50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-12-02
Kuupäev, millal dokument üles laeti
12 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tantsa
Õppematerjali autor
Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. XIV NEPTUUN 1. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. XV PLUUTO, CHARON JA CUIPERI VÖÖ 1. Kirjeldage süsteemi Pluuto-Charon? 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel
Gravitatsioon - http://www.rak.edu.ee/opiobjektid/gravitatsioon/gravitatsioonist_ldiselt.htmlKepleri seadused – Kepleri seadused taevakehade liikumise kohta on järgmised: 1. Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. 2. Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. 3. Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu nende orbiitide pikemate pooltelgede kuubid. Astronoomia põhivara lk 20. Õp. Lk.26-27 Tähesuurus – Tähtede näivat heledust mõõdetakse tähesuurustes – mida suurem arv, seda väiksem heledus. Astronoomia põhivara lk 7. Doppleri efekt – Taevakehade vaatekiiresihilist kiirust saab määrata Doppleri efekti kaudu. Kui valgusallikas ja vaatleja lähenevad teineteisele, siis valguse lainepikkus lüheneb, valgusallika ja vaatleja vastastikusel eemaldumisel lainepikkus aga suureneb. Astronoomia põhivara lk 15. Õ.lk.60 Suur Pauk –
Kui tahame olla täiesti täpsed, peame lisama, et planeet pöörleb isegi tiirlemissuunale vastassuunas (nagu Veenus) kui kaht ristuvate telgedega pöörlemist üldse saab selles mõttes võrrelda. 1. Kuidas avastati Neptuun? Tema asukoha arvutas 1846a. välja prantsuse matemaatik J. Le. Verrier, püüdes seletada häireid Uraani liikumises temast kaugemal asuva planeedi gravitatsioonilise mõjuga. Le Verrier` poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom J. Galle. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päiksesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 2. Mida on näha väljaspool Pluuto orbiiti? Väljaspool Pluuto orbiiti on näha Päikesesüsteemi kümnendat planeeti Sedna. Veel asub seal Cuiperi vöö (koosneb jäistest väikestest taevakehadest, oletatakse, et sealt tulevad meile komeedid
PÄIKESESÜSTEEM 1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? · Päike · Kaheksa suurt planeeti · Mõnituhat väikeplaneeti-asteroidi · Planeetide kaaslased · Sadakond perioodilist komeeti ("sabatähte") · teadmata koguses meteoorset ainet, "tolmu", mis Maa atmosfääri sattudes tekitab üle taeva lendava tulejuti - langeva tähe." 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Lähtudes Päikesest on planeetide asukoht selline: Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuu. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? Siseplaneedid ehk Maa- tüüpi planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Nende mõõtmed, massid ja tihedused on võrreldavad. Veel iseloomustab neid väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Maa rühma planeetidel on kindlaks tehtud kraatrite olemasolu. Vesi esineb ainult Maal ookeanidena. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplanee
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kreeklased merepinna üht
ühed kaugemed objektid. Punanihe väga suur. Seyferti galaktikad- normaalse värviga spiraalgalaktigad, tugevad emisioonijooned tuumas. Marjakarjani galaktigad-tuum ja mõhn sinaka tooniga, ketas näha väga õrnalt. Aktiivsete tuumade kiirguse pidev spekter erineb oluliselt tähekiirguse omast. Galaktikate ruumjaotus Galaktigad, galaktikaparved ja nende vahelised tühikud moodustavad kärje. Galaktikad kogunevad kihtidesse ja kettidesse, mitte parvedesse. Universum Tänapäeva astronoomia eeldab aja ja ruumi lõpmatust. Galaktikaid on tegelikult väga palju ja meie galaktika on üks vähestest. Kosmoloogoline printsiip Universum peab olema kõikjal ja alati ühesugune. Universum on oma kõigis punktides keskmiselt ühesugune, sarnanedes meile nähtav Universumi omaga. Universum on kõigil ajahetkedel olnud keskmiselt ühesugune, sarnane meie poolt käesoleval momendil nähtava Universumiga. Olbersi paradoks: lõpmatu ulatusega, valgust kiirgavate tähtede ühtlaselt
Astronoomia. Kordamine 1. Millised on Maa mõõtmed ja kuju? Maa on pisut lapik, poolustevaheline kaugus on 43 km ehk umbes 1/300 võrra väiksem läbimõõdust ekvaatori kohal. 2. Mida on teada Maa siseehituse kohta? Maa tihedus 5520 kg/m3 Maa sisemusse on kogunenud raskemad mineraalid. Ristlained, mis tekivad maavärinate korral, levivad kindla kauguseni. Ristlained ei saa levida vedelikus, seega peab aine Maa sisemuses olema vedelik. 3. Kuidas ja miks muutub Maa välisilme (mandrite-merede paigutus)? Maa sisemus on aktiivne. Maa sisemus pole rahulik, vaid aeglases liikumises. Seda kinnitab mandrite triiv (nendevaheliste kauguste muutumine), maavärinad ja vulkaanipursked. 4. Kuidas mõjutab inimkond Maa kui planeedi arengut? Tõenäoliselt tuleb energiatootmist tulevikus kas piirata või viia see kosmosesse. 5. Miks oli vaja inimestel jälgida taevakehade liikumist? Milliseid taevakehi jälgiti? Taevajälgimises
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid