühenduse
  • Takistite rööpühenduse
  • Vooluring
  • Vooluallikas
  • Vooluallika sisetakistus
  • Elektromotoorjõud
  • Voltmeeter
  • Ampermeeter
  • Püsimagnet
  • Magnetilise induktsiooni
  • Magnetvälja jõujoon
  • Ampere’i seadus
  • Ampere’i jõud
  • Lorentz’i jõud on
  • Elektromagnetilise induktsiooni nähtus
  • Magnetvooks
  • Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadus
  • Eneseinduktsiooni nähtus
  • Pooli induktiivsus
  • Võnkering
  • Thompsoni valem
  • Vahelduvvool
  • OPTIKA
  • Valgus kui elektromagnetlaine
  • Elektromagnetlainete skaala
  • Lainefront
  • Lainepikkus
  • Periood
  • Valguse interferents
  • Koherentsus
  • Valguse difraktsioon
  • Valguskiir
  • Valguse sirgjoonelise levimise seadus
  • Murdumine
  • Murdumisnurk
  • Murdumisseadus
  • Suhteline murdumisnäitaja
  • Absoluutne murdumisnäitaja
  • Dispersioon
  • Spekter
  • Footon
  • Footoni energia ja sageduse vaheline seos
  • Fotoefekt
  • Väljumistöö
  • Einsteini valem fotoefekti kohta
  • Fotoefekti punapiir
  • AINE STRUKTUUR
  • Bohri aatommudel
  • Peakvant
  • Energianivoo
  • Bohri postulaadid
  • Valguse kiirgumine
  • Valguse neeldumine
  • Energiatasemed tahkises
  • Metall(juht)
  • Pooljuht
  • Dielektrik
  • Aatomituum
  • Neutron
  • Prooton
  • Massiarvuks
  • Isotoop
  • Radioaktiivsus
  • Poolestusaeg
  • Seosenergia
  • Massidefekt
  • Tuumareaktsioonid
  • Päike
  • Päikesesüsteem
  • Planeedid
  • Planeetide kaaslased
  • Asteroidid
  • Komeedid
  • Meteoorkehad
  • Maa liikumine
  • Päikesevarjutus
  • Kuuvarjutus
  • Valgusaasta
  • Galaktika
  • Tähed ja nende evolutsioon
  • Universiumi evolutsioon
  • Suur Pauk

Kommentaarid (2)

Spazm profiilipilt
Spazm: väga põhjalik ja korralik.
15:04 08-06-2012
atsas92 profiilipilt
atsas92: Julgen soovitada!
12:58 11-06-2012


Sarnased materjalid

18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
7
docx
FÜÜSIKA RIIGIEKSAM-MÕISTED
11
doc
Füüsika eksam
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
13
doc
Mehhaaniline liikumine
31
doc
Füüsika eksam
10
doc
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !