Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
15
Kordamispunktid füsioloogias
Lihasfüsioloogia
  • Lihasvalgudaktiin ja müosiin. Aktiini ja müosiini kutsutakse mikrofilamentideks ehk pisiniitideks. Leidub eriti rohkelt lihasrakkudes, kutsuvad esile lihaste kokkutõmbeid ehk kontraktsioone. Tekitavad liikumist ja säilitavad rakusisese süsteemi. Kokkutõmbevalgud. Aktiin on väiksema molekulmassiga kui müosiin.
  • Müofibrill-Sarkomeeride ahel, koosneb aktiini filamentide kimpudest. Lihasrakk ehk lihaskiud koosneb müofibrillidest. Müofibrilli moodustavad pikas reas üksteise kõrval olevad sarkomeerid.
  • Sarkomeer - Skeletilihaste struktuurne ja funktsionaalne üksus. Iga sarkomeer koosneb kahte tüüpi filamentidest: peened filamendid, mis koosnevad aktiinist ja paksud filamendid, mis koosnevad müosiinist. Lihaste kokkutõmbumisel lühenevad nad 70%. Silindriline osa müofibrillis.
  • Lihaskontraktsiooni energeetiline allikas- ATP. Lihaskontraktsioonil toimub ATP hüdrolüütiline lõhustumine ADP-ks ja fosfaadiks. Lõhustumisprotsessi nimetatakse ATPaasiks ja see toimub müosiini ensüümi abil, ning protsessi käivitab aktiin.Lihaskontraktsioon toimub ATP lõhustumise käigus. Mida kiiremini lihas kontraheerub, seda rohkem energiat vabaneb ja seda suurem on jõudlus.
  • Libisevate filamentide teooria- Lühenemise ajal liiguvad aktiinifilamendid mööda jämedaid müosiinifilamente ja lükkuvad sügavale jämedate filamentide kimpu, kuni jõuavad lõpuks sakromeeri keskpaika. Filamendid ise ei lühene!
  • Skeletilihas - Algab luult, ületab liigese ja kinnitub pehmete kudede kaudu teisele luule. Ülesandeks liigutada skeleti osi ja seelebi kindlustada keha ja selle üksikosade liikumine. Iseloomustab tahtele alluvus. Vöötlihas. Skeletilihas e. Vöötlihas, ehk somaatiline lihas on kiuline . Pikad rakud , kontraktsiooni kestus lühike.
  • Silelihas - Torujate ja kotjate elundite seinas paiknev lihaskiht . Veresooned , seedetrakt , kuseteed, suguelundid , hingamiselundid. Tegevus ei allu tahtele ja nad ei alga luult. Aktiini ja müosiini ei järjestu sakromeerideks ja filamentideks. Väiksem kontraktsioonijõud kui vöötlihasel, ja kontraktsiooni kestus, võrreldes vöötlihasega, on aeglasem. Üldiselt ei vaja kontraktsiooni esilekutsumiseks närviimpulssi. Silelihaseid innerveerib autonoomne närvisüsteem. Puuduvad neuromuskulaarsed sünapsid, närvikiud eritavad lihase vahtusse lähedusse ülekandeaineid, milledeks on adrenaliin ja noradrenaliin. Ei väsi nii kiiresti nagu vöötlihas.
  • Südamelihas- Eriti väsimatu, tahtele mittealluv, iseloomustab automatis.Leidub vaid südames. Esineb nii silelihase kui ka vöötlihase omadusi. Esineb ristivöödilisus- aktiin ja müosiin paikneb filamentides ja moodustab sakromeere. Pikk repolarisatsiooni ja pikk reflektaarperiood (aeg, mil südamelihas pole võimeline reageerima uuele erutusele, vältides püsiva kontraktsiooni teket). Jõudlus on suurem kui silelihasel, aga väiksem kui vöötlihasel.

Veri .
  • Vere funktsioonid- trantspordifunktsioon, kaitsefunktsioon ja valgudepoo . Veri transpordib hingamisgaase, toimetab toitaineid nende imendumise või ladestamise kohta, transpordib jääkaineid erituselunditesse, kannab edasi kehaomaseid toitaineid (hormoone) salvestamiskohtadest toimimiskohtadesse, jaotab ainevahetuses tekkinud soojust vee kaudu ning annab selle hingamiselundite ja keha välispinna kadu ära. Verel on võime kahjustada organismi sattunud võõrkehi ja haigusetekitajaid (antikehade moodustamine), hüübimisvõime, verel on püsiv koostis ja see tagab organismi sisekeskkonna püsivuse e. homoöstaasi. Veres olevad valgud on kergesti kättesaadavad valgutagavarad- valgudepoo.
  • Vere maht- Inimesel on verd 6-8% kehakaalust. Täiskasvanud naise verehulk on 4-4,5 l, mehel 5 l ja enamgi .
  • Hematokrit - Vererakkude mahusuhe. Kuna vere vormelementidest enamuse moodustavad erütrotsüüdid, siis iseloomustab hematokrit erütrotsüütide üldmahtu. Normaalselt saadakse meeste venoosse vere punavererakkude mahuosaks 0,44-0,46, naistel 0,41-0,43.
  • Erütrotsüüdid – nende kuju, funktsioon. Punaverelibled. Nad on väikesemad kui enamus teisi keharakke – laius 7-8 m ja paksus umbes 2 m. Erütrotsüüdid (ER) on rahuolekus lapikud kaksiknõgusad rakud, kuid nende kuju muutub kergesti veresoonte seinte ja teiste rakkude mõjutusest. Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse.
  • Hemoglobiin - raua sisaldus veres. Punastes verelibledes olev valk. Seob ja transpordib hapnikku.
  • Veregrupid- Erütrotsüütide pinnal on süsivesikuid sisaldavaid valkaineid – glükoproteiine, mis määravad veregrupi. Veres leiduvad antigeenid (aglutiniinid) neile veregruppi määravaile ainetele, mida ei leidu inimese oma erütrotsüütides (aglutinogeenid).
  • Aglutinatsioon- Erütrotsüütide kokkukleepumine vale veregrupi ülekande teel.
  • Hemolüüs- Vale veregrupi ülekande teel vabanev liigne hemoglobiin ummistab neerutorukesed ja neerude funktsioon häirub.
  • Leukotsüüdid- jaotuvad granulotsüütideks, lümfotsüütideks ja monotsüütideks. Ülesandeks organismi kaitsmine kehaväliste ainete ja mikroorganismide eest. Granulotsüüdid- neutrofiilsed, eosinofiilsed ja basofiilsed. Neutrofiilsed granulotsüüdid on õgirakud, mis hävitavad kehavõõrast ainet organismis. Eosinofiilsed granulotsüüdid ergastuvad allergiliste reaktsioonide käigus. Basofiilsete granulotsüütide funktsioon on seotud immuunreaktsiooniga. Lümfotsüüdid- kaitsevad organismi haigustekitajate eest. Monotsüüdid- on tõhusateks fagotsüütideks.
  • Trombotsüüdid- Neil on oma osa verevoolu sulgemises. Trombotsüüdid sünnivad luuüdis megakariotsüütidest ja nende eluiga on ööpäevi. Enamus neist hävib põrnas.

  • Plasma – koostise hulka kuuluvad: vesi, elektrolüüdid ja plasma valgud, milledeks albumiin , globuliinid , hemoglobiin ja fibriogeen. Albumiini ülesandeks on siduda veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid , mõningaid kehavõõraid aineid – ravimid , toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid- immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises.
  • Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad , tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb ( plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.)

Südame – vereringe füsioloogia
  • Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub aorti, sealt hargneb veri arteritesse, edasi arterioolidesse ja kapillaaridesse, kus toimub gaasivahetus . Paremast vatsakesest algab väike vereringe ehk kopsuvereringe . See kulgeb paremast vatsakesest läbi kopsuarteri tüve vasakusse ja paremasse kopsuarterisse, sealt arterioolidesse, edasi kapillaaridesse, mis koonduvad veenuliteks, veenideks ja ühinevad neljaks kopsuveeniks, mis kulgevad südame vasakusse kotta.
  • Süstol- kontraktsioon . Veri surutakse vatsakestest välja.
  • Diastol - lõõgastumine. Vatsakesed täituvad verega.
  • Südame minutimaht - vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul.Tavaliselt on südame minutimaht umbes 5 liitrit, tugeval pingutusel võib aga tõusta kuni 25 liitrini minutis .
  • Löögimaht- normaalselt 70 ml, väljendab vere hulka, mis ühe kontraktsiooni ajal südame vatsakesest välja pumbatakse.
  • Löögisagedus- frekvents , normaalselt 60-80 (90) korda minutis – võib ka olenevalt olukordadest varieeruda üsna suures ulatuses.
  • Erutuse levik südames- Südame rütmiliste kokkutõmmete vallandajaks on südames endas tekkivad erutused. Seda nimetatakse autorütmiaks. Nagu kõik teised keharakud , nii omavad ka südamelihase rakkude membraanid rahuolekus elektrilist laengut.Kui närvi- ja lihasrakud on aktiivsed, toimub neis membraanipotentsiaali lühiajaline muutus positiivses suunas – tekib aktsioonipotentsiaal (tegevuspotentsiaal). Nii südamelihases kui, närvirakus kui ka skeletilihases on aktsioonipotentsiaal +30mV. Seejärel muutub see taas negatiivseks, kuid erineva kiirusega.Perioodil, mil rakk on erutunud ja ka erutuse vaibumise ajal ei võta rakk vastu uut erutust tekitavat impulssi . Seda aega nimetatakse refraktaalperioodiks. Erutuse levimisel ja vaibumisel südames tekib elektriväli, mis ulatub kuni keha välispinnani. Selle välja suuruses ja suunas toimuvaid uutusi on võimalik mõõta erinevate kehapiirkondade vaheliste potentsiaalierinevuste mõõtmise teel. Selleks kasutatakse EKG-d.
  • EKG sakid - elektrokardiogramm. Normaalsel EKG-l esinevad positiivse ja negatiivse suunaga väljalöögid (sakid, lained), mida tähistatakse tähtedega P kuni T. Kokkuleppeliselt tähistatakse QRS kompleksi piirides esinevad positiivseid (ülespoole isoelektrilist e. nulljoont) väljalööke alati R-ga, negatiivseid väljalööke (allapoole isoelektrilist e. nulljoont) eespool R-sakki Q-ga ja R-sakist tagapool S-ga. P- ja T-sakid seevastu võivad olla nii positiivsed kui negatiivsed. Kahe saki vahemaad nimetatakse lõiguks e. Segmendiks. P-sakk – väljendab erutuse levikut üle mõlema koja. PQ-lõik – mõlemad kojad on haaratud tervikuna erutusest. QRS- kompleks - väljendab erutuse levikut üle mõlema vatsakese. Q-saki alguses kojad lõõgastuvad.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #1 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #2 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #3 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #4 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #5 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #6 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #7 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #8 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #9 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #10 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #11 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #12 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #13 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #14 Füsioloogia eksami kordamisküsimused koos vastustega #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 328 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KksKerst Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (2)

kammmu profiilipilt
kammmu: suht norms
14:06 15-01-2013
tupsik96 profiilipilt
21:50 18-09-2017


Sarnased materjalid

24
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused vastustega
35
doc
Füsioloogia eksami kordamisküsimused-vastused
34
doc
Kordamisküsimuste vastused
36
doc
Füsioloogia eksami küsimused
67
docx
Füsioloogia kordamisküsimused 2014
12
doc
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
29
doc
Füsioloogia
15
doc
Kordamisküsimused-vastused



Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun