Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Füüsika kordamine 10.klass (40)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

FÜÜSIKA KOKKUVÕTTEV KONTROLLTÖÖ

10. klass 2007/2008
TRAJEKTOORIKS – Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda liigub keha punkt.
Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks.
Sirgjooneliselt liiguvad: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist.
Kõverjooneliselt liiguvad: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne.
Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev.
NIHE – Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta.
Tähis s Ühik 1 m
Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust.
TEEPIKKUS – Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul.
Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha läbib mingi ajavahemiku jooksul.
Teepikkust tähistatakse tähega s.
Teepikkuse mõõtühik on 1m.
Ühtlasel liikumisel on teepikkus võrdeline ajaga s = vt
TAUSTSÜSTEEM – Taustsüsteemiks nimetatakse taustkehaga seotud koordinaadistikku ja aja mõtmise viisi.
KIIRUS – Kiirus on füüsikaline suurus. Kiiruseks nimetatakse ajaühikus sooritatud nihet.
Kiiruse ühik on 1 m; 1 km kiiruseühik = pikkusühik
s s ajaühik

Keskmine kiirus näitab, kui suure teepikkuse läbib kega keskmiselt ajaühikus.


Keha kiirus on suhteline.
v = s v – kiirus – 1m/s
t s – nihe – 1 m
t – aeg – 1s
KIIRENDUS – on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutu ajaühikus (kiiruse muutumise kiirus)
a = v – vo a – kiirendus 1 m/s2
t v – kiirus mingil ajahetkel – 1 m/s
vo – algkiirus – 1 m/s
t – aeg – 1s

LIIKUMISTE LIIGITUS


  • TRAJEKTOORI KUJU JÄRGI sirgjooneline - kõverjooneline
  • KIIRUSE JÄRGI
- Liikumist, kus keha kiirus ei muutu, nimetatakse ÜHTLASEKS LIIKUMISEKS.
- Liikumist, kus keha kiirus muutub, nimetatakse MITTEÜHTLASEKS LIIKUMISEKS. Mitteühtlase liikumise iseloomustamiseks kasutatakse keskmise kiiruse mõistet.
  • KEHA ERINEVATE PUNKTIDE LIIKUMISE JÄRGI
- kulgev – kõik keha punktid liiguvad sama trajektoori mööda
- pöörlev – keha punktid liiguvad erinevaid trajektoore mööda
* RINGLIIKUMINE – Punktmassi liikumist ringjoonelisel trajektooril, kui keha läbib võrdsetes ajavahemikest võrdsed kaarepikkused, nimetatakse ühtlaseks ringliikumiseks.
Joonkiiruseks nimetatakse ringjoonel liikumise kiirust v. Selle arvväärtus näitab, kui pika tee läbib keha mööda ringjoont ajaühikus.
v = l v – joonkiirus – 1m/s
t l – kaare pikkus – 1m
t – aeg – 1s
Nurkkiirus näitab kui suure pöördenurga läbib raadius ajaühikus.
 =   - nurkkiirus – 1rad/s
t  - pöördenurk – 1rad
t – aeg – 1s
Periood – aeg, mille jooksul sooritatakse üks täisring.
T = t = 2 T – periood – 1s
n  t – aeg – 1s
n – ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv
Kesktõmbekiirendusks nimetatakse ringliikumise kiirenduseks. Suunatud keskpunkti , kiirusvektoriga risti.
ak = v2/ r
NURKKIIRUS – Nurkkiirus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ringjoonelist liikumist.
Nurkkiirust mõõdetakse pöördenurga ja selle moodustamiseks kulunud aja suhtega.
Tähis , Ühik 1rad/s
 =   - nurkkiirus – 1rad/s
t  - pöördenurk – 1rad
t – aeg – 1s
Nurkkiiruse ja joonkiiruse vahel kehtib seos: v =  r
PERIOOD – Periood on ajavahemik , mille jooksul ringjoonel liikuv keha teeb ühe täisringi.
Võnkliikumise korral on periood ajavahemik, mis kulub ühe täisvõnke sooritamiseks.
Perioodi tähis on T, ühik 1s
T = t T – periood – 1s
n t – aeg – 1s
n – ringjoonel liikuva keha poolt läbitud täisringide arv;
võngete arv
Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused:
T = 1 f = 1 T – periood – 1s
f T f – sagedus – 1Hz
SAGEDUS - Sagedus näiab ringliikumise korral ajaühikus sooritatavate võngete arvu. Võnkliikumise korral on sagedus täisvõngete arv, mida keha sooritab ajaühikus.
Sageduse tähis on f, ühik on 1 Hz. Kasutatakse ka kordseid ühikuid, näiteks 1kHz, 1MHz.
f = n f – sagedus – 1 Hz
t n – võngete arv
t – aeg – 1s
1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis.
1s
Periood ja sagedus on teineteise pöördväärtused:
T = 1 f = 1 T – periood – 1s
f T f – sagedus – 1Hz
Sageduse ühikuks SI-süsteemis on 1Hz (herts). Ühik on tuletatud sageduse definitsioonvalemist. Sagedus näitab ajaühikus sooritatavate võngete/täisringide arvu.
f = n f – võnkesagedus – 1 Hz
t n – võngete arv
t – aeg – 1s
1 Hz = 1 1 herts on selline sagedus, kui keha teeb ühe võnke sekundis.
1s
JÕUMOMENT – Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist.
Jõumoment on füüsikaline suurus, mis iseloomustab jõu pööravat mõju. Jõumomentide kaudu sõnastatakse liikumatu pöörlemisteljega keha tasakaalutingimus.
Tähis m, ühik SI – süsteemis 1N*m
M = F * l M – jõumoment – 1N*m
F – jõud – 1N
l – jõu õlg – 1m
IMPULSIMOMENT – Impulsimomendiks ehk punktmassi pöörlemishulgaks nimetatakse tema impulsi ja trajektoori kõverusraadiuse korrutist.
Tähis L, ühik 1 kg*m2
s
L = pr = mvr L – impulsimoment - 1 kg*m2/s
p – impulss – 1 kgm/s
m – keha mass – 1kg
v – kiirus – 1m/s
Kui keha pole punktikujuline, vaid omab lõplikke mõõtmeid, on tema impulsimoment võrdne keha ükskute punktide impulsimomentide summaga .
RESONANTS – Resonants on võnkesüsteemis esinev nähtus, mis seisneb amplituudi olulises suurenemises juhul kui sundvõnkesagedus saab võrdseks omasagedusega.
Resonants tekib sundvõnkumise korral, kui sundvõnkumise sagedus saab võrdseks süsteemi enda võnkumise sagedusega.
Resonantsi saab kasutada; tuleb arvestada:
  • tundmatu võnkesageduse määramisel
  • pillide heli võimendamisel
  • sildade ehitamisel
  • kiikumisel
  • auto poriaugust väljalükkamisel

* HARMOONILISE VÕNKUMISE VÕRRAND – Harmooniliseks võnkumiseks nimetatakse kõiki võnkumisi, mida saab kirjeldada siinus - või koosinusfunktsiooni abil.
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika kordamine 10 klass #1 Füüsika kordamine 10 klass #2 Füüsika kordamine 10 klass #3 Füüsika kordamine 10 klass #4 Füüsika kordamine 10 klass #5 Füüsika kordamine 10 klass #6 Füüsika kordamine 10 klass #7 Füüsika kordamine 10 klass #8 Füüsika kordamine 10 klass #9 Füüsika kordamine 10 klass #10 Füüsika kordamine 10 klass #11 Füüsika kordamine 10 klass #12
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-10-22 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1020 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 40 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kessu090 Õppematerjali autor

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (40)

fuckurself profiilipilt
H L: keskeltläbi kasutuskõlblik süstal, millega ajusse tarkust süstida - suured tänud
22:09 27-03-2010
tonis9999 profiilipilt
tonis9999: Peaks veel mainima, et kirjavigu täis, aga see ei muuda sisu kehvemaks :)
18:33 31-05-2009
kristelsammalkivi profiilipilt
kristelsammalkivi: Muidu väga hea, aga seda mida mina otsisin ma siiski ei leidnud :P
19:30 10-03-2009


Sarnased materjalid

9
doc
Füüsika kordamine 8 klass
20
doc
Füüsika teooria ja valemid-10 klass
105
doc
Füüsika konspekt
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
10
odt
Füüsika 10-klassi teemad
34
docx
Füüsika eksami konspekt
31
doc
Füüsika eksam
52
pdf
Füüsika eksamiks





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun