Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Füüsika eksam vastustega: liikumine (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris

Füüsika eksam


  • Liikumise kiirendamine.
    Taustsüsteem on mingi kehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Kohavektor on vektor, mille alguspunkt ühtib koordinaatide alguspunktiga.
    Trajektoor on keha või ainepunkti teekond liikumisel ruumis või tasandil. Trajektoori saab
    korrektselt kasutada ainult punktmassi korral.
    Kiirus on vektoriaalne suurus, mis võrdub nihke ja selle sooritamiseks kulunud ajagavahemiku suhtega(kiirusvektor on igas trajektoori punktis suunatud mööda trajektoori puutujat selles punktis)
    • Kiirendus on kiiruse muutus ajaühikus. (Kiirendusvektor lahutub kiirenevalt liikuva keha trajektoori igas punktis trajektoori puutuja sihiliseks tangentsiaalkiirenduseks ning sellega risti olevaks normaalkiirenduseks ehk tsentrifugaalkiirenduseks)

  • Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine. a= consT =>kolmikvalem,
    Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu väljas).
    , kus a-kiirendus, v-kiirus, t-aeg. Peale integreerimist saame
    , kus v0-keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerid es saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast
  • Kõverjooneline liikumine.
    Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist
    Tangentsiaalkiirendus isel. kiiruse suuruse muutmist(suunatud piki trajektoori puutujat,puutujasuunaline) at=εr
    Normaalkiirendus isel. kiiruse suuna muutumise (liikumissuunaga risti, suunatud piki trajektoori normaali ) -
    r - kõverusraadius =n+t
  • Ringjooneline liikumine. , kus -sagedus (täispöörded ajaühikus), T – periood
    , kus ω – nurkkiirus , φ – pöördenurk
    , kus ε – nurkkiirendus
  • Newton kolm seadust.
    Kehtivad ainult inertsiaalsüsteemides.
    On 2 taustsüsteemi, mis liiguvad teineteise suhtes. Kui keha on ühe süsteemi suhtes paigal , siis teise suhtes liigub ta kiirenevalt. Järelikult ei saa Newtoni I seadus kehtida üheaegselt mõlemas süsteemis.
    Newtoni I seadus: keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle ei mõju mingeid jõude. F=ma
    Newtoni II seadus: kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega.
    Newtoni III seadus: kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.
  • Impulss ja impulsi jäävuse seadus. d/dt=
    Impulss ehk liikumishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi(m) ja kiiruse(v) korrutisega. Süsteemi impulss võrdub kõigi süsteemiosade impulsside summaga
    (kg*m/s)
    Impulsi jäävuse seadus Kui piirata süsteemi teda isoleerides välisjõududest, siis süsteemi kuuluvate impulsside summa ei muutu ajas. Kehtib sõltumatuna energia jäävuse seadusest.
  • Jõud.
    Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund.
    Raskusjõud - jõud, millega Maa tõmbab enda poole temal asuvaid kehi, Maa poolt kehadele mõjuv gravitatsioonijõud (P=mg)
    Gravitatsioonijõud on jõud, mille kaudu avaldub gravitatsiooni nähtus. Kehtib punktmassidele!
    Gravitatsiooniseadus Kaks masspunkti tõmbuvad üksteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ning pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga :
    (r on kehadevaheline kaugus, G- grav.konstant)
    Elastsusjõud on keha kuju ja mõõtmete muutumisel tekkiv jõud, mis on vastassuunaline ja suuruselt võrdne jõuga, mis antud hetkel keha deformeerib.
    Hooke 'i seadus väidab, et kehas tekkiv elastsusjõud Fe on võrdeline keha pikkuse muutusega Fe = - kx , k –jäikustegur. Miinusmärk Hooke'i seaduses näitab, et elastsusjõud on deformeeriva jõu suhtes vastassuunaline. Jäikustegur näitab, kui suur elastsusjõud tekib keha pikkuse ühikulisel muutmisel.
    Hõõrdejõud on liikumisele vastassuunaline takistusjõud , mis tekib kahe pinna kokkupuutel. F=μmg, kus μ –hõõrdetegur
  • Galilei teisendused . Invariantsed galilei teisendused. Seotud newtoni seadustega.
    Galilei teisendus on Newtoni mehaanika reegel, mille abil saab siduda punktmassi koordinaate vaadelduna erinevates inertsiaalsetes taustsüsteemides. Kokkuleppeliselt võetakse paigalolev süsteem, x teljed langevad kokku
    Punktmassi y ja z koordinaadid on paralleelsed, x koordinaadid erinevad.
    x’=x-v0t ’=
    y’=y
    z’=z
    t’=t
    Galilei relatiivsusprintsiip – üleminekul ühest inertsiaalsüsteemist teise mehaanika seadused ei muutu.
    Kuna süsteemid on inertsiaalsed , siis ka Newtoni I seadus kehtib mõlemas.
  • Mitteinertsiaalsed taustsüteemid liiguvad kiirendusega ning Newtoni I seadus ei kehti. Saame kirjeldada süsteemi nagu intersiaalsüsteemi, kui toome sisse inertsjõud (i=-m).
    Tsentrifugaaljõuks on tsentrist välja suunatud jõud. F=mv2/r, r-raadius
    Coriolise’i jõud - Maa peal liikumise hetkel sirgjooneliselt kiirenduseta liikuvate
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Füüsika eksam vastustega-liikumine #1 Füüsika eksam vastustega-liikumine #2 Füüsika eksam vastustega-liikumine #3 Füüsika eksam vastustega-liikumine #4 Füüsika eksam vastustega-liikumine #5 Füüsika eksam vastustega-liikumine #6 Füüsika eksam vastustega-liikumine #7 Füüsika eksam vastustega-liikumine #8 Füüsika eksam vastustega-liikumine #9 Füüsika eksam vastustega-liikumine #10 Füüsika eksam vastustega-liikumine #11 Füüsika eksam vastustega-liikumine #12 Füüsika eksam vastustega-liikumine #13 Füüsika eksam vastustega-liikumine #14 Füüsika eksam vastustega-liikumine #15
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-02-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor erki.2344 Õppematerjali autor

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    34
    docx
    Füüsika eksami konspekt
    20
    pdf
    Füüsika eksam
    69
    docx
    FÜÜSIKA 1 eksami vastused
    18
    pdf
    Füüsika 1 Eksamiküsimuste vastused
    5
    docx
    Füüsika eksamikordamine
    52
    pdf
    Füüsika eksamiks
    50
    docx
    Füüsika eksamiks kordamine
    52
    docx
    2017 füüsika eksami teemad-vastused





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun