Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Füüsikalised suurused ja nende etalonid (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
Eksami kordamisküsimused
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
1)     SI süsteemi 7 põhiühikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) 
Pikkus
Meeter
1m
Valguse poolt 1/299 792 458 sekundiga vaakumis läbitav vahemaa
Aeg
Sekund
1s
Tseesiumi 133Cs aatomi teatud kiirguse 9 192 631 770 võnkeperioodi
Mass
Kilogramm
1kg
Plaatina-iriidiumi sulamist silindrikujuline prototüüp
Temperatuur
Kelvin
1K
1⁄273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist
Voolutugesus
Amper
1A
Voolutugevus , mille korral 1m pikkused juhtmed mõjutavad teineteist 
1 m kauguselt jõuga 2 × 10–7 N.
Valgustugevus
kandela
1ca
Valguslaine sagedusega 540×1012 Hz, mis kiiratakse 
võimsusega  1⁄683 W ruuminurka 1 sr
Ainehulk
mool
1mol
Aatomite arv 12 grammis süsinikus 12C
Klassikaline mehaanika
2)     Kulgliikumise kinemaatika põhimõisteid
  • Ainepunkt ( punktmass ) – nimetatakse keha mille mõõtmed ja kuju võib jätta arvestamata tema liikumise kirjeldamisel
  • Taustsüsteem (+ joonis) – Targalt valitud keha , mille sutes on otsustatud määrata kea asendit ruumis ja millega on seotud koordinaadistik ja ajamõõtmise viis. (JOONIS ON X;Y;Z TELJESTIK )
  • Kohavektor (+ joonis)- nimetatakse sellist vektorit, mis on tõmmatud koordinaatide alguspunktist O kuni vaadeldava ainepunktini A (väikeste tähtede koal noolekesed)
  • Nihkevektor (+ joonis) – Nihkeks nimetatakse keha algasukohast lõppasukohta suunatud sirglõiku.millel on kindel suund.
  • Liikumisseadus (+ valem) - Kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib keha ajaühiku jooksul. Valemites tähistatakse kiiruse arvväärtust tähega  s=v/t
  • Kiirus ja kiirendus(+ valemid)

Ühtlane ja kiirenev liikumine (+ valem)
Ühtlaseks liikumiseks on keha või masspunkti sirgjooneline liikumine, mille puhul keha läbib liikumise kestel mis tahes võrdsete  ajavahemike  jooksul võrdsed teepikkused.Liikumine on ühtlane sirgjooneline parajasti siis, kui kiirusvektor ei muutu.
Kiirenev liikumine –. kiiruse muutumise kiirust ajas
(m/s2)
3)    Kulgliikumise dünaamika põhimõisted
  • Mass (+ mõõtühik ) – on kehade inertsusemõõt SI: m=1kg
  • Inerts (+ inertsus) Nähtust, kus keha püüab oma liikumisseisundit säilitada, nimetatakse inertsiks newtoni esimest seadust nimetatakse ka inertsiseaduseks inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut
  • Inertsiaalne taustsüsteem
  • Jõud (+ mõõtühik) – on ühe keha mõju teisele mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. SI: F= 1kgx1m/s2=1N
  • Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised)
    Esimene seadus - kui kehale teised kehad ei mõju või kui mõjud on tasakaalus, siis on keha kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt.
    Teine seadus -  kui kehale mõjub jõud, siis liigub see kiirendusega, mis on võrdeline mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline selle keha massiga.
    Kolmas seadus - kaks keha mõjutavad teineteist suuruselt võrdsete vastassuunaliste jõududega nimetatakse ka impulsi jäävuse seaduseks .. (joonis F12 m1 →←m2 F21

4)    Kehade põrge
  • Impulss (+ valem ja mõõtühik) – p*=mv* . Deineeritakse massi ja kiirusevektori korrutisena SI: 1kgxm/s
  • Impulsi jäävuse seadus (+ valem ja joonis).- väliste mõjude puudumisel on süsteemi koguimpulsssinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. △(p1+p2)=0 →△(m1v1+m2v2)=0 . Enne väljaastumist on paat koos inimesega paigal ja nende koguimpulss null. Astumisel hakkab inimene kalda poole liikuma ja omab teatud impulssi . Et koguimpulss ei muutu ja jääb nulliks, saab paat vastassuunalise impulsi ning eemaldub kaldast.
  • Absoluutselt plastiline ja elastne põrge (+ valemid / kehtivad jäävuse seadused ja joonised)

5)    Mehaaniline töö (+ “mehaanika kuldne reegel”) – nii mitu korda korda kui võidetakse jõus, kaotatakse nihkes A=Fs= const
  • Võimsus (+ valem ja mõõtühik)
  • Konservatiivsed , dissipatiivsed jõud ja tsentraalne jõuväli (+ joonis)
  • Kineetiline ja potentsiaalne energia (+ valemid ja mõõtühikud )
  • Mehaanilise energia jäävuse seadus (+ valem)

6)    Pöördliikumise kinemaatika
  • Pöörlemine -korral liiguvad keha erinevad punktid mööda erineva raadiusega ringjooni. Näiteks kellaosuti üks ots liigub mööda suurt ringjoont ja teine ots on hoopis paigal. Pöörlemise korral ei tohi keha punktmassiks lugeda, sest siin on kuju ja mõõtmed olulised.
  • Nurkkiirus , joonkiirus , nende vaheline seos (+ valem, mõõtühik ja joonis)
    nurkkiirus - Nurkkiirus on võrdne ajaühikus sooritatava pöördenurgaga. Ühik 1rad/s
    joonkiirus - Ühtlasel ringjoonelisel liikumisel nimetatakse teepikkuse ning aja jagatist joonkiiruseks. Ajaühikus läbitav kaarepikkus. Joonkiiruse suun on ringjoone puutuja suunas.
    seos: =v/r või v=ωxr
  • Nurkkiirendus (+ valem ja mõõtühik)
    Nurkkiirendus ε iseloomustab nurkkiiruse muutumise kiirust (nurkkiiruse aja tuletis ).

ühik 1 rad/s²
Tangentsiaal- ja normaalkiirendus
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Füüsikalised suurused ja nende etalonid #1 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #2 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #3 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #4 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #5 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #6 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #7 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #8 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #9 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #10 Füüsikalised suurused ja nende etalonid #11
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor KarlKaur Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

46
docx
Füüsikalised suurused ja nende etalonid
12
docx
Füüikalised suurused ja nende etalonid
109
doc
Füüsikaline maailmapilt
66
docx
Füüsika I konspekt
14
docx
TTK füüsika kordamisküsimused
29
doc
Põhivara füüsikas
105
doc
Füüsika konspekt
31
rtf
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun