Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Füüsika eksami materjal (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
1.  COULOMBI  SEADUS 
Ühe märgilised kehad tõukuvad teineteisest eemale, erimärgilised aga tõmbuvad. Punktlaenguks nim laetud keha, mille 
mõõtmed võib jätta arvestamata, võrreldes tema kaugusega teistest elektrilaenguid kandvatest kehadest. Jõud, millega 
üks punktlaeng mõjutab teist, on võrdeline mõlema laengu suurusega ja pöördvõrdeline laengute vahekauguse  ruuduga
q q
Jõu siht  ühtib  laenguid läbiva sirge sihiga. Coulombi seadus : 
1 2
 k
k-võrdetegur, q
2
1,q2-  vastastikuses  mõjutuses 
r


olevate laengute suurused, r-laengute  vahekaugus , k=9,0*10~9(m/F).Coulombi seadus vektorkujul. 
q q
r
 1 2 
 r – 
2
r
vektor , mis ulatub ühest laengust teiseni ja on suuantud selle laengu poole, millele on rakendatud jõud f. 
2. DIIPOLI VÄLI 
Diipol  on  kahest ühesuurusest  erinimelisest punktlaengust  koosnev  süsteem,  mile  vahekaugus  on tunduvalt  väiksem 
kaugusest nende punktideni, kus süsteemi väljatugevust määratakse. Mõlemat laengut läbivat sirget nimetatakse diipoli 
𝑞
𝑞
1
1
teljeks.  Vaadeldavas  punktis  avaldub  diipoli  väljatuevus  𝐸𝑡 = 𝑘
− 𝑘
= 𝑘𝑞 (

) =
𝑙
𝑙
𝑙
𝑙
(𝑟− )2
(𝑟+ )2
(𝑟− )2
(𝑟+ )2
2
2
2
2
1
1
𝑘𝑞
𝑙
𝑙
2𝑞𝑙
𝑘2𝑝
𝑘𝑞 (

) =
(1 + − 1 + ) = 𝑘 (
) =
 , kus p on diipoli elektriline moment ja on võrdne ql. 
𝑙
𝑙
𝑟2(1− )2
𝑟2(1+ )2
𝑟2
𝑟
𝑟
𝑟3
𝑟3
2𝑟
2𝑟
𝑘𝑝
Diipoli väljatugevus suvalises punktis on määratud valemiga 𝐸 =
√(1 + 3𝑐𝑜𝑠2𝛼), kus 𝛼 on nurk diipoli telje ja r 
𝑟3
vahel. Diipoli elektrivälja tugevusele on iseloomulik, et see pole määratud diipolit moodustavate laenguste suurusega, 
vaid  diipolmomendi  p  kaudu.  Diipoli  väljatugevus  väheneb  kaugusega  üsna  kiiresti:  1/r3.  Laengusüsteemi  1  nim 
kvadrupoliks  ja  selles  on   väljatugevuse   E~1/r4.  Oktupoli  väljatugevus  E~1/r5.  Diipoli,  kvadrupoli  ja  oktupoli  ühine 
omadus on see, et neid moodustavate aengute algebraline summa =0. 
3. ELEKTROSTAATILISE VÄLJA TUGEVUS JA  POTENTSIAALID  
Igasugune laeng muudab teda ümbritseva ruumi omadusi, tekitab seal elektrivälja. Laengule mõjuva jõu suuruse järgi 


F
võib otsustada välja intensiivsuse üle. 
 Vektorilist suurust nimetatakse elektrivälja tugevuseks antud punktis, kus 
q
proovilaengule  q mõjub jõud f. E – elektriväljatugevus – arvuliselt võrdne jõuga, mis mõjub antud välispunktis asuvale 
ühikulisele punktlaengule. Vektori E suund ühtib positiivsele laengule mõjuva jõu suunaga. Vektor E on suunatud piki 
laengut  ja  antud  välja  punkti  läbivat  sirget  laengust  eemale,  kui  see  on  pos,  laengu  poole,  kui  neg.  Punktlaengu 
väljatugevus  on  võrdeline  laengu  q  suurusega  ning  pöördvõrdeline  laengu  ja  antud  väljapunkti  vahelise  kauguse  r 
𝑞
𝑘( 1𝑞2)
𝑞
ruuduga.𝐸 =
𝑟2
= 𝑘 1. Kui laeng q(laeng, millele mõujub jõud väljatugevusega E on positiivne, langeb jõu suund 
𝑞2
𝑟2
kokku vektori E suunaga. Negatiivse q korral on vektorite f ja E suunad vastupidised. 
Elektrivälja tugevus ei sõltu kesklaengust ega temale mõjuvast jõust. See oleneb hoopis välja laengutest,  nendest  mis 
välja põhjustavad. Elementaarlaeng  on: 1,6*10~ -19 C 
Potentsiaal – on arvuliselt võrdne tööga, mida teevad elektrostaatilise välja jõud positiivse ühiklaengu  eemaldamisel  
vaadeldavast  punktist  lõpmatusse.  Ühikuks  on  volt.  Potnetsiaalses  jõuvaäljas   asuval   kehal  on  potentsiaalne  energia, 
mille arvel välja jõud teevad tööd. Järelikult on viimane valem esitatav laengu q´ potentsiaalse energia väärtuste vahena 
laengu q välja punktides 1 ja 2: A12=Wp1 – Wp2. Siit saame laengu q väljas asuva laengu q´ potentsiaalse energia jaoks 
qq
avaldise    
  const .   Konstandi  väärtus  potentsiaalse  energia  avaldises  valitakse  tavaliselt  nii,  et  laengu 
P
r
eemaldamisel  lõpmatusse  muutuks  pot.  en.  nulliks.  Sel  tingimusel
qq´
 
.  Suurust  φ=Wp/qp  nim.  välja 
P
r
potentsiaaliks  antud  punktis  ja  seda  kasutatakse  kõrvuti  väljatugevuse  E  elektriväljade  kirjeldamiseks.  Laengute 
süsteemi poolt tekitatav välja potentsiaal on võrdne köigi üksikute laengute poolt tekitatavate potentsiaalide algebralise 
1
summaga .   
. Töö, mida teevad laengu nihutamisel välja jõud on seega võrdne laengu suuruse ning alg- ja 
4  i
q
0
i
r
lõpppunkti pontensiaalide vahe korrutisega. Kui laeng q eemaldub punktist potentsiaaliga φ lõpmatusse, kus potentsiaal 
on  tinglikult  võrdne nulliga, on välja jõudude töö A∞=gφ. Siit järeldub, et potentsiaal on arvuliselt võrdne tööga, mida 
teevad välja jõud positiivse ühiklaengu eemaldamisel vaadeldavast punktist lõpmatusse.  
 
4. GAUSSI TEOREEM  
Elektiväljatugevuse  voog  läbi mis tahes pinna on võrdeline pinna sees olevate laengute algebralise summaga. Välist 
laengut ei arvestata. Kui pinna sees on sama palju erimärgilis laenguid on Q=0, voog=0 st et kinnisesse pinda sisenevate 
q
1
q
2
1
ja väljuvate jõujoonte arv on võrdne.  EdS  k
 dS 
r
  q


=1/εΣqi 
2

4
2

S
S
Gaussi teoreem elektrostaatilise välja jaoks tähendab seda, vabad laengu  kandjad  tekitavad välja, keha laetakse, tekib 
väli, kui sinna asetatakse teisi kehi, siis need polariseeruvad, tekivad polarisatsiooni  laengud , mis on seotud, koguväli 
on seotud kui ka vabade laengute põhjustatud väljade summa. E=E0+E’ ehk kogu väli võrdub algse väljaga, mille 
põhjustab laetud keha ja polarisatsiooni tagajärjel tekkinud välja summaga.  
5. DIELEKTRIKUD ELEKTRIVÄLJAS 
Dielektrikud on ained, milles vabade laengute hulk on normaaltingimustel kaduvväike. Nende juhtivus on 10 astmel 15-
20 korda väiksem kui tavalistel juhtidel. Iga dielektrikut iseloomustab dielektriline läbitavus ja dielektriline tugevus. 
Dielektrik  võib olla kas  polaarsete  või mittepolaarsete  molekulidega.  Dielektriku  polarisatsiooniks nim. nähtust, kus 
dielektrikus  toimub  seiotud  laengute  ümberkorraldus,  dielektriku  molekulide  dipoolmomendid  orienteeruvad 
korrapäraselt  kas  elektrivälja  mõjul  välja  suunas  või  spontaalselt,  mille  tõttu  dielektrik   tervikuna   omandab 
dipoolmomendi.  Sellises  olekus  dielektriku  kohta  öeldakse,  et  dielektrik  on   polariseeritud .  Dielektrikus  tekkinud 
lisavälja suund on alati  vastupidine  välisele väljale. Tegelik elektrivälja tugevus E=E0+E’; ε=E0/E; E=1/4πεε0*(q/r2) Siit 
saame staatilise välja induktsiooni D= εε0E 
6. LAETUD JUHT. JUHT VÄLISES VÄLJAS 
Juhtideks  on  vabad  laengud,   vedelikus   vabad   ioonidLaengukandjad   võivad juhis  ümber  paikneda  väga  väikese jõu 
mõjul. Selle tättu on laengud juhis tasakaalus ainult siis, kui 1) väljatugevus juhis on =0, E=0 ja seega peab  potensiaal  
juhi sees olema  konstantne . 2) väljatugevus juhi pinnal peab olema igas punktis suunatud mööda pinnanormaali E=En. 
Seega juhi pind on laengute tasakaalu korral ekvipotentsiaalpind. Kui anda juhtivale kehale  suvaline  laeng q, siis jaotub 
see kehas nii, et tasakaalu tingimused jäävad kehtima.  
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Füüsika eksami materjal #1 Füüsika eksami materjal #2 Füüsika eksami materjal #3 Füüsika eksami materjal #4 Füüsika eksami materjal #5 Füüsika eksami materjal #6 Füüsika eksami materjal #7 Füüsika eksami materjal #8 Füüsika eksami materjal #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-02-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mammut111 Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

4
docx
Füüsika materjal
69
docx
FÜÜSIKA 1 eksami vastused
31
doc
Füüsika eksam
3
docx
Füüsika eksami variandid
9
odt
Füüsika kokkuvõtlik materjal
3
doc
Füüsika eksami spikker
16
pdf
Esimese semestri füüsika eksami materjal
24
pdf
FÜÜSIKA EKSAMI KONSPEKT





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun