Facebook Like
Hotjar Feedback

FÜÜSIKA KONSPEKT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on selle sees ?
  • Mis on selle taga ?
  • Mille molekulide lagunemisel tekivad erimargilised ioonid. ?
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA
Looduse objektide kõige põ hilisemad ja üldisemad vastasmõjud
  • gravitatsiooniline (kõik kehad);
  • elektromagnetiline (elektriliselt laetud kehad);
  • nõrk (kõik elementaarosakesed );
  • tugev ( nukleonid ).
    Sisemine nähtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha väiksemate objektide poole.Mis on selle sees? Väline nähtavushorisont on teadmiste piir liikumisel piki mõõtmete skaalat üha suuremate objektide poole: Mis on selle taga?
    Füüsikaline maailmapilt
    Mehaaniline
    􏰂 Kujunes välja 18. sajandi lõpuks Galilei, Descartes 'i, Huygens'i ja eelkõige Newtoni
    tööde üldistamise tulemusena.
    􏰂 Oluliseks peeti vaid kehi, nende liikumist ja vahetul kontaktil ilmnevat vastastikmõju.
    􏰂 Vastastikmõju vahendajat ei tähtsustatud.
    Elektromagnetiline
    􏰂 Kujunes välja 19. sajandi lõpuks Faraday ja Maxwelli tööde tulemusena.
    􏰂 Erinevalt mehaanilisest maailmapildist tähtsustatakse selles ka vastastikmõju vahen-
    dajat, milleks on väli. 􏰆 Relativistlik
    􏰂 Kujunes välja aastail 1905􏰂1916 Einsteini tööde tulemusena. 􏰂 Varasemale lisandus absoluutse kiiruse printsiip.
    􏰂 Ilmnes pikkuse ja aja suhtelisus (relatiivsus).
    Kvantmehaaniline
    􏰂 Kujunes välja aastail 1924􏰂1930 Bohri , de Broglie, Schrödingeri, Heisenbergi, Pauli ja
    Diraci tööde tulemusena.
    􏰂 Lisandusid dualismiprintsiip ja tõenäosuslikkuse printsiip.
    Kaasaegne
    􏰂 Kujunes välja 20. saj II poolel.
    􏰂 Tugeva ja nõrga vastastikmõju avastamine.
    􏰂 Atomistliku printsiibi laiendamine väljale (kvantväljateooria). 􏰂 Algosakeste standardmudeli loomine.
    • Skalaarne suurus on esitatav vaid ühe mõõtarvuga, millele lisandub mõõtühik. Skalaarsed suurused on ilma suunata. Näiteks

    􏰂 aeg t;
    􏰂 pikkus l;
    􏰂 rõhk p;
    􏰂 ruumala V ;
    􏰂 energia E;
    􏰂 temperatuur T.
    • Vektoriaalne suurus omab suurust ja suunda. Kolmemõõtmelises ruumis on esitatav kolme arvuga (+ mõõtühik).

    􏰂 kiirus ⃗v;
    􏰂 kiirendus ⃗a;
    􏰂 jõud F⃗.
    Kui võrdlemisele kuuluvaid objekte on palju, valitakse välja üks eriline objekt - etalon .
    MEHAANIKA
    Mehaanika on füüsika osa, mis käsitleb kehade liikumist ja paigalseisu mitmesuguste jõ udude mõjul.
    Inerts on keha omadus sä ilitada oma liikumist või paigalolekut.
    Newtoni I seadus
    • Vastastikmõju puudumisel või vastastikmõjude kompenseerumisel (tasakaalustumisel) on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Seda tuntakse ka inertsiseaduse nime all.

    Newtoni II seadus
    • Keha kiirendus on võ rdeline mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga

    Newtoni III seadus
    • Kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võ rdsed , kuid vastassuunalised

    Impulsi jäävuse seadus- Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastasmõjul jääv
    Elastne põrge: peale põrget liiguvad kehad eraldi, kehad säilitavad endise kuju
    Mitteelastne põrge: peale põrget liiguvad kehad koos, kehad deformeeruvad
    Reaktiivliikumine on liikumine, mille põ hjustab kehast eemale paiskuv keha osa.
    Võ imsus on ajaü hikus tehtud töö. Tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub
    Energia jäävuse seadus: Energia ei teki ega ei kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise
    Kineetiline energia võrdub tööga, mis tuleb teha, et keha massiga m panna liikuma kiiru- sega v.
    Raskusjõu potentsiaalne energia võrdub tööga, mis tuleb teha, et tõsta keha massiga m kõrgusele h
    Mehaanilise energia jäävus: suletud süsteemi mehaaniline koguenergia on jääv
    htlane ringliikumine: keha liikumine ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes
    ajavahemikes võrdsed kaarepikkused
    AINE JA SELLE OLEKUD
    Browni liikumine on nä htus , mis kujutab endast vedelikus või gaasis hõljuvate mikroskoopiliste osakeste (Browni osakeste) pidevat, korrapäratut liikumist.
    Isotoobid on keemilise elemendi teisendid , mille aatomituumades on ühesugune prootonite arv, aga erinev neutronite arv.
    Lihtaine koosneb ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest. Näiteks vesinik H2, hapnik O2.
    Liitaine koosneb erinevate keemiliste elementide aatomitest. Näiteks vesi H2O.
    • Tahketes ainetes molekulid võnguvad kindlate tasakaaluasendite ü mber . Molekulide keskmine kineetiline energia on vä iksem kui molekulide vaheline potentsiaalne energia. Jagunemine:

    􏰆 tahkis: molekulid paiknevad korrapä raselt (kristallstruktuur); 􏰂 metallid;
    􏰂 mittemetallid;
    􏰆 amorfne aine, kristallstruktuur puudub, esineb voolavus (nt pigi , klaas)
    Tahkeid aineid iseloomustab elastsus . Keha kuju või mõõtmete muutmisel (deformatsioonil) kehas tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. Hooke 'i seadus: venitusel või survel on elastsusjõud võrdeline keha pikkuse muutusega
    • Vedelikes molekulid võbelevad ja põrkuvad naabermolekulidega. Molekulide keskmine kineetiline energia on ligikaudu võrdne molekulidevahelise potentsiaalse energiaga. Vedelikes toimib

    􏰆 Pascali seadus;
    􏰆 gaasisamba poolt avaldatav rõhk;
    􏰆 üleslükkejõud;
    􏰆 pindpinevus.
    Pascali seadus: kinnises anumas olevale vedelikule (või gaasile) avaldatav rõhk antakse edasi igas suunas ühteviisi.
    Üleslükkejõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule (või gaasile) mõjuva raskusjõuga
    Vedeliku pinnamolekulid mõjutavad ü ksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada- pindpinevus.
    • Gaasides on molekulide vahekaugused on väga suured: gaasi on võ imalik kergesti kokku suruda. Molekulid liiguvad vabalt, põrkudes üksteisega. Vaba tee pikkus on oluliselt suurem molekulide mõõ tmetest . Molekulide keskmine kineetiline energia on suurem kui molekulide vaheline potent- siaalne energia. Gaasides toimib:

    􏰆 Pascali seadus;
    􏰆 gaasisamba poolt avaldatav rõhk; 􏰆 üleslükkejõud.
    • Plasma on täielikult ioniseeritud gaas: elektronid on aatomituumade ümbert lahti rebitud. Plas- ma tekitamiseks tuleb gaasi kas kuumutada või rakendada sellele tugevat elektromagnetvälja. Looduses esineb aine plasmana näiteks

    􏰆 tähtedes,
    􏰆 virmalistes,
    􏰆 välgus.
    SOOJUS
    Mikroparameetrid on
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    FÜÜSIKA KONSPEKT #1 FÜÜSIKA KONSPEKT #2 FÜÜSIKA KONSPEKT #3 FÜÜSIKA KONSPEKT #4 FÜÜSIKA KONSPEKT #5 FÜÜSIKA KONSPEKT #6 FÜÜSIKA KONSPEKT #7 FÜÜSIKA KONSPEKT #8 FÜÜSIKA KONSPEKT #9 FÜÜSIKA KONSPEKT #10 FÜÜSIKA KONSPEKT #11 FÜÜSIKA KONSPEKT #12 FÜÜSIKA KONSPEKT #13 FÜÜSIKA KONSPEKT #14
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2019-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Coolfun Õppematerjali autor

    Lisainfo

    1. Mehaanika
    2. Aine ja selle olekud
    3. Soojus
    4. Võnkumised ja lained. Heli
    5. Elekter
    6. Magnetism. Elektromagnetiline induktsioon
    7. Elektromagnetkiirgus. Valgus ja värvus
    8. Optika
    9. Aatomi- ja tuumafüüsika
    10. Elementaarosakesed. Relatiivsusteooria
    11. Astronoomia. Kosmoloogia

    Konspekt tähtsamatest mõistetest , seadustest ja pritsiipidest.

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    105
    doc
    Füüsika konspekt
    11
    doc
    Füüsika eksam
    28
    doc
    Füüsika teemade konspekt
    11
    doc
    Füüsika konspekt
    414
    pdf
    TTÜ üldfüüsika konspekt
    66
    docx
    Füüsika I konspekt
    8
    doc
    Füüsika konspekt
    18
    doc
    Füüsika riigieksami konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun