Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

Füüsika kordamisküsimused
  • JÄIGA KEHA MEHHAANIKA
  • Kinemaatika
  • Inertsiaalne taustsüsteem:
    Liikumise kirjeldamine ajas ja ruumis. Keha asukoht ruumis-taustsüsteemide suhtes.
    Jäik keha – millel arvestatavad deformatsioonid puuduvad.
    Masspunktiks nimetatakse keha, mille mõõtmed võime arvestamatta jätta võrreldes kaugusega teiste kehadeni.
    1)
    summa
    2)
    vahe
    3)
    korrutis
    4)
    skalaarkorrutis
    Taustsüsteemi, milles kehtib Newtoni I seadus, nimetatakse inertsiaalseks. Iga taustsüsteemi, mis liigub inertsiaalse suhtes ühtlaselt ja sirgjooneliselt, nimetatakse samuti inertsiaalseks. Üleminek ühelt inertsiaalsest süsteemist teise on võimalik Galilei teisenduste abil.
    Olgu keha asukoht määratud mistahes kordinaatidega: x;y;z. Aeg kulgeb mõlemas süsteemis ühtemoodi.
    x=x’+Not ( x- kordinaat ; No- kiirus I suhtes ; t- aeg )
    y=y’
    z=z’
    t=t’
    Keha kiirus esimeses süsteemis: Keha kiirus teises taustsüsteemis:

  • Ühtlane sirgliikumine :
    Füüsikaliselt kõige lihtsamalt kirjeldatav liikumine: trajektoor on sirge, kiirus ei muutu!
    Ühtlasel liikumisel läbitakse mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed teepikkused :
    v = konstantne

    Nt:Tegelikkuses on ühtlast sirgliikumist väga raske saavutada., kiirus saab olla muutumatu ainult mingil lõigul, sest liikumise alguses ja lõpus peab kiirus olema ikkagi null (keha hakkab liikuma ja jääb seisma).

  • Ühtlaselt muutuv sirgliikumine:
    Ühtlaselt muutuv sirgliikumine on sirgjooneline liikumine, kus kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra, st. kiirendus on jääv.
  • Ühtlaselt muutuv ringliikumine :
    Ühtlaselt muutuv ringliikumine – on ringjooneline liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra, st. kiirendus on jääv

  • Dünaamika
    (Sissejuhatuseks) Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
    Need seadused on:
    1. Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
    2. Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
    3. Jõud esinevad ainult paariti : iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
    Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
    1. Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad .
    2. Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
    3. Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
  • Newtoni seadused:
    I seadus- inertsi seadus- Iga keha püsib paigal või on ühtlases sirgjoonelises liikumises, seni, kuni teiste kehaade mõju ei sunni teda seda liikumisolekut muutma .
    II seadus- jõu ja kiirenduse vaheline seos. Rakendades kehale, massiga m, jõudu F saab ta kiirenduse a=F/m. Ringliikumine omab alati normaalkiirendust- m=F/a= const , sest mass on konstantne.
    III seadus- Kaks keha mõjutavad teineteistsuuruselt võrdsete ja vastassuunaliste jõududega F12= - F21
    Jõu mõõtühikuks SI- süsteemis on njuuton (N)
    SI- s kasutame kg, m, s (need on põhiühikud)
  • Raskusjõud ja keha kaal:
    F=Gm1m2/r2 G=6,67*10-11 Nm2kg-2
    Raskusjõud on gravitatsioonijõu avaldumise vorm, Maa külgetõmbejõud
    Kui kehale mõjub vaid raskusjõud, siis langeb ta vabalt maa poole vabalangemise kiirendusega
    Jõudu millega keha maakülgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit nimetatakse keha kaaluks
    Kui alus või riputusvahend on maa suhtes paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, siis keha kaal võrdub arvuliselt raskusjõuga
    Kui alus või riputusvahend liigub kiirendusega, siis kaal erineb arvuliselt raskusjõust
    P=m(g-a)
    Kui g=a, siis P=0 – kaaluta olek
  • Impulss ja impulsi jäävuse seadus
    Newtoni II seadus ütleb, et jõud f, kui ta mõjutab keha, massiga m, annab talle kiirenduse a:
    F=ma
    Kuna m=const, siis d(mv)/dt= f
    mv=p(impulss)
    Impulss ehk liikumishulk
    Impulss on vektor , mille suund ühtim kiiruse suunaga ja moodul keha massi ja kiiruse korrutisega.
    Newtoni II seaduse võime kirja panna ka impulsi mõistet kasutades: f=dp/dt
    Kõik kiiruse keskväärtused defineerime diferentsiaali kaudu.
    Impulsi muut Δt=t2-t1
    Süsteemi kui terviku impulsi ajaline tuletis on siis võrdeline nulliga.
    dp/dt=0
    Nii oleme tõestanud impulsi jäävuse seaduse:
    Mehaaniliselt isoleeritud süsteemi impulss on konstantne- p=constKui süsteemi mõjutavate väliste jõudude summa on F, siis süsteemi kui terviku, impulsi ajaline tuletis on dp/dt=F
  • Jõumoment ja impulssmoment:
    Jõumoment ehk moment on füüsikas ja teoreetilises mehaanikas jõu võime põhjustada pöörlevat liikumist ümber punkti. Jõu momendi suurus arvutatakse jõu suuruse ja jõu õla korrutisena. Jõu õlaks on jõu kandesirge kaugus vaadeldavast punktist. Moment mõõtühik on Nm( njuutonmeeter ).Momendi põhivalem:
    Mo(vektor) = [r(vekror) x F(vector)] ,
    kus
    - r (vektor) – on jõu õlg
    - F (vektor) - on jõud
    Jõu moment punkti suhtes on märgiga suurus. Märgi määrab pöördesuurus, mille suhtes tuleb varem kokku leppida. Momendil on palju alamõisteid tehnikas ja tugevusõpetusest:
    Impulsmoment L näitab pöörleva keha osade impulsside mõju pöörlemisele. Kui pöörleva keha osa massiga m liigub jooniskiirusega v pikki ringjoont kaugusel r pöörlemiteljest, siis tema impulsimoment on kauguse r ja impulsi p = m v korrutis : L = m v r .
    Impulsimoment on suurus, mis mõõdab pöörleva keha pöörlemishulka, kusjuures mida suurem mass , mida kaugemal pöörlemisteljest ning mida kiiremini pöörleb seda suurem impulsimoment.

  • Impulssmomendi jäävuse seadus:
    Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi punkti O suhtes on null, siis selle punktiga seotud inertsiaalses taustsüsteemis saame vektorilisest momentide võrrandist: . Sellises mehhaanilises süsteemis kehtib vektorilise impulsi-momendi jäävuse seadus ( VIJS ). Selle seaduse kehtivuse tingimuseks ei ole süsteemi suletus, mõne teise punkti suhtes ei pruugi see kehtida. Näit. Päikesesüsteemis kehtib see seadus vaid Päikese keskpunktiga seotud taustsüsteemis. VIJS-st tulenevad Kepleri 2. ja osalt 1. seadus. Erijuhul, kui mehhaanilise süsteemi , ei sõltu
    punktist, mille suhtes ta on arvutatud. Siis võib ka VIJS kehtida universaalselt, kõikide punktide suhtes.
    Kui mehhaanilisele süsteemile mõjuvate välisjõudude momentide summa mingi telje OO’ suhtes on null, siis skalaarsest momentide võrrandist selle telje suhtes järeldub skalaarse impulsimomendi jäävuse seadus: . Sellises süsteemis on võimalik sisejõududega inertsimomenti muutes muuta pöörlemise nurkkiirust ( piruett , salto).
    Kui sümmeetriatelge omav keha (süsteem) pöörleb selle telje ümber, siis tema suvalise punkti O suhtes arvutatud
    (!) ja kehtib seos: . Kui nüüd , siis ka , ja selline süsteem säilitab oma pöörlemistelje sihi ruumis.
    Jäävuse seaduste universaalne kehtivus nii makro- kui mikromaailmas on tingitud nende lahutamatust seotusest ruumi ja aja sümmeetriaomadustega: ruumi homogeensusimpulsi jäävus, ruumi isotroopsusimpulsimomendi jäävus, aja homogeensus mehhaanilise energia jäävus.
  • Inertsmoment ja pöördliikumise dünaamika põhivõrrand:
    Inertsmoment
    näitab kehamassi jaotust, kuidas on mass jaotatud keha ruumala ulatuses. Massijaotus on oluline pöörlemise juures. Inertsmoment on skalaarne suurus
    I=Σm· r2 (Inertsmoment on summa, mille iga liidetav on ainepunkti massi korrutis tema kauguse ruuduga pöörlemisteljest z).
    L=[r p]=m[r v]
    r- impulssi õlg,
    p-jõuimpulss.
    Steineri lause: inertsmoment(I) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga ,milles üheks liidetavaks on inertsmoment(Io) telje suhtes,mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset(raskuskeset) ja teiseks liidetavaks on keha massi(m) korrutis telgede vahelise kauguse(l) ruuduga.
    Steineri võrrand: I=I0+ml2(kg*m2)
    Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand:
    Mz=Iz·ε
    Moment on inertsmomendi (Iz) ja nurkkiirenduse(ε) korrutis.
    Pöörleva keha energia: Wk=I·ω2/2.
    Külgliikumisel otsustab liikumise mass, pöördliikumisel otsustab liikumise jõumoment(inertsmoment)
  • Pöörleva keha kineetiline energia:
    Ümber fikseeritud telje OO’ pöörleva keha Wk arvutamiseks tuleb keha jälle jagada punkt­massidena vaadeldavateks väikesteks osadeks ja liita nende punktmasside kineetilised energiad. Tulemusena saame: , kus IO on keha inertsimoment
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika #1 Füüsika #2 Füüsika #3 Füüsika #4 Füüsika #5 Füüsika #6 Füüsika #7 Füüsika #8 Füüsika #9 Füüsika #10 Füüsika #11 Füüsika #12 Füüsika #13 Füüsika #14 Füüsika #15 Füüsika #16 Füüsika #17 Füüsika #18 Füüsika #19 Füüsika #20 Füüsika #21 Füüsika #22 Füüsika #23 Füüsika #24 Füüsika #25 Füüsika #26 Füüsika #27 Füüsika #28 Füüsika #29
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-11-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 320 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Jaagok Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    105
    doc
    Füüsika konspekt
    66
    docx
    Füüsika I konspekt
    29
    doc
    Põhivara füüsikas
    31
    doc
    Füüsika eksam
    11
    doc
    Füüsika eksam
    27
    doc
    Füüsika
    24
    pdf
    Füüsika 1 eksam
    10
    doc
    Füüsika eksamiks



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun