Füüsika konspekt 11kl (1)

Nr 1. Kulgliikumine . Punktmass. Taustsüsteem. Nihe . Liikumise suhtelisus .
Kulgliikumiseks nimetatakse liikumist, mille korral kõik keha punktid liiguvad ühesüguselt. Punktmassiks nimetatakse keha, mille mõõtmeid võib lihtsuse mõttes jätta arvestamata. Tausüsteem on kella ja kordinaatsüsteemiga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Sageli on taustkehaks Maa ja kordinaadistikuks ristkordinaadistik. Nihkeks nimetatakse keha algasukota ja lõppasukohta ühendavat vektorit . Mehaaniline liikumine on suhteline sellepärast, et keha liikumise trajektoor , läbitud tee ja nihe sõltuvad taustsüsteemi valikust.
Nr 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine. Kiirus. Liikumisvõrrand ja kiirusvõrrand.
Ühtlane sirgjooneline liikumine on selline liikumine, mille puhul keha sooritab mistahes võrdsetes ajavahemikes võrdsed nihked . Kiirus näitab, millise nihke sooritab keha ajaühikus. Kiirusvõrrand: v=s/t. Liikumisvõrrand: x=x0+vt, milles nihe s=vt.
Nr 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. Kiirendus. Võrrandid keha kordinaadi, nihke ja hetkkiiruse leidmiseks.
Ühtlaselt muutuv liikumine on liikumine, mille puhul keha kiirus mistahes võrdsetes ajavahemikes muutub võrdse suuruse võrra. Liikumisvõrrand x=x0+v0t+(at2/2), milles nihe s=v0t+(at2/2), kui aga ülesande andmetes puudub aeg kasutame valmit s=(v2-v02)/2a. Kiirendus näitab ühtlaselt muutuval liikumisel, kui palju muutub keha kiirus ajaühikus. a=(v-v0)/t. Kiirenduse tähis on a ning ühik [m/s2]- meetrit sekundi ruudu kohta. Keha hetkkiiruse leidmine ühtlselt muutuval liikumisel: v=v0+at. Keha liikumise aja leidmine: t=(v-v0)/a. Keha nihke leidmine: s=v0t+(at2/2) s=(v2-v02)/2a
Nr 4. Ühtlane ringliikumine. Kesktõmbekiirendus. Periood ja sagedus.
Ühtlane ringliikumine on keha või masspunkti ühtlane liikumine mööda ringjoont . Kekstõmbekiirendus väljenad ringliikumisel kiiruse suuna muutust ajas. Keskõtmbekiirendus on kiirusega (suunatud alati pikki puutujat) alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti . ak=v2/r. Periood on aeg, mille jooksul pikki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi. Tähis on t ning ühik [s]-sekund. Sagedus näitab võngete arvu ajaühikus. sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz . Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t.
Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused.
Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust. Mass iseloomustab keha inertust ja vastastikust külgetõmmet. Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm