10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 4 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2019-04-29
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Annemari333
Õppematerjali autor
Referaat Kehade vaba langemine Tallinn 2011 Sisukord 1) Aristoteles 2) Galileo Galilei 3) Vaba langemine 4) Galileo katse 5) Valem 6) Sisukord Aristoteles(384 eKr-322 eKr) oli Vanakreeka filosoof ja õpetlane. Ta sündis arsti perekonnas ning sai oma füüsikaalased teadmised Ateenas Platoni juures. Hiljem oli aga ta ise Aleksander Suure kasvastaja ning rajas ka Ateenasse filosoofiakooli. Tema oligi esimene inimene kes hakkas uurima kehade vaba langemist ning seda juba üle 2300 aasta tagasi
trajektoor on sirge ja keha nihked mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed. Ûhtlast sirgjoonelist liikumist on kõige lihtsam kirjeldada. Keha nihe ja selleks kulunud aeg. t: 0 s 1s 2s 3s s= 5m 5m 5m Harva tuleb ette, et keha liigub pidevalt sirgjooneliselt. Mittesirgjoonelist liikumist võib ette kujutada väikest lõikudena, millised on sirged. Füüsika toimitakse tihti niiviisi, et kujutatakse ette mõni ideaalsete omadustega nähtus või keha, mille kohta käivad seadused on võimalikult lihtsad. Seejuures ei arvestata paljusi pisiasju, mis antud olukorras tulemusi oluliselt ei mõjuta. Näiteks pole ju tarvis arvestada maapinna kumerust sõidul Tartust Elva. Taolist idealiseeritud keha või nähtust nimetatakse füüsikaliseks mudeliks. Kiirus on peamine liikumist iseloomustav suurus. Ûhtlase sirgjoonelise liikumise
ballistiliste rakettide liikumisega. Erinevus seisneb üksnes selles, et tehiskaaslase kiirus on sedavõrd suur, et tema trajektoori kõverusraadius on ligikaudu võrdne Maa raadiusega (tehiskaaslane kukub nö Maast kogu aeg mööda). 8. Liikumine gravitatsioonijõu mõjul (vertikaalne, horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine) Liikumine raskusjõu mõjul (õhutakistust ei arvestata) a) Vertikaalne liikumine vaba langemine (ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a = g = 9,8 m/s2) või vertikaalselt üles visatud keha, mis liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni ja hakkab siis vabalt langema b) Horisontaalselt ja kaldu horisondiga visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt ja muutuvalt kiirendusega g. Kehade vaba langemine
1.7. Mitteühtlane liikumine. Kehade liikumine on enamasti mitteühtlane, st võrdsetes ajavahemikes läbitavad teepikkused on sellisel juhul erinevad. Teisiti väljendades on mitteühtlane liikumine selline liikumine, kus keha liigub muutuva kiirusega. Mitteühtlase liikumise korral tuleb lisaks kiiruse mõistele sisse tuua kiirenduse mõiste, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. Sellise liikumise kirjeldamine on oluliselt keerukam ja kuulub ülikooli füüsika kursusesse. Järgnevalt vaatame ühte lihtsat, kuid vajalikku erijuhtu - ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist. Nagu me järgnevas näeme, on kiirenduse mõiste sissetoomine vajalik seetõttu, et kehadele mõjuvad liikumisel jõud (mis tegelikkuses panevadki kehad liikuma), jõud aga määravad ära kehade kiirenduse. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha
1.7. Mitteühtlane liikumine. Kehade liikumine on enamasti mitteühtlane, st võrdsetes ajavahemikes läbitavad teepikkused on sellisel juhul erinevad. Teisiti väljendades on mitteühtlane liikumine selline liikumine, kus keha liigub muutuva kiirusega. Mitteühtlase liikumise korral tuleb lisaks kiiruse mõistele sisse tuua kiirenduse mõiste, mis iseloomustab keha kiiruse muutumist ajas. Sellise liikumise kirjeldamine on oluliselt keerukam ja kuulub ülikooli füüsika kursusesse. Järgnevalt vaatame ühte lihtsat, kuid vajalikku erijuhtu - ühtlaselt muutuvat sirgjoonelist liikumist. Nagu me järgnevas näeme, on kiirenduse mõiste sissetoomine vajalik seetõttu, et kehadele mõjuvad liikumisel jõud (mis tegelikkuses panevadki kehad liikuma), jõud aga määravad ära kehade kiirenduse. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille korral keha
Kineetiline energia on liikuvate kehade energia. Potentsiaalne energia on energia, mida kehad omavad oma asendi tõttu või oma osade vastastikkuse asendi tõttu Ek=mv2/2 ; Ep=mgh Tera (T) 1012 milli (m) 10-3 Giga (G) 109 mikro () 10-6 Mega (M) 106 nano (n) 10-9 Kilo (K) 103 piko (p) 10-12 Füüsikast üldiselt Füüsika on oma uurimis objekti poolest loodusteadus, aga uurimis meetodite poolest täppisteadus. Füüsika uurib füüsikalisi nähtusi liikumine, magnetism, elekter jne. Füüsika ülesandeks on anda füüsikalistest nähtustest täpne kirjeldus ja seaduspärasused, millele need alluvad. Füüsika ülesandest tulenevad tema meetodid. 1. Vaatlus meetod, märgitakse üles kõik arv näited ilma nähtuse käiku mõjutamata ja tulemused esitatakse kas graafikutena või tabelitena. 2
1 v f = = . T 2 r Arvutamine annab pöörlemissageduseks 1,6 f =( ) p/s = 0,5 p/s . 2 0,5 Vastus: klotsike ei saa enam kettal püsida kui tema joonkiirus on suurem kui 1,6 m/s, st ketta pöörlemissagedus on suurem kui 0,5 pööret sekundis. 2.3 Newtoni seaduste lihtsamaid rakendusi Selleks, et illustreerida Newtoni II seaduse lihtsamaid rakendusi, vaatame mõningaid huvipakkuvaid erijuhte. Vaba langemine Vabaks lastud keha liikumine. Maa pinna lähedal vabaks lastud keha langeb vabalt raskuskiirendusega g. See asjaolu järeldub sellest, et kehale mõjub peale lahtilaskmist Maa keskmesse suunatud raskusjõud r r P = mg . r r Võrreldes seda Newtoni II seadusega F = ma ja arvestades, et r r antud juhul F = P , saamegi tulemuseks r r a=g , mis tähendab, et keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega (ja suunatud alati
1 v f = = . T 2π r Arvutamine annab pöörlemissageduseks 1,6 f =( ) p/s = 0,5 p/s . 2 ⋅ π ⋅ 0,5 Vastus: klotsike ei saa enam kettal püsida kui tema joonkiirus on suurem kui 1,6 m/s, st ketta pöörlemissagedus on suurem kui 0,5 pööret sekundis. 2.3 Newtoni seaduste lihtsamaid rakendusi Selleks, et illustreerida Newtoni II seaduse lihtsamaid rakendusi, vaatame mõningaid huvipakkuvaid erijuhte. Vaba langemine Vabaks lastud keha liikumine. Maa pinna lähedal vabaks lastud keha langeb vabalt raskuskiirendusega g. See asjaolu järeldub sellest, et kehale mõjub peale lahtilaskmist Maa keskmesse suunatud raskusjõud r r P = mg . r r Võrreldes seda Newtoni II seadusega F = ma ja arvestades, et r r antud juhul F = P , saamegi tulemuseks r r a=g , mis tähendab, et keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega (ja suunatud alati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid