Facebook Like

FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT 
1.  Elektrivälja olemus ja omadused.  
Elektriväli  ümbritseb  laetud  kehi.  Elektriväli  on  vektorväli,  elektrivälja  tugevus  on   vektoriaalne  
suurus. Elektrivälja tugevust määratakse positiivse proovilaenguga. 
2.  Elementaarlaeng.  
Elektromagnetiline  vastasmõju  on  seotud  elektrilaenguga,  mida  on  kahte  liiki  (+  ja  -),  mille 
algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu 
täisarvkordne. 
1C (1 kulon) on laeng, mis läbib juhi ristlõiget sekundis, kui  voolutugevus on 1 A ( amper ). 
3.  Laengute jäävuse seadus.  
Elektriliselt  isoleeritud  süsteemis  on  igasuguse  kehadevahelise  vastasmõju  korral  kõigi 
elektrilaengute algebraline summa jääv. 
Laengud tekkivad ja kaovad alati paarikaupa s.t. samasuured positiivne ja negatiivne laeng korraga. 
4.  Coulomb´i seadus.  
Kaks  punktlaengut  mõjutavad  teineteist  jõuga,  mille  moodul  on  võrdeline  nende  laengute 
absoluutväärtuste korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse  ruuduga
Samanimelised laengut tõmbuvad, erinimelised tõukuvad. 
5.  Elektrivälja  jõujooned , punktlaengu, dipooli ja tasandi elektriväli.  
Elektrivälja  suund   ühtib   proovilaengule  mõjuva  jõu  suunaga.  Elektrivälja  jõujooned  eemalduvad 
positiivsest  laengust  ja   suunduvad   negatiivse  laengu  poole.  Elektrivälja  jõujoonte  tihedus 
iseloomustab  elektrivälja  tugevust.  Elektrivälja,  mille   vektorid   on  kõikides  punktides  ühesuguse 
suuna ja suurusega, nimetatakse konstantseks elektriväljaks. 
Punktlaeng elektriväljas 
Laetud osakesele, mis asub elektriväljas E, mõjub elektrostaatiline jõud F , mille suund ühtib vektori 
E suunaga, kui osakese laeng on positiivne ja vastassuunalike kui osakese laeng on negatiivne. 
6.  Elektrivälja potentsiaal.  
Elektrivälja  potentsiaal  on  füüsikaline  suurus,  mis  võrdub  mingisse  elektrivälja  punkti  asetatud 
elektrilaengu potentsiaalse energia ja laengu suuruse suhtega. 
Elektrivälja  potentsiaal  võrdub  tööga,  mida  tuleb  teha  (positiivse)  ühiklaengu   viimiseks   antud 
väljapunktist sinna, kus väli ei mõju. Punktlaengu korral kehtib seos: 
Elektrivälja potentsiaal on skalaarne suurus. Kui mingis ruumi punktis eksisteerivad mitu elektrivälja, 
siis nende  potentsiaalid antud punktis liituvad. 
7.  Potentsiaalide vahe e. pinge. Töö elektriväljas, ekvipotentsiaalpinnad.  
Ekvipotentsiaalpinnad on elektrivälja pinnad, mille kõikidel punktidel on ühesugune potentsiaal. Ühe 
ja sama ekvipotentsiaalpinna kõikide punktide potentsiaalide vahe võrdub nulliga. Nulliga võrdub ka 
elektrivälja jõudude töö  laengu liikumisel  seda pinda mööda. Ekvipotentsiaalpinda mööda liikuvale 
laengule  mõjuv  jõud  on  risti  kiirusvektoriga.  Järelikult  on  elektrivälja  jõujooned  risti 
ekvipotentsiaalpinnaga. Punktlaengu ekvipotentsiaalpindadeks on laengut ümbritsevad kontsentrilised 
kerapinnad, homogeense elektrivälja ekvipotentsiaalpinnad on jõujoontega ristuvad tasandid
Elektriline potentsiaal ja elektriline potentsiaalne energia on erinevad mõisted: 
  Elektriline  potentsiaal  on  skalaarne  suurus,  mis  iseloomustab  elektrivälja  sõltumata  sellest, 
kas seal on laetud keha või mitte. Ühik džauli  kuloni kohta. 
  Elektriline potentsiaalne energia laetud keha energia välises elektriväljas ühik  džaul , aatomi ja 
elektroni energia mõõtmisel kasutatakse  ühikud eV. 
Potentsiaalida vahe e. pinge 
Energia muutumise mõõduks kehadevahelise vastasmõju korral on töö. Elektrostaatilise välja jõudude 
töö  A  elektrilaengu  q  ümberpaiknemisel  selles  väljas  võrdub  laengu  potentsiaalse  energia  muudu 
vastandväärtusega. Elektrostaatilise välja jõudude töö laengu ümber paiknemisel selles väljas võrdub 
laengu  suuruse  ja  laengu  lükkumise  trajektoori  alg-  ja  lõpppunkti  potentsiaalide  vahe  korrutisega. 
Kuna  elektrostaatilise  välja  jõudude  töö  laengu  ümberpaiknemisel  ei  sõltu  laengu  liikumise 
trajektoori kujust, siis ei sõltu trajektoori kujust ka nende elektrivälja punktide potentsiaalide vahe. 
8.  Juhid  ja  dielektrikud  elektriväljas.   Dipool   elektriväljas.   Varjestamine
mikrolaineahi.  
Juht elektriväljas 
Et laetud  osakesed võivad juhis vabalt  liikuda , algab elektrivälja mõjul  laengute  ümberpaiknemine, 
mis kestab seni, kuni neile mõjuv jõud saab nulliks. See on võimalik, kui: 
  väljatugevus juhi sees on null; 
  elektrivälja potentsiaal on kogu juhi ulatuses konstantne
  kõik lisalaengud on koondunud juhi pinnale; 
  väljatugevuse  vektor juhi pinnal on pinnaga risti. 
Elektriväljas oleva juhi sees on väljatugevus null, laengud kogunevad juhi pinnale ja tasakaalustavad 
üksteist. Sellel nähtusel põhineb varjestamine. 
Elektriväli dielektrikus. 
Kui  laenguid  ümbritsevaks  keskkonnaks  on   dielektrik ,  ei  saa  selles  olevad  laengud  vabalt  liikuda. 
Selliseid  laenguid  nimetatakse  seotud  laenguteks,  tavaolukorras  on  neile  mõjuvad  jõud  tasakaalus. 
Kui  lisandub  elektriväljast  tingitud  jõud,  leiavad  osakesed  uue,  varasemaga  võrreldes  nihutatud 
asendi. 
Aatom   on  elektriliselt   neutraalne .  Aatom  on   mittepolaarne ,  tal  ei  ole  poolusi.  Kui  aatomitest 
moodustub   molekul   ,  siis  ei  pea  erimärgiliste  laengute  raskuskeskmed  kokku   langema .  Selliseid 
molekule nimetatakse polaarseteks.  Kui poolusi on kaks,  siis nimetatakse laengusüsteemi dipooliks. 
Näiteks vee molekul. 
Polaarsetes  dielektrikutes  on  molekulid  tavaliselt  orienteeritud  korrapäratult.  Kui  dielektrik  asetada 
välisesse  elektrivälja,  muutub  dielektrik  polaarseks  ja  omandab  dipoolmomendi.  Elektriväli  püüab 
dipoolmomente korrastada, s.t. elektrivälja mõjul muudavad molekulid oma asendit. Polariseerumise 
käigus elektriväli nõrgene. 
Dipoolmoment on vektor, mille suund dipooli negatiivselt
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #1 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #2 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #3 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #4 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #5 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #6 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #7 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #8 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #9 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #10 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #11 FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 41 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Markus Põder Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

105
doc
Füüsika konspekt
414
pdf
TTÜ üldfüüsika konspekt
31
doc
Füüsika eksam
83
doc
Füüsika eksami küsimuste vastused
28
pdf
Füüsika põhivara I I
37
docx
Füüsika II eksami kordamisküsimused
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt
18
doc
Füüsika riigieksami konspekt



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge