FÜÜSIKA KONTROLLTÖÖ NR. 2 (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Termodünaamika mõisted ja küsimused

Füüsika 1)Sõnasta termodünaamika I seadus + valem. Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U=A+Q [U=siseenergia muut(J) ; A=Välisjõudude töö (J); Q=Süsteemile antud soojushulk] 2)Kuidas arvutada soojushulka? *Q=Km -> kütuse kütteväärtus [K=kütteväärtus J/kg0C;Q=Soojushulk J, kütuse mass kg] *Q=m -> sulamine [Q= soojushulk J; m=mass kg, =sulmaissoojus J/kg] *Q=Lm -> aurustumine [Q=soojushulk J; m=mass kg; L=aurustumissoojus J/kg] *Q=cm(t2-t1) ->soojenemine ja jahtumine [Q=soojushulk J, c=erisoojus J/kg0C, m=mass kg] 3)Defineeri erisoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab milline soojushulk on vajalik mingi aine 1 kilogrammi temperatuuri tõstmiseks 10C võrra nimetatakse erisoojuseks. 4)Defineeri sulamissoojus. Füüsikalist suurust, mis näitab, milline soojushulk on vajalik 1 kg kristallilise aine muutmiseks vadelikuks sulami

Füüsika

1

doc

Soojusliikumine

Energia jäävuse seaduse üldistust soojussnähtuste kohta nim.termodünaamika I seaduseks.Süsteemi siseenergia muut süsteemi üleminekul ühest olekust teise võrdub välisjõudude töö ja süsteemile antud soojushulga summaga. U-siseenergia muut A-välisjõududetöö Q-süsteemile antud soojushulk U=A+Q Q-kehale antud soojushulk A'-töö välisjõudude ületamiseks Q=U+A' Õhuga täidetud silinder ja kolb.Et soojusmasin saaks tööt teha, peab rõhk tema kolvi või turbiinilabu vastaskülgedel olema erinev. II-seadus-Soojust ei saa kanda külmemalt kehalt soojemale ilma, et sellega ei kaasneks teisi muutusi kehades (selleks, et soojus läheks külmemalt kehalt soojemale, tuleb teha tööd) Soojusmasina kasuteguriks nimetatakse selle masina poolt tehtud töö A ja soojendilt saadud soojushulga Q suhet. A'=Q1-Q2 pindpinevuse nähtused:1)veetilga tekkimine kraani otsa 2)seebimull 3)kootud riideese-pp takistab vee imbumist riidesse Pindpinevusjõuks nim.vedeliku pinna puutuja sihis p

Füüsika

8

pdf

12. klassi füüsikaarvestuse konspekt

Füüsika Mikro- ja megamaailm ❏ Mikro - Palja silmaga ei näe; aatomid, aineosakesed ❏ Makro - universum, astronoomia Makrofüüsika ❏ Täht koosneb ​gaasist (vesinik, mis muutub heeliumiks), ​mis põleb . Täht koosneb vesinikust, tuumareaktsiooni käigus muutub heeliumiks, mida aeg edasi, seda raskemad elemendid tuumareaktsioonide käigus tekivad (kuni rauani) ❏ Kui gaas saab otsa ja paisub, siis tekib punane hiid ❏ Punases hiius hakkab heelium põlema, muutub valgeks kääbuseks (täht, kus lihtsamad elemendid on ära kasutatud) või toimub ​supernoovaplahvatus (täheplahvatus, kus võivad tekkida raskemad elemendid) ❏ Supernoovaplahvatusega võib tekkida ​neutrontäht​, mis koosneb ainult neutronitest ❏ Kui on tugev supernoovaplahvatus, siis tekib must auk- kõik koondub ühte punkti ❏ Gravitatsioon ja reaktsioonide jõud on tasakaalus (alguses), kui

12. klass

5

docx

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused

11. klassi füüsika: Aine ehituse alused 1. Agregaatolekud Kuna mõiste ,,olek" omab erinevaid tähendusi, siis on oluline seda mõistet täpsustada. Agregaatoleku all mõistetakse aine gaasilist, vedelat ja tahket olekut. Agregaatoleku makrotunnused on järgmised: a) Gaasiline: kuju ei säilita (on anuma kujuga); ruumala ei säilita (on kergest kokku surutav, hajub anumast vabanemisel). b) Vedel: kuju ei säilita (võtab alati anuma kuju); ruumala säilitab (on väga raskesti kokkusurutav ja temperatuuritõusuga paisub ta ainult veidi). c) Tahke: kuju säilitab; ruumala säilitab. 2. Reaalsed gaasid Reaalsed gaasid on ühelt poolt kõik tegelikult eksisteerivad gaasid. Teiselt poolt on reaalne gaas gaasi selline mudel, mis erineb ideaalse gaasi mudelist. Mõlemal mudelil on ühine see, et gaas koosneb molekulidest, mis paiknevad üksteise suhtes hõredalt ja korrapäratult. Reaalse gaasi

Füüsika

5

doc

Termodünaamika alused ( kokkuvõte)

Termodünaamika alused Siseenergiaks nim. keha molekulide kineetilise ja potentsiaalse energia summat. Siseenergia levimist ühelt kehalt teisele nim. soojusülekandeks. Soojusülekandes levib siseenergia soojemalt kehalt või kehaosalt külmemale. Seejuures soojema keha siseenergia väheneb ja külmema keha siseenergia suureneb. Soojusülekanne kestab seni, kuni kehade temp. saavad võrdseks. Soojusülekande liigutus: ¤Soojusjuhtivuseks nim. soojusülekannet, kus energia levib ühelt aineosakeselt teisele molekulidevaheliste põrgete tõttu, ilma et aine ümber paikneks. ¤Konvektsiooniks nim. soojusülekannet, kus energia levib gaasi-või vedeliku liikumise tõttu. ¤Soojuskiirguseks nim. soojusülekannet, kus energia levib elektromagnetlainete kiirgamise ja neelamise tõttu. Kui kontaktis olevate kehade makroparameetrid ei muutu, nim. kehi soojuslikus ehk termodünaamilises tasakaalus olevaiks. Soojusülekandel üleantavat energiahulka iseloomustab soojushulk Q= c

Füüsika

4

doc

Füssa kordamisküsimused ja -vastused

KORDAMISKÜSIMUSED 1. 1 meetri pikkune raudpleki riba pikeneb soojenemisel 100 K võrra 1,2 mm. Samasugune vaskpleki riba samal tingimusel 1,7 mm võrra. Mis juhtub kui vask ja raudplekk kokku neetida ja siis soojendada või jahutada? Paindub kõveraks, soojenedes kõveraks, jahtudes tõmbub algasendisse. Kasutus: radiaator, triikraud, osad saunatermomeetrid. 2. Hinnake lauset: "Kui vesi soojeneb, siis hakkab see auruma". Väär, vedelik aurub mis tahes temperatuuril. 3. Keedupliidil on pott veega. Vees asub anum, mis ei puutu potiga kokku. Potis vesi keeb. Anumas vesi ei hakka keema. Miks? Kui potis olevasse vette lisada soola, siis hakkab ka anumas vesi keema. Miks? Keemiseks on vaja soojust (100 c), vesi ei saa keeda, sest soojusvahetus puudub. Keemiseks kulub soojust, aga soojus ei saa kanduda. Keemistemperatuur soolaga tõuseb. 4. Kirjeldage molekuli väljumise mehhanismi vedeliku aurumisel. Tekivad jõud, mis t�

Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas

5

docx

Füüsika kontrolltöö soojusmasin sulamissoojus

1. Soojusmasin- soojusjõumasin, mis muundab soojushulga mehaaniliseks tööks. ● 3 põhilist osa: soojendi- kütuse põlemiselt saadud energia, töötav keha ja jahuti- automootorit jahutab õhk. (NT: aurumasin, bensiinimootorid, diiselmootorid, õhksoojuspump, auruturbiin) ● SOOJUSENERGIA: ○ ära põlenud bensiin ○ ära põlenud kivisüsi ● Mehaaniline töö gaasi paisumisel: A=Q1-Q2. ● KASUTEGUR: ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida ղ ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida on ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida mehaanilise ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida töö ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida ja ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida soojendist ղ on mehaanilise töö ja soojendist saadud energia suhe, mida saadud ղ on mehaanilise töö

Soojusnähtused

15

doc

Soojusõpetus

Soojusõpetus. 1. Mikroparameetrid, makroparameetrid. Soojusliikumine. Soojusnähtusi kirjeldatakse parameetrite abil. Parameetriks nimetatakse ühelaadseid, olekuid või protsesse kirjeldavat suurust, mille iga väärtus määrab mingi kindla objekti, oleku või protsessi. Makroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse ainekoguse kui terviku kirjeldamisel. Nendeks on näiteks ainekoguse mass, rõhk, ruumala, temperatuur. Mikroparameetrid on füüsikalised suurused, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamisel. Nendeks onnäiteks molekuli mass, molekuli kiirus. Soojusnähtusi seletatakse molekulaarkineetilise teooria või termodünaamika abil. Esimene kasutab peamiselt mikroparameetreid, teine makroparameetreid. Molekulaarkineetilise teooria põhialused põhinevad kolmel väitel: a) Aine koosneb molekulidest. b) Osakesed on pidevas liikumises. c) Osakesed mõjutavad üksteis

Füüsika

Kommentaarid (0)